Korpusepoisid

[tossom]

Punatäht Robert Migurile:

MIGUR, Robert, Johannes m, s. 17.10.09 Harjumaa Keila v. Lohusalu, eluk. Keila v., keskh., põllutööline kodutalus. 22.07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Vologda obl., tööpataljon, lihttööline, Eesti korpus, 1. laskurdiviis, 921 laskurpolk, võttis osa Eesti mandri, Saaremaa ja Kuramaa lahingutest, 22.03.45 sai Kuramaal
haavata.

Lahingutes Saaremaal Karja küla juures aitas haavatuid. Sõrve poolsaarel toodi tema osalusel ja juhendamisel tule all olevalt lahinguväljalt ära 43 raskelt haavatud sõdurit.

[tossom]

Järgmisena mitmetes korpusemeeste mälestusteraamatutes mainitud meditsiiniõe autasud. Meeta Lund, kahekordne Lahinguteenete medali kavaler. Mõlemad medalid on numbriga.

LUND, Meeta, Peeter, s. 02.17 Võrumaa Lasva v., eluk. Tallinn, 7 kl., tööline, ettekandja, Toitlustustrusti kohvik. 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, Tšeljabinski obl., kolhoos "Nižnjar". Eesti korpus.

Üks Lahinguteenete medal saadud eeskujuliku töö eest ja osalemise eest dessandis Tallinnale, kus ravis haavatuid. Teine eeskujuliku töö eest haavatute ravimisel. Operatsiooniõde.

[tossom]

Elmar Lllemäe autasud. Kui õieti mäletan, siis Kuulsuse ordenil oleva numbri ja dokumendis olev ordeni number on natuke nihkes. Seda tuleb vahest ikka ette, kätteandmisel võidi segi ajada vms.

Kuulsuse orden saadud Narva ja Kuramaa lahingute eest, Vapruse medal Kuramaa lahingute eest, kuid viimasena mainitud autasu on kahjuks kadunud.

[tossom]

484. Kaardiväe Eesti Suurtükiväepolgu kaardiväe vanemseersant Herman Rohtsaare autasud. Kahjuks on Vapruse ja Lahinguteenete medalite dokument kadunud, kuid medalid on tema omad.

ROHTSAAR, Hermann, Jelisaveta ka Rohtsar m, s. 22.09.16, eluk. Saaremaa Kuressaare, Suur-Sadama 24, kordnik. 01.08.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Eesti korpus, 779. suurtükiväepolk

[LoCo]

Nooremleitnant Peeter Põder.

Kilinad-kulinad.

Kahjuks ei ole säilinud tema medal Vapruse eest.
Dokument aga siin:

Humoorikas on see, et mehe nime on mitmel paberil kirjutatud Pedder. Medali Vapruse eest dokumendi taga on parandus, et Pedder or vale, õige on Põdder.

249. laskurdiiviisi 921. laskurpolgu ridades sai n-srs Põder 27.detsembril haavata Velikije Luki all.
249. laskurdiviis jõudis siserindele 25.detsembril ning paisati kohe lahingusse, et hõivata linna idapoolsed kvartalid. Erilist edu nendel rünnakutel ei olnud, kaotused olid rasked. Eriti ägedaid lahinguid peeti Taraštšanka küla pärast. Siis kui 249. diviisi vasakul tiival viidi lahingusse värske jõud, suudeti 29.detsembril ka kaitsest läbi murda.

Dokument evakuatsiooni hospitalis viibimise kohta 26. veebruar- juuni 1943.a.

Dokument selle kohta, et mees on tegev kahel ametipostil - rühmaülemana ja kinomehhaanikuna. 23.nov.1945.a.

Paar autasu dok-i.

IMG_0003.JPG (26.66 KiB) Vaadatud 31851 korda

Leo Õispuu koostatud raamatust "Eestlased vene sõjaväes 1940-1945" leidsin ühe nooremleitnant Peeter Põdra, kuid isanimi ei klapi? Seal on isanimeks Aleksander, kuid käsitletava mehe isa nimi on Adam Kas raamatus võib viga olla?

PÕDER, Peeter, Aleksander m, s. 01.05.01. Valgamaa Tõlliste v., eluk. Tallinn, Endla 9-9, kõrgh., jurist, Tallinna Tööstuskaubastu. 09.08.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Sverdlovski obl. Irbit, metsatööline, Eesti korpus, nooremleitnant, sanitaarpataljon.

[LoCo]

Saksa ja Punaarmee veteran Otto Kulbach.

Tekkis võimalus sellise huvitava mehega kohtuda. Ta on sündinud 1921.a. Narvas. Kahjuks on aeg mällu lüngad jätnud, kuid siiski saime paar tundi vesteldud tema sõjateest.
Lõpetas 10 klassi. EW ajal oli Narvas kohaliku Kaitseliidu liige. Ütles, et nende piiriäärsel KL üksusel ei oleks Eesti-Nõukogude vene sõja korral kerge olnud, sest tema arvates oleks kaitseliitlaste seas palju kaasajooksikuid olnud...
Sõja tõttu oli sunnitud Narva kodu maha jätma. Töötas minu arusaamist mööda kuskil tehases Ida-Virumaal.
Oli koos oma vennaga väljaõppel olnud ning peale seda olid nende teed igaveseks lahku läinud (venna saatus teadmata). Esimese sõjakogemuse sai ta Sinimägedes, kui saadeti rindele täienduseks. Oma üksust ta ei mäletanud. Oma ülemusi ka ei mäletanud. Sai kuklast haavata. Viibis laatsaretis. (Otto abikaasat hakkas kohe huvitama, et kas sõjas haavata saanud mehed mingit toetust ei saa Saksamaalt )
Peale terveks saamist oli juba olukord selline, et Saksa sõjavägi oli taandunud ja Punaarmee oli lähenemas Tallinnale. Nõmmelt oli saanud vene vindi koos 5 padruniga. Oli sealkandis ka paar pauku teinud.
Siis asus rongiga teele Haapsallu. Rongis oli keegi eestlasest ohvitser andnud käsu loovutada relvad nendele, kes edasi võitlevad. Tema vene vinti ei olevat keegi tahtnud. Üks saksa ohvitser oli elu eest peitnud oma püstolit.
Haapsalus vabanes ta oma vormist ja pani oma soldbuchi ja haavatasaamise dokumendi ühe maja kellakappi. Selga sai omal sõnul mingid vanad kaltsud. Otto oli koos paari saatusekaaslasega kuskil talus olnud, kui Punaarmeelased õuele saabusid. Otto ütles, et nad kartsid, et neid lastakse maha ja seda oli ka relva ähvardusel lubatud teha, kuid õnneks meestel vedas ja nad pääsesid elusana tulema. Ta mäletas ka seda, et sealkandis püüti kinni üks 50 meheline Vlassovlaste üksus. Nendega oldi tema sõnul väga karmilt käitutud. Minu küsimuse peale, et kas nägi pealt, et mis nendega tehti, vastas ta, et ei näinud.
Siis mobiliseeriti ta oktoobri lõpus punaarmeesse, kus teenis 7 diviisi 23. suurtükiväe polgus ning autasustati medaliga Vapruse eest.
Tema sõnul ei tulnud see hiljem välja, et ta oli ka Saksa sõjaväes teeninud.
Igatahes minul oli väga meeldiv kogemus sellise mehega kohtuda.

LoCo

Punaarmeelase raamat. Välja antud dets. 1944.a.

Medal Vapruse eest.

Võidu eest Saksamaa üle.

+ siis veel kõik kohustulkikud juubelimedalid ja Isamaasõja juubeliorden.

Tänapäevastest sattus esimest korda kätte 2010 a. juubelimedal "65 лет Победы в Великой Отечественной войне 1941—1945 гг."
Kas selle medali tiraaži oskab keegi öelda? Tunnistusel on number 28 ***.

IMG_3534.JPG (46.29 KiB) Vaadatud 31843 korda

[tossom]

Kenad komplektid! 65 aastat võidust medal- ei tea tiraazi täpselt, aga ei usu, et see on väike. Eestisse ei tulnud neid palju, kuid küllap on neid medaleid varsti rohkem näha.

371 Kaardiväe Laskurpolgu võitleja Ervin Raudsepa Punatäht ja ülesvõtteid punaväelase isiklikust raamatust:

RAUDSEPP, Ervin, Aleksander ka Raudsep m, s. 27.10.10
Tallinn, eluk. Tallinn, Falkpargi 6a-4, keskh., raamatupidaja, a/s
"Krediitpank". 27.07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Tšeljabinski
obl. Zlatoust, 793. ehituspataljon, Eesti korpus.

Punatäht saadud Kuramaa lahingutes, kus päästis kriitilise olukorra viies turmtule all eesliinile laskemoona ja sai põrutada...

[Raudrist]

Väga ilus Punatäht, see viimane

[General]

354 polgu seersant Kaigu autasud (s.1911, 3.dets).
Mees oli saanud 11 korda haavata, nendest 2 korda raskelt.
Punatäht 1 855 314 (1944 nov) kahjuks vigastusega.

Kaigu.JPG

Küsida tohib, siis miks ta 2 30a võidust medalit sai?

[LoCo]

Küsida tohib, siis miks ta 2 30a võidust medalit sai?

Ilmselt siis on talle kätte sattunud.

[tossom]

Vahest harva juhtus, et inimene sai ühesuguseid medaleid kaks. Ühe linna sõjakomissariaat andis ühe, teise linna oma, teise. Või on üks medal töö eest, teine sõjast osavõtjale.

Nüüd aga Kindralleitnant Lembit Pärna allkirja kandev tunnistus medalile Võidu eest Saksamaa üle. Medali on saanud kaardiväe vanemleitnant Friedrich Bek.

Sellega vist olekski pidanud seda teemat üldse alustama.... Kindlasti ei kirjutanud Pärn just ülearu palju sellistele dokumentidele alla.

Laskurkorpuse 49. Sidepataljoni autojao ülem, Punatähe ordeni kavaler. Punatäht ( mida paraku pole ) saadud tehnika eeskujuliku korrasoleku eest, millest oli suur abi lahinguülesannete täitmisel.

[Borja]

Kas korpuslastele antud kaardiväelase rinnamärgiga ka mingi tunnistus kaasnes või polnud sellist

[tossom]

Veel ei ole kohanud ühtegi Kaardiväemärgi tunnistust, mis oleks antud korpusepoistele. Küll on mul aga korpusepoiste isiklikke punaarmeelase raamatuid, kus on sissekanne, et märk on kätte antud. Ajapikku panen neist pildid üles.

[Borja]

Veel ei ole kohanud ühtegi Kaardiväemärgi tunnistust, mis oleks antud korpusepoistele. Küll on mul aga korpusepoiste isiklikke punaarmeelase raamatuid, kus on sissekanne, et märk on kätte antud. Ajapikku panen neist pildid üles.

Oletasin ise ka, et sellist tunnistust pigem polnudki - ilmselt fikseeriti kaardiväelaseks saamine // märgi andmine vastava sissekandega punaarmeelase isiklikus raamatukeses...

[Borja]

Kaardiväe jefreitor Voldemar LINDE (1926-2007) komplekt.

Teenis Eesti korpuses 1943-49; sai Kuramaa lahingutes raskelt haavata.

Kuna teenistuses hoiti teda suisa 1949.a-ni, siis sealt ka muidu veteranide jaoks haruldane medal "30 aastat NArmeed" (23.02.1948)



Oli pärast sõda lihtne töömees - autojuht vabariigisiseste ja üleliiduliste vedude peal. Sealt ka kena orden "Austuse märk" (1966.a ) ja hulka muid lahedaid märgikesi...

1985.a "kohustuslik" isamaasõja-orden on nr-ga 5 8xx xxx