Nordland kavatses 27.07 hilisõhtul suuremat vasturünnakut Lastekodumäe tagasivõtmiseks. III SS-soomuskorpus raporteeris kl 22.45, et kl 22 alanud vasturünnakus osaleb Danmark, millele alluvad II/Norge (ilma ühe laskur- ja ühe raskekompaniita), 11. SS-pioneeripataljoni 1. ja 3. kompanii ja Ustuf Gratwohli soomusgrupp (11. SS-tankipataljoni allüksused).

Armeegrupi Narva olukorrakaardi järgi võttis II/Norge senised positsioonid lõuna pool raudteed üle II/Danmark, mille vahekoht III/Danmarkiga oli nüüd veidi (umbes sada meetrit) põhja pool raudteed. Rügemendi Norge alluvusse jäi ainult selle III pataljon.

11. SS-pioneeripataljoni Willi Peetz väitis mälestustes, et rünnakut kavatseti pioneeripataljoni 1. ja 3. kompanii ja ühe eesti pataljoniga.

11. SS-pioneeripataljoni 3. kompaniist võetud sõjavang väitis ülekuulamisel, et rünnakus osalesid Danmarki allüksused, II/Norge, 11.SS-pioneeripataljon, toetas 10 tanki (või liikursuurtükki) ja eemalt tulega veel 10.

Paari I/47 (Soodeni pataljon) veterani mälestustes on väidetud, et pataljon saabus 27.07 rindele, misjärel ründas kas Lastekodumäge või Grenaderimäge. Sealjuures näiteks I/47 anonüümse ohvitseri (Eesti riik ja rahvas Teises Maailmasõjas. IX köide) mälestuste järgi rünnati Lastekodumäge hiljemalt õhtupoolikul (pigem enne seda), aga mitte hilisõhtul/öösel.

Laar on raamatus Soodeni pataljoni saatnud Lastekodumäge ründama 27.07 hilisõhtul/öösel koos 11. SS-pioneeripataljoniga. Kuid allikad tegelikult seda ei kinnita (Peetzi mälestustes mainitud eesti pataljon võis olla III/47), vaid hoopis vastupidi – 28.07 III SS-soomuskorpuse staabis koostatud dokumendis märgitakse I/47 olevaks korpuse reservis Vokal.

Niisiis suure tõenäosusega Soodeni pataljon 27.07 rindele ei saabunud, öises rünnakus ei osalenud.

Willi Peetzi mälestuste järgi algas suurtükiväe (sh raketiheitjate) ettevalmisustuli Lastekodumäele 27.07 kl 22.20. Mõlemal pool mäge ründasid jalaväelased ründesuurtükkide saatel. 1./11. SS-pioneeripataljon oli moodustanud kaks löögigruppi, mis ründasid alates kl 22.50 paiku mäge põhjast (ilmselt pigem kirdest – nrw44) ja 3./11. SS-pioneeripataljon ründas lõunast (pigem edelast – nrw44). 1. kompanii võitlejad jõudsid mäele ja liikusid edasi lõunajalami poole, kus vaenlane vastu pidas, kaitstes end ka 3. kompanii rünnaku eest. Vastane kaitses vihaselt ka lastekodu, mis jäi tema kätte.

Armeegrupi Narva sõjapäeviku kohaselt Lastekodumägi küll vallutati aga vastane võttis kl 02.50 mäe tagasi tankide toel tehtud vasturünnakuga. Kolm vastase tanki lasti puruks. Ühe kompanii allüksused jäid koos suurtükiväe tulejuhiga endiselt idanõlvale (nende saatusest rohkem juttu ei tehta – nrw44).

Tieke kirjelduse järgi hõivasid 20. eesti diviisi väikesearvulised pataljonid mäe, kuid lastekodu mäe lõunanõlval (ilmselt peetakse silmas hooneid edelanõlval - nrw44) ei suudetud vallutada. 28.08 varastel hommikutundidel ründasid Grenaderimäelt vastase käes olevat Lastekodumäe põhja- ja idanõlva 5. ja 6./Norge ning ühe mereväepataljoni allüksused, enne seda oli lühike ettevalmistav suurtükiväetuli. Kuid ründajad kandsid suurtükiväe ja lennuväe tule all suuri kaotusi ning tõmbutakse tagasi Grenaderimäele. Eestlased pidis samuti sinna taanduma.
(Hästi ei klapi armeegrupi sõjapäeviku infoga, mille järgi mägi kaotati juba kl 02.50. Tieke kirjeldatud rünnak varastel hommikutundidel võis olla pigem uus katse mäge vallutada.)

Punaarmee dokumendid tegelikult ei kinnita Saksa rünnakut Lastekodumäele 27.07 hilisõhtul. 937. laskurpolguga seoses mainitakse 28.07 kl 01 alanud rünnakut – üks vastase grupp ründas kirdest ja kaks gruppi otse Grenaderimäelt. Kl 03 ründas vastane kuni pataljoniga tankide ja suurtükiväe toel. Rünnakud tõrjuti, saadi kaks vangi Norgest. Seoses 456. laskurpolguga, mille allüksused samuti mäel olid, mainitakse ühes dokumendis nelja rünnaku tõrjumist (kõik kuni kompaniitugevused) kl 02-07.

Mäele olid selleks ajaks (ilmselt hiljuti) toodud ka 79. kerge suurtükiväebrigaadi 380. kerge suurtükiväepolgu I divisjoni 76mm diviisikahurid. 79. brigaadi ettekande kohaselt ründas vastane kl 02.30 kuni kahe kompaniiga mäge loodest ja edelast. Oma jalavägi osutas nõrka vastupanu ja vastane tungis mäele, kust löödi tagasi eelkõige tänu I divisjonile (sh sai divisjoni ülem major Golovtšak raskelt haavata).

Kokkuvõttes Saksa ja Nõukogude poole kellaajad ei klapi, kuid räägivad siiski ilmselt ikka ühest ja samast sündmusest. Arvatavasti tegi Saksa pool öösel korduvaid rünnakuid, ajutiselt vallutati osa mäest.

Veel olgu mainitud, et eesti 2./45 jaoülema Schmidti mälestuste kohaselt toodi kompanii pärast Auvere alt taandumist rindele (mälestustest jääb mulje, et juba 26.07), misjärel liiguti (jääb mulje, et osa kompaniist) mööda raudteed ja pöördus seejärel põhja suunas, rünnates pimedas Lastekodumäge. Ootamatuse saavutamiseks suurtükiväe ettevalmistustuli puudus. Rünnak ebaõnnestus, umbes 50-st mehest jäi rivisse 20, hiljem ilmus välja osa kadunuks peetud mehi. Seejärel jäädi varupositsioonile raudteeliinile, kus vastane ei rünnanud. Teine osa 2./45-st võitles kuuldavasti Grenaderimäel.
(Kaotusaruannetes on 2./45 puhul surnute kohta lünk, haavatuid 26.-27.07 kompaniil tõenäoliselt polnud, 28.07 on neid 6, 29.07 2 haavatut, 30.07 6 haavatut. Kaotuste põhjal oletades võis Schmidti kirjeldatud rünnak toimuda pigem 28. või 30.07.
Umbes 7. augustist pärimeval Saksa skeemil on 2./45 eraldi paigutatud raudtee ümbrusse veidi eesliinist tahapoole, mis läheb kokku Schmidti mälestustega.)

Kui füsiljeeride 3. kompaniiga on asi selge ja nende positsioonid asusid Hundinurga lääneküljel. Kuhu paigutada aga Heino Reigo poolt juhitud 1. kompanii?
Ajakirjas "Kultuur ja Elu" ilmunud artiklist:
"Külma närvi hoidis aga Narva pataljoni ülem Hando Ruus. Kogenud ohvitser andis Reigole korralduse, et viimane koostaks rünnakrühma. Mehed pidid kõigepealt võtma Hundikurgus (Hundinurgas) siksakina kulgevad kaevikud ning sealt edasi Lastekodumäeni tungima."
«Õhtupoolikul hakkasime liikuma. Aga venelased nägid meid mäe otsast justkui peegli peal,» kirjeldab mees.
Hundinurgast on Lastekodumäe lõunanõlvani 800 meetrit.
Narva võitlejad hiilisid veidi lähemale. Kuid kohe kostitati neid Lastekodumäelt sellise tulega, mida polnud ka julgemates unenägudes nähtud. «Seda anti kõikidest aukudest ja torudest, mida üldse ette kujutada annab.» Kohe hakkasid liikuma ka tankid, avades eestlaste ja sakslaste pihta turmtule.
Heino Reigo jõudis siiski vanade kaevikuteni. Viimasel käänakul lösutas suur maakivi. Suur rahn saigi noormehele saatuslikuks. Venelaste tulistatud tankimürsk tabas hirmsa jumakaga rahnu. Mürsu- ja kivikillud lendasid justkui vihm laiali. «Minu selja taga seisnud sakslane sai kogu supi endale kaela. Ta sai õnnetult otsa,» muretseb ta siiani kaaslase kurva lõpu üle. Kogu ülejäänud surmakülvav laadung lendas aga Reigole paremasse külge. Keha oli kilde täis ning parem käsi rippus jõuetult. Läbi jubeda valu lonkas mees kuidagi staabini, kus velskrid ta haavad kinni sidusid.

1. kompanii võitleja Lembit Kõverik:
"Lahkusime 27.7. hommikul. Läksime tühjadesse kaevikutesse, raske
öelda, kas keegi oli neis varem olnud. 1. kp. sai põhjapoolseima lõigu. See algas
Lastekodumäe eest Tirtsu tallu kulgenud külavahetee keskpaigast kolm-nelisada
meetrit lõunas. Kaevik jätkus ka põhja suunas, kuid seal polnud kedagi ega
tulnudki kogu meie pataljoni sellel rindel oldud aja jooksul."

Reigo poolt mainitud vana kaevik algas Tirtsust 300 meetrit edela suunas ja sealt jääb Lastekodumäeni veel omakorda 300-400 meetrit. Sellelt distantsilt võidi küll mäe pealt tuld saada

Kas me saame üldse pool sajandit hiljem kirja pandud sündmusi tõe pähe võtta?
http://kultuur.elu.ee/ke477_reigo.htm

3. kompanii ülem Valdur Visnapuu pidi langema seega kohe lahingu esimesel päeval 27. juulil. Seoses tema hukkumisega on liikvel ka legend tema abikaasa poolt mehe leidmisest ja matmisest. Lahingukaaslaste mälestustest võib lugeda, et haavatud Visnapuu kanti tagalasse ja jääb uskumatuks, miks pidi tema surnukeha jääma lahinguväljale.
Robert Helde järgi langes Visnapuu 28. juulil 1. augustil vangistatud füsiljeeride 1. kompanii võitleja seletuse järgi oli tema vangilangemise hetkel pataljoni rindeüksuste koosseisus ca 50 meest ja pataljoni positsioon algas Hundinurgas lääneküljest ja jooksis 500 meetri ulatuses edela suunas ( seega iga mehe peale 10 m. rindelõiku)
Paremal naabriks saksa üksus ja vasakul Wehrmachti üksus, mille vastutusala jooksis üle raudtee.
Aerofotol on sinisega märgitud füsiljeeride tulek rindelõiku ja rohelisega positsioonid, mida mehitati 1. augusti seisuga. Visnapuu hukkumiskoht peaks jääma Hundinurga külla, kuhu aga paigutada Oskar Ruudu langemiskoht.
Meeste jutu järgi jäi Ruudu surnukeha eikellegimaale Grenaderimäe ja Lastekodumäe vehejoonel.
Öösel tõid mehed Ruudu ära.
Kokku osaleb endine Narva pataljon seega lahingutes 27 juulist kuni väljavahetamiseni 8 augustil.
Kuidas me kaardistaks pataljoni positsioonid ja lahingutegevuses osalemise alad selle aja vältel?

Veel tekitab küsimusi pataljoni ja selle staabi paiknemine alates 26. juulist, aga see on juba teine teema.

Veel üks ülesvõte enam-vähem samast kohast, kus eelmisel lehel näidatud Panzerfaust'i mees asus (kuulipildurid on PF-mehest mõned meetrid vasakul). Parempoolse sõduri kiivri taga on näha tankikolmik, millest keskmine tundub olevat vist tagumise otsa keeranud vaataja poole.

Panin ühele pildile ja lisasin aerofoto kohast, kus on need kolm tanki. Natuke ajab segadusse, et kuulipildurite positsioonile tunduvad need tankid natuke lähemal olema kui Panzerfaust'i mehele aga pildistamisnurk on selline, et positsioon peaks neil olema PF-mehest natuke kaugemal tagapool. Tankikolmik on umbes 50 meetrit maanteest, kaevikutest jäävad need umbes 100 meetri kaugusele aga pildistamisnurk on selline, et sellest kohast, kus ülesvõtted on tehtud peaks olema tankideni 150-200 meetrit.

Väga hea. Otsisin just ükspäev sama fotot.
Imelikul kombel peaks täpselt sama koht olema.

28. juuli
1) Andmed punaarmee dokumentidest

109. laskurkorpus (72., 109., 125. laskurdiviis) valmistus järgmisel hommikul algama pidanud pealetungiks.

Alates mereäärselt tiivalt:

131. laskurdiviisi 482. ja 743. laskurpolgu allüksused pidasid vastasega tulevahetust. Päeva jooksul diviisil 8 surnut. Õhtul või öösel vahetati 109. laskurdiviisi 381. laskurpolgu allüksuste poolt välja, 131. diviis lahkus sellest rindelõigust.

109. laskurdiviisi 381. laskurpolgu II ja III pataljon ründasid ennelõunal pärast 5-minutilist suurtükiväetule ettevalmistust kõrgendiku 38,2 suunal (Tambist loodes), olid sunnitud vastase tule all maha heitma, kindlustusid tankitõrjekraavis. Päeva jooksul luges polk rivist väljalangenuks 163 inimest.

Lastekodumäel asusid 109. laskurdiviisi 456. laskurpolk ja 256. laskurdiviisi 937. laskurpolk (viimase alluvuses 7. üksik trahvirood).

256. laskurdiviisi dokumentide järgi ründas vastane pärast öiste rünnakute läbikukkumist alates kl 07 väiksemate gruppidega Lastekodumäge, samuti rünnati mäest lõuna pool Hundinurga piirkonnas 930. laskurpolku. Päeva jooksul tõrjusid 930. ja 937. polk kokku 12 rünnakut. 937. polgu sõjapäevikus on sissekanne, et kl 18 vallutas polk lastekodu (mõeldud on ilmselt hooneid mäe edelaküljel, võimalik, et need läksid vahepeal vastase kätte või siis lihtsalt on tegemist eksliku sissekandega - nrw44). 937. polk Lastekodumäel formeeriti õhtuks ümber ühepataljoniliseks. Esialgsetel andmetel kaotas päeva jooksul 13 surnutena, 58 haavatutena. Kl 23 vahetas 456. polk 937. polgu allüksused välja, 937. polk lahkus tagalasse, ilmselt ka 7. trahvirood (viimane osales päeva jooksul rünakute tõrjumises, kaotas 28.07 surnutena 3 inimest).

456. polguga seoses mainitakse, et vastane tegi ööpäeva jooksul Lastekodumäe suunas kokku kuus rünnakut, mis lähtusid Grenaderimäe edelanõlvadelt, igas rünnakus osales 35 kuni 80 meest. Erinevates dokumentides on 456. polguga seoses antud ajad: kl 02-07 kokku neli rünnakut (mainisin neid ka eelmises postituses) või siis eraldi on mainitud kl 02.50 rünnakut väikeste gruppidega Grenaderimäelt, kl 6.50 ja 7.50 rünnakud kahe grupiga (mõlemas 40 meest) Grenaderimäe lõunanõlva piirkonnast, hiljem veel rünnak kl 13.30. Kõik rünnakud tõrjuti. Kaotuste tõttu formeeriti 456. polk päeva jooksul umber kahepataljoniliseks. Seisuga ööl vastu 29.07 asus polgu III pataljon kaitsel Lastekodumäe läänenõlval, II pataljon sealt põhja pool (maanteest põhja suunduva tee ees). Öösel tõrjus III pataljon mäel vastase rünnakud.

Lastekodumäe ja Hundinurga vahele 400 m Tirtsust läände asetas 256. diviis 28.07 934. laskurpolgu III pataljoni, mis oli seni diviisi reservis seisnud. (Tirtsust enam-vähem 400 m läänes asus Tannenbergi liini eesliini kaevik, kus pidanuks sel ajal olema 11./Danmark. Oletan, et III/934 asus sellest kaevikust ikkagi idas, nii märkisin ka kaardile - nrw44).

256. diviisi kaotusteks loeti 28.07 esialgsetel andmetel 27 surnut ja 177 haavatut (täpsustatult oli surnuid/kadunuid 37).

256. diviis võttis kuus vangi ja vigastas väidetavalt kolme vastase liikursuurtükki.

125. laskurdiviisi 466. laskurpolgu paremat tiiba (Hundinurga piikronnas) ründas vastane kl 06.50 pärast tugevat suurtükiväetule lööki umbes 50 mehega Grenaderimäe lõunanõlvalt. Rünnak tõrjuti, samuti rünnak kl 07.40. Pimeduse saabudes vahetas 125. diviisi reservist tulnud 657. laskurpolk välja 466. polgu Lastekodumäe Hundinurga vahel. 466. polk tõmmati diviisi reservi, kus end korda seadis. Diviisi sõjapäeviku järgi oli päeva jooksul 72 surnut ja 268 haavatut, kuid kaotusnimekirjade kohaselt 46 surnut/haavatut).
(466. polguga juhtus ilmselt midagi - ainult kahepäevase rindeloleku järel tagalasse korrastamisele -, aga täpsemaid andmeid ei leidu, dokumendid 125. diviisi kohta on pealiskaudsed. Saksa poole andmetega võrreldes võib oletada, et polk püüdis peale tungida ja sattus vasturünnakute alla.)

109. laskurkorpuse ettekande kohaselt sai korpus (ehk siis 109. ja 125. diviisi allüksused) päeva jooksul Lastekodumäel kokku 11 vangi.

Leningradi rinde sõjapäevikus väidetakse, et 28. juulil võeti mägede piirkonnas kuni 70 vangi, kes pärinesid Norgest, Danmarki III pataljonist, Langemarckist, 20. diviisi tagavarapataljonist (vast silmas peetud III/47 - nrw44) ja 48. rügemendist (48. rügemendi vangide kohta tuleb allpool veel juttu - nrw44).
(Arv 70 näib liialdatud või siis on siin tegelikult eelmistel päevadel võetud vange.)

124. korpuse 48. laskurdiviis lõunapool raudteed tegi luuret (päeva jooksul diviisis 7 surnut/kadunut). Õhtul vahetati 48. diviis välja 98. laskurdiviisi poolt, mis pidi 29.07 pealetungile minema.

Punaarmee soomusüksuste tegevuse kohta on teada, et ühe dokumendi järgi asus 185. tankipolk 28.07 päeval Lastekodumäe põhjanõlval, ülejäänud tankipolgud (31.kv, 45., 98.) olid tõmmatud tagalasse. Teise dokumendi järgi asusid 31. kv. ja 185. polk ning 1222. iseliikuva suurtükiväepolgu üks patarei mägede piirkonnas varitsuses. Lisaks on teada, et 45. tankipolk 28.07 lahingus ei osalenud. Soomusüksuste inimkaotused surnutena olid minimaalsed, aruannete põhjal võib öelda, et vähemalt üks 185. polgu tank kaotati.

Punaarmee soomusüksuste kaotustest perioodil 26.-28.07. Täpsemad andmed selle kohta puuduvad (va. 45. tankipolk). Kasutada on andmed üksuste lahinguvalmis tankide arvu kohta enne enne lahingusse astumist 26.07 ja siis 29.07 hommikul enne 109. korpuse üldpealetungi. Sealt on näha vahepealne vähenemine. Siin on aga kaks probleemi: 1) masinaid võis ajutiselt rivist välja langeda ka nt mootoririkke või kraavivajumise tõttu ehkki selliste kaotuste osakaal oli Sinimägede piirkonnas pigem väike, 2) masinaid võis vahepeal ka remondist juurde tulla või siis tõmmati midagi kuskilt soost välja vms.

Igatahes:

31. kv. tankipolgus oli 26. ja ka 29.07 rivis 13 IS-2. Kuid ühest dokumendist võib järeldada, et polk kaotas Lastekodumäe ümbruses enne 29.07 kolm tanki, mida ei evakueeritud, lisaks võis olla vigastatud tanke, mis evakueeriti. Seega vahepeal oli polgu kaotuste ja lisandunud tankide arv olnud võrdne.

45. tankipolk kaotas 27.07 2 T-34 põlenuna, 5 T-34 sõitis miinile (lisaks 4 T-34 ja 1 SU-85 jäid sohu kinni, aga need ilmselt evakueeriti).

98. tankipolgus oli 26.07 16 T-34. 29.07 oli 11 T-34. Vähenemine 5 T-34.

185. tankipolgus oli 26.07 rivis 19 tanki T-34. 29.07 hommikul 12 T-34. Vähenemine 7 T-34.

1222. iseliikuvas suurtükiväepolgus oli 26.07 rivis 1 T-34, 4 SU-122, 10 SU-85. 29.07 rivis 1 T-34, 1 SU-122, 9 SU-85. Vähenemine 4 masinat.

Kokku 26 rivist väljalangemist (ilma sohu takerdunud masinateta), aga tõenäoliselt oli see arv suurem (mingi hulk tuli vahepeal rivisse juurde).

Julgeks hinnata, et 26.-28.07 langes Tannenbergi liinil Saksa relvade (sh miinide) tegevuse tulemusena rivist välja 30-40 punaarmee tanki ja liikursuurtükki, aga osa neist suudeti evakueerida ja neist vähemalt osa suudeti parandada.


2) Andmed Saksa poolelt

Armeegrupi Narva sõjapäevik:
Vaenlase tegevus vähemintensiivne võrreldes eelmiste päevadega, päeva jooksul tõrjuti vastase roodu kuni pataljonitugevused luurerünnakud. Kl 15 tõrjuti vastase rünnak Sookülast põhja suunas, kohalik sissemurre likvideeriti vasturünnakuga (näib, et see oli 48. laskurdiviisi luurerünnak II/Danmark rindel Huntaugu piirkonnas - nrw44). Suurtükivägi tulistas vastase soomuse koondumist (rünnakuks valmistumist) Ridaküla piirkonnas, üks masin hävitati, teine tulistati liikumisvõimetuks. Kl 22 algas oma rünnak Lastekodumäe tagasivõtmiseks, mis jätkus ka varahommikul. Vastase rünnak Lastekodumäel keskööl tõrjuti, samuti Sooküla piirkonnas. Vastase rünnak Lembitust loode suunas saavutas väikese sissemurde, seal alustati oma vasturünnakut.

Nederlandi dokumendid:
Kl 11 suurtükivägi tulistas edukalt vastase soomusmasinate koondumist Ridaküla juures.
54. SS-pioneeripataljon võeti Meyeri grupi alluvusest ära ja pataljon sai pioneeriülesanded,
Kl 19 Meyeri grupi vasakul tiival lähenes/ründas vastase jalavägi kirdest. II/47 (Rebase pataljon) allutati Meyeri grupile.
Päeva jooksul lasti puruks kolm vastase soomusmasinat.

Mereväe lahingpataljoni Ostland kohta märgitakse mereväe dokumendis, et vastase surve oli võrreldes eelmise päevaga nõrgem. Senised kogukaotused 21 surnut, 42 haavatut (võimalik, et siin sees ka 25.07 kaotused - nrw44.) Kaevikutugevus 291 meest (sh 10 ohvitseri).
Hohnschildi grupp saadeti vasturünnakule Lastekodumäel, kandis suuri kaotusi.

Nederlandi samal päeval antud käsu kohaselt pidid 49. rügemendi ülemale Collanile alluma 54. SS-tankitõrjedivisjon (ilma kolme ründesuurtükita), 20. eesti diviisi raskete tt-kahurite rühm (ilma ühe kahurita) ja Nordlandi õhutõrjekahurite grupp (tt-kahurite rühm ja õhutõrjekahurid asusid ilmselt sügavamal tagapool - nrw44). Meyeri grupile pidid alluma kolm ründesuurtükki 54. SS-tankitõrjedivisjonist, 20. eesti diviisi üks raske tt-kahur, 1004. maaväe rannikusuurtükiväedivisjoni 7,5 cm tankitõrjekahurite patarei.

28.07 (kellaaeg teadmata) on III SS-soomuskorpusest Nederlandile saadetud käsk või info, milles loetletakse Nordlandile ja Nederlandile ajutiselt operatiivselt allutatud üksusi.

Nordland
- Kauschi soomusgrupp (11. SS-tankipataljoni staap ja 1. ja 4. kompanii 11. SS-tankitõrjedivisjoni 1. ja 2. patarei, 54. SS-tankitõrjedivisjoni üks ründesuurtükkide rühm)
- Riipalu võitlusgrupp (45. rügement ja 20. füsiljeepataljon)
- 47. rügemendi üks kompanii (oletatavasti Tornimäel asuv 6./47 - nrw44)
- 49. rügemendi 5. kompanii (tugevdatud)
- Langemarcki võitlusgrupp
- III/47. rügement
- 20. SS-tankitõrjedivisijoni kaks raskete tt-kahurite rühma

Nederland
-II/47. rügement
-Ditscheri võitlusgrupp (Mereväe lahingpataljon Ostland - nrw44)
-Hohnschildi võitlusgrupp
-928. maaväe suurtükiväedivisjon
-20. SS-tankitõrjedivisijoni üks raskete tt-kahurite rühm

I/47 (Soodeni pataljon) mainitakse olevat III SS-soomuskorpuse reservis Vokal.
(Praegu käigult arvan, et Soodeni pataljon saadeti lahingusse 29.07.)

III/47 kästi saata 20. eesti diviisi käsutusse tagalasse.
(See käsk jäi vist täitmata, sest olukorrakaartidel jääb III/47 Nordlandi tegevuspiirkonda edasi ja ka pataljoni veteranide mälestuses ei näi mainitavat vahepealset tagalassetõmbamist.)

Tieke raamatus mainitakse Norge 5. ja 6. kompanii ning "ühe merejalaväepataljoni järelejäänud osade" rünnakut varastel hommikutundidel Grenaderimäelt Lastekodumäele, mis kukkus läbi.
(Sama rünnakut mainisin ka juba seoses Nordlandi öise katsega Lastekodumäge tagasi võtta; mereväelaste all peetakse vast silmas Hohnschildi gruppi, mis sel päeval, nagu eespool märgitud, osales rünnakus Lastekodumäele.)

Seejärel ründas vastane Tieke andmeil Grenaderimäge, mille pärast kestis võitlus kogu päeva. 7./Norge tõrjus lõunast ja Lastekodumäelt lähtunud rünnakuid, hävitas mitu tanki. Õhtu eel taandus vastane Lastekodumäele. Päikeseloojangu ajal ründas 7./Danmark 50 mehega (sh 20 flaamlasega) Lastekodumäge loodest. Rünnak löödi tagasi.
(Pidev võitlus Grenaderimäe pärast 28.07 ei ole dokumentide valguses kuigi usutav. Pigem oli punaarmee Lastekodumäel kaitsel ja tõrjus ise rünnakuid. Tieke kirjeldused 28.07 kohta põhinevad ilmselt mälestustel ja võivad vabalt käia tegelikult mõne järgneva päeva kohta.)

Flaami vabatahtlike ajalooraamatus (Brandt) väidetakse, et 28.07 õhtul rünnati II/Norge ülema juhtimisel kirdest Lastekodumäge. Osalesid 5. ja 6./Norge, 6. ja 7./Danmark, Langemarck, kokku 50 meest, neist 20 flaamlased. Rünnak ebaõnnestus.
(50 meest niivõrd suure hulga allüksuste peale näib vähevõitu. Üleüldse kahtlane, kui õige see info on.)

Nõukogude pool sai 28.07 Grenaderimäe rajoonis vangi Nederlandi 48. rügemendist, kelle sõnul moodustati samal päeval tagalas erinevate rügementide ja kompaniide tagalaallüksuste vooride põhjal kompanii, mis saadeti eesliinile.
(48. rügemendist, mis 26.07 hävitati, pääses osa mehi tulema, tagalaallüksusi oli juba enne 26.07 Sinimägedest läände saadetud.)

29.07 vangi langenud Nederlandi sanitaarkompanii liige seletas, et 24.07 oli Udrias formeeritud kompanii tagalaallüksuste liikmetest, mis paigutati kaitsele lõuna poole Lastekodumäge. 28.07 osales kompanii rünnakus Grenaderimäe rajoonis.

Tieke andmeil ründas vastane Lastekodumäest lõunas 28.07 Hundinurga ümbruses tankide toel Danmarki 9. kompaniid, üksikud läbimurdnud tankid hävitati (tankirünnak seal sel päeval pole kuigi usutav - nrw44). Õhtupoolikul püüdis III/Danmarki arvuliselt umbes rühmasuurune allüksus ühe Pantri toel luua sidet 10. ja 11./Danmarkiga, mis asusid oletatavasti ida pool peavõitlusliinil. Ida pool Hundinurka ületati ristmik ja läheneti Tirtsule, hõivati vana kaevik, aga sidet põhja suunas ei õnnestunud luua (ehk siis 10. ja 11./Danmarkiga sidet ei loodud? - nrw44).
Kl 17 ründas vastane Lembitu suunast seitsme tankiga, millel jalaväelaste dessant. Tõrjuti suurtükiväe ja raketiheitjate tulega.
(Tõenäoliselt seal Hundinurga juures midagi toimus küll ja selle tulemuseks oli 466. polgu rindelt väljavahetamine, kuid jääb ikkagi lahtiseks kas Tieke kirjeldus käib tõepoolest 28.07 kohta. Ühe teise allika andmeil, nagu juba maintud, oli 10./Danmark hoopis Grenaderimäel.)

11. SS-tankipataljoni rühmaülema Standartenoberjunker Wille autasuesildisest: 28.07 võttis vastane enda valdusse kaks varemetes maja 9./Danmarki lõigus. Kaitsetuld andsid ka ründesuurtükid ja tankitõrjekahurid. Järgnenud vasturünnakut toetasid soomusmasinad (ka Wille Pz IV), varemed võeti tagasi, hoolimata sellest, et Wille tank oli avatud maastikul näha Lastekodumäel olevale vastasele.

Taani vabatahtlikest kõnelev ajalooraamat:
28.07 allutati III/Danmarkile väike eesti kompanii (arvatavasi peetakse silmas Narva allüksusi - nrw44) ja 11./Norge allüksus. Eestlased liitusid 9. kompaniiga ja kaitsesid Hundinurga lõunaäärt.

Narva pataljoni kohta sõjakirjasaatja artiklist:
Ööl vastu 28.07 suruti naabrid kaevikust välja ja ka Narva allüksused taandusid seetõttu oma kaevikust, mille olid eelmisel õhtul vallutanud. Varavalges võeti kaevik vasturünnakuga tagasi. Umbes kl 16 päeval sai Narva varu ülesande paremal pool 200-300 meetrisel lõigul kaevikusse tunginud vastane välja lüüa. Pikema võitluse järel ülesanne täideti. Järgnes vaenlase vasturünnak, kuulipildujalaskemoona nappusega seoses taanduti kaevikust, uus vastupanujoon oli ühes põllukraavis. Üks osa pataljonist vasakul tiival oli endisel positsioonil. Videvikus võeti vana kaevik vasturünnakuga tagasi.

Saksa olukorrakaartidel on Narva juuli lõpupäevadel märgitud asuvaks tagalas Kirikuküla piirkonnas.
(Võib oletada, Narva lahinguallüksused saadeti järk-järgult III/Danmark käsutusse Hundinurga juurde, ülejäänud jäid Kirikuküla rajooni.)

28. või 29.07 Kirikukülast ida pool vangi langenud 48. rügemendi õhutõrjekompanii liige seletas, et rügemendi jäänused on koondatud ühte kompaniisse. (Kompanii oli ilmselt antud II või III/Danmarki käsutusse - nrw44.)

3./45 veteran H. Sakla meenutas, et Ontikal moodustati I/45 põhjal 120-meheline kompanii, mis saadeti rindele ja ründas ööl vastu 28.07 Lastekodumäge. Enne mäejalamile jõudmist rünnak takerdus, taganeti raudtee äärde positsioonile. (Võib muidugi olla ekslik kuupäev - nrw44.)

45. rügemendist on kaotusnimekirjade järgi 28.07 kaotusi kandnud staap ja staabikompanii (kokku 3 surnut või kadunut), samuti 2./45 (6 haavatut), 4./45 (1 haavatu), 7./45 (3 haavatut). I/45 surnute kohta on lünk.

Saksa soomustehnika kaotused 26.-28.07:
lõplikult kaotatuks loeti 3 ründesuurtükki (2 Nederlandist 1 Nordlandist), 3 Pantrit ja 3 Pz IV. Üksikud neist võidi kaotada ka ida pool Tannenbergi liini. Lisaks sattus umbes 7 ründesuurtükki sel perioodil parandusse.

109. laskurkorpuse otsesihtimisega suurtükkide asetus 28.07 kl 23 seisuga. Kandsin kaardile, kuna originaalskeemil oli vaid kaardiruudustik (maastikuelemendid puudusid). 125. laskurdiviisi otsesihtimisega suurtükid originaalskeemil puudusid. Väga suurt täpsust ei maksa siit otsida, küllap võis kahuri tegelik asukoht maastikul olla ka veidi teisal. 76 - 76mm diviisikahur
76P - 76mm polgukahur (jalaväekahur)
45 - 45mm tankitõrjekahur
381.lp - 381. laskurpolgu suurtükivägi
456.lp - 456. laskurpolgu suurtükivägi
109. ld tt - 109. laskurdiviisi 256. üksik hävitus-tankitõrjedivisjon
380.kstvp - 380. kerge suurtükiväepolk (79. kerge suurtükiväebrigaad)
596.kstvp - 596. kerge suurtükiväepolk (79. kerge suurtükiväebrigaad)
871.kstvp - 871. kerge suurtükiväepolk (79. kerge suurtükiväebrigaad)

1944. aasta 3. augustil ajakirjas "Münchner Illustrierte Presse" ilmunud ülesvõte eestlastest. Pildi allkiri on "Estnische SS-Freiwillige im Einsatz. Ein Panzergraben ist voll Wasser gelaufen. Über ihn hinweg führt der Gegenstoss. Die Munitionkästen werden hinübergeworfen, bevor die Männer durch das knietiefe Wasser waten, was durch die glitschige Grabensohle nicht so einfach ist.". Eesti keeles oleks see lühidalt nii: "Tankikraav on vett täis jooksnud ja vasturünnak läheb üle selle. Laskemoonakastid visatakse üle enne kui mehed põlvesügavusest veest läbi lähevad, msi aga ei ole väga kerge, sest kraavi põhi on libe.". Siin ei ole otseselt mainitud, et tegemist on Tannenbergi liiniga aga sõnad tankikraav ja vasturünnak panevad mind mõtlema, et ega Narva rinde mingis muus lõigus see aeg sellist asja toimuda ei saanud. Ise pakuksin pildistamiskohaks Haavast loodes olevat maantee ja raudtee vahelist ala.

Enne, kui 29. juuli lahingutega jätkame, püüaks siis enam-vähem kindlaks teha, millal I/47 (Soodeni pataljon) rindele jõudis.

Saksa dokumendid sisaldavad järgmist:

1) 28.07 (kellaaega pole) loetakse pataljon olevaks III SS-soomuskorpuse reservis Vokal.

2) Pataljoni kaotusnimekirjades, mis on kahjuks väga lünklikud (võib-olla leidub Bundesarchivis täielikum versioon), algavad kaotused Sinimägedes alates 29. juulist. Vt https://foorum.rindeleht.ee/viewtopic.p ... 29#p122029 ja https://foorum.rindeleht.ee/viewtopic.p ... 31#p122031

Kuna nimekirjad on lünklikud, siis võiks ju öelda, et äkki on juhuse tahtel 27.07-28.07 kaotused lihtsalt puudu. Teisest küljest võiks vastu väita, et kuna mälestuste järgi olid pataljoni kaotused kohe esimesel lahingupäeval väga suured, siis tõenäoliselt oleks pidanud selle esimese lahingupäeva kaotustest midagi ikka neisse lünklikesse nimekirjadesse sattuma. Seega nende nimekirjade põhjal oletaks, et esimene lahingupäev oli ikkagi 29.07.

Kas leidub ehk mõne I/47 võitleja päevik? Aga palun: https://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/ ... 17#p109117

Sonnabend, 29
Järgmisel hommikul rakendame hobused lahti ja laadime kärud autodele ja algame sõitu rindele. Juba kärudega sõites saavad mitmed meist haavata kahuritulest. Toetame miinipildujatest ... (sõna loetamatu) positsioonil rünnakut. See õnnestub. Öösel veame laskemoona.

Niisiis allikad viitavad, et I/47 saadeti rindele suure tõenäosusega 29.07.

Lisaks veel, et III SS-soomuskorpuse reservis asunud pataljoni rindele liigutamine 29. juulil on mõistetav, sest vastane tungis hommikul Grenaderimäele ja surus peale suurte soomusjõududega. Olukord võis näida kriitiline.

Mis puutub pataljoni ülema Soodeni hukkumiskuupäeva, siis 1944. a. ajakirjanduses nimetati 30. juulit
ja paistab, et see kuupäev oli esialgu ka tema hauakivil. 1990. aastatel arvatavasti Jõhvi koduloouurija Lembit Kiisma initsiatiivil muudeti kuupäev uuel hauatähisel 28. juuliks (mälestuste põhjal?), 2009 pandi uus hauatähis ja seal oli juba osatud kuupäevaks panna 27.07. Ei 27. ega 28. pole suure tõenäosusega õiged. Kõige usaldusvärsem on 30.07 - selle avaldanud allikas (Virumaa Teataja 05.08 ja teist korda 08.08.44) on Soodeni hukkumisele ajaliselt kõige lähem.

Vt:
http://www.virumaa.ee/ve-sooden-georg-major-2/
https://www.ohtuleht.ee/347673/sobimatu ... dati-uuega
https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Sooden

nrw44 kirjutas: ↑K Juul 24, 2024 7:15 pm Enne, kui 29. juuli lahingutega jätkame, püüaks siis enam-vähem kindlaks teha, millal I/47 (Soodeni pataljon) rindele jõudis.

Kui 8 aastat tagasi sai 47. rügemendi I pataljoni ajalugu foorumis natuke lähemalt käsitletud siis oli see sama rindele jõudmise küsimus õhus ja jäi peale arvamus / oletus, et Vaivara kalmistu positsioonidele jõuti 27. juuli keskpäeval. Mitmete meeste mälestustes oli just seda kuupäeva nimetatud ja ikkagi see Soodeni hauakivi, kus oli kuupäev kivisse raiutud. Üheks argumendiks, mis rääkis selle kuupäeva poolt oli ka Grenadier Leo Saare ülekuulamisprotokoll 1946. aasta märtsist, kus ta oma teenistusaja kohta esitab kuupäevi ja mitmed nendest lähevad 100% kokku sõjaaegsete dokumentidega. Ta küll läbivalt kogu ülekuulamise vältel väitis end olevat teeninud mingisuguses trahvikompaniis aga kõik teenistuskäigu kuupäevad ja asukohad viitavad 47. rügemendi I pataljonile. Toon selle ülekuulamise ka siin ära:

"Ma pean tunnistama, et ma tõesti teenisin Saksa armees. Esimest korda mobiliseeriti mind 1943. aasta aprillis, 2.04.1943 olin ma väljakutsutud Tallinna komisjoni. Peale komisjoni läbimist mulle teatati, et olen mobiliseeritud Saksa armeesse ja pean ilmuma kogunemispunkti 23. aprillil. Näidatud tähtajal mina kogunemispunkti ei ilmunud, läksin metsa ja hakkasin ennast varjama. Sellisel moel, varjudes metsas, ma hoidsin kõrvale teenistusest Saksa armees kuni 1944. aasta veebruarini. Kusjuures 1943. aasta novembris koos minuga varjas ennast veel minu noorem vend Heino (sünd 1925), keda samuti taheti mobiliseerida Saksa armeesse. 21.02.1944 seoses sellega, et Kuimetsa vallas toimusid tihedad „Omakaitse“ haarangud, "Omakaitse" liikmed ähvardasid vanemaid maha lasta kui me ei tule metsast välja. Meie vennaga tulime metsast välja ja ilmusime mobilisatsioonipunkti Raplas, kus meid mobiliseeriti Saksa armeesse ja arvati Harju tagavarapataljoni koosseisu, mis asus Tallinnas Raua tänav 32, kus me asusime kuni 09.03.1944. Selle aja jooksul me peaaegu mitte mingisugust teenistust ei läbinud, erandiks ainult mõned riviharjutused. 09.03.1944 Tallinna pommitamise ajal meie vennaga jooksime väeosast minema ja läksime koju vanemate juurde Taga-Põllikale, kus me olime peaaegu ühe kuu. 12.04.1944 kartes arreteerimist, me vennaga läksime Tallinnasse ja ilmusime oma väeossa. Peale seda meid kui desertööre saadeti kohe Klooga laagrisse trahvikompaniisse, kus me olime nädala. Peale vormiriietuse saamist Kloogalt meid suunati Kehra laagrisse, kus me olime ikka trahvikompaniis 19.04.1944 kuni 11.07.1944. Sõjaväelist väljaõpet sellel ajal me ei saanud aga meid kasutati erinevatel töödel – metsatöödel Saksa armee vajadusteks. 11.07.1944 trahvikompanii koosseisus meid vennaga saadeti Kehra laagrist Narva rindele, kus ma olin kuni 30.07.1944. Kogu see aeg meie üksus asus Vaivara mägede piirkonnas kaitseliinide rajamisel. Ehitustööd me tegime vahetult rindel, 1 kilomeeter rindejoonest. 27.07.1944 meie kompanii sattus Punaarmee suurtükitule alla ja alates sellest päevast me olime igapäevaselt tule all. 30.07.1944 järjekordse suurtükitule ajal sai vend mürsukillust surma.".

Nüüd viimasel ajal avalikuks saanud andmete valguses (ja vanade, mida varemalt sai peetud ekslikuks, sest enamik allikaid vihjasid 27. juulile) on vist tõesti pigem 29. juuli see õige päev.

As usual, very interesting posts and continued discussions.

I have pondered a lot about the involvement of Sooden's battalion and have had three theories for a while, which I will briefly outline here:

1: The battalion arrives on 27.7.44 and attacks, as some memories and books say, the Kinderheimhöhe (hereafter abbreviated as KH) via the Grenadierhöhe (hereafter abbreviated as GH). There are no documents that support such an action, only memories and books.

2: The battalion arrives on 28.7.44 and attacks the Kinderheimhöhe during the night of 29.7.44. What supports the battalion being deployed on the 28.7.44 are veterans' memories and that Nordland carried out a counterattack on Kinderheimhöhe during the night (it's unclear exactly which units were involved - what I know is that 7./Norge was deployed and a Danish company - probably 7./Danmark - which attacked south and north of the height - encirclement). A unit is reported, according to unconfirmed information, to have attacked the height itself, while the panzer grenadiers encircled the height - similar to the night operation on 27.7.44 (this could possibly be Sooden's battalion?). In the war diary for Nederland on 28.7.44, there is also a note that "Nederland" received a Troop Organization (Truppengliederung) from III. SS-Pz.K stating that I./47 is in reserve. In the war diary's appendices, the document (Troop Organization) is marked as a copy "abschrift" of a telegram - the question is when the telegram was written and sent from the corps staff to SS-Pz.Gren.Brig? I have tried to find this out by reading the different signatures of the documents, but so far have not found an answer.

3: I./47 arrives on 29.7.44 and carries out a counterattack on GH first (together with Maitla?) and then continues eastwards towards KH in an attempt to clear the height completely? What supports this theory is the memory that nrw44 linked to, i.e., diary notes that a man from 4./47 arrives at the front. However, there is a possibility that not the entire company was deployed, but that the diarist's group was deployed, or if he only transported ammunition?

The veterans' memories vary greatly with contradictory information. Some of the veterans may also have participated in smaller counterattacks, e.g., south of the heights to repel opponents, etc.

I was in contact with an orderly belonging to Sooden's battalion who, after exchanging a few letters, invited me to visit him and interview him. Unfortunately, before I could pack my bags, the old man passed away.

Nagu tavaliselt, palun jätkake arutelu eesti keeles

PKJ kirjutas: ↑K Juul 24, 2024 10:29 pm Nagu tavaliselt, palun jätkake arutelu eesti keeles

Tõlkisin Google Translatori'i abil Petteri teksti eesti keelde, veidi toores on aga mõtte annab edasi.

Olen palju mõtisklenud Soodeni pataljoni kaasamise üle ja mul on mõnda aega olnud kolm teooriat, mida siinkohal lühidalt välja toon:

1: Pataljon saabub 27.7.44 ja ründab, nagu mõned mälestused ja raamatud räägivad, Grenaderimäe kaudu Lastekodumäge. Sellist tegevust toetavaid dokumente pole, on vaid mälestused ja raamatud.

2: Pataljon saabub 28.7.44 ja ründab Lastekodumäge öösel vastu 29.7.44. Mis toetab 28.7.44 pataljoni lähetamist, on veteranide mälestused ja see, et Nordland sooritas öösel vasturünnaku Lastekodumäele (pole täpselt selge, millised üksused olid sellega seotud - tean, et 7./Norge oli paigutatud ja taanlane kompanii – arvatavasti 7./Danmark – mis ründas kõrgusest lõuna ja põhja pool – ümberpiiramine). Kinnitamata andmetel on üksus rünnanud mäge ise, samal ajal kui tankigrenaderid seda piirasid – sarnaselt 27.7.44 ööoperatsioonile (see võib olla Soodeni pataljon?). 28.7.44 Nederlandi sõjapäevikus on ka märge, et "Nederland" sai III-lt väeosa struktuuri (Truppengliederung). SS-Pz.K teatega, et I./47 on reservis. Sõjapäeviku lisades on dokument (Truppengliederung) märgitud kui telegrammi "abschrift" koopia – küsimus on selles, millal on telegramm kirjutatud ja korpuse staabilt saadetud SS-Pz.Gren.Brig? Olen püüdnud seda dokumentide erinevaid allkirju lugedes välja selgitada, kuid pole siiani vastust leidnud.

3: I./47 saabub 29.7.44 ja sooritab esmalt vasturünnaku Grenaderimäele (koos Maitlaga?) ja seejärel jätkab ida suunas Lastekodumäe suunas, püüdemäge täielikult puhastada? Seda teooriat toetab mälestused, millega nrw44 seostas, st päevikumärkmed, et rindele saabub mees 4./47. Siiski on võimalus, et mitte kogu kompanii ei lähetatud, vaid päevaraamatupidaja rühm või kui ta vedas ainult laskemoona?

Veteranide mälestused on vastuolulise teabe tõttu väga erinevad. Mõned veteranid võisid osaleda ka väiksematel vasturünnakutel, nt kõrgustest lõuna pool vastaste tõrjumiseks jne.

Mida on kirjutanud I/47 veteranid esimese lahingu käigu kohta:

Kõigepealt juba 1944 detsembris avaldati kellegi mälestused (https://foorum.rindeleht.ee/viewtopic.p ... 60#p103960):
kolmapäeva varahommikul mindi vasturünnakule hetkel, mil venelased olid tunginud juba mõlemale mäele. Eesmärk oli kolmanda mäe saavutamine. Tungiti vaenlase kaevikusse, jõuti eesmärgile.
(Kolmapäev sai olla kas 26.07 või 03.08. Kas siin käib jutt hoopis siis 3. augustist, mitte esimesest lahingupäevast? Kui aga nädalapäevaga lihtsalt eksitakse, siis "mõlemale mäele" tungisid venelased 29.07, mitte enne.

1952 avaldati paguluses anonüümsed mälestused: Sinimägedesse positsioonile liiguti õhtul enne pimedat, liikumine lõpetati öösel.
(Järgnevalt lahingut ei kirjeldata.)

1960 avaldati paguluses anonüümseks jäänud ohvitseri mälestused (vt ka https://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/ ... 33#p103833):
27. juuli keskpäeval laeti pataljon veoautodele ja saadeti üle Sillamäe, u 4 km enne Sinimägesid maha ja rännati Sinimägede poole. Saadi käsk vasturünnakule minna, lähtealus Vaivara surnuaia juures. Surnuaia lääneservale jõudes tugev vastase tuli, 20 minuti jooksul 1/4 langes välja pataljonist. "Meie pataljoni vasturünnak oli väga õnnetu. Kui jõudsime Sinimäe lõunanõlvakule, avati meile eriti tugev tuli. kaotused olid suured." Õhtupoolikul vastase vasturünnak, arenes äge käsitsivõitlus. Pimeduse saabudes see vaibus, mägi jäi vastase kätte. Vastane oli ööseks jõudnud idapoolsesse mäkke sisse kaevata tanke. Öösel selgus, et 150-mehelistest kompaniidest olid järel vaid 20-30-mehelised. 12 miinipildujast oli alles vaid 2, teised olid vastase tule tõttu rivist välja langenud.
Öösel tuli käsk enne koitu rünnakut jätkata, kuid enne koitu algas vastase turmtuli ja tema rünnak, mis viis pataljoni tagasi rünnaku lähtealusele. Sel päeval langes mürsukillust tabatuna Sooden.
(Ega sellest hästi aru ei saa, täpselt millist mäge kõigepealt rünnati. Sooden langes selle kirjelduse järgi lahingu teisel päeval - kui Sooden hukkus 30.07, siis pataljon rindele 29.07.)

1989 on mälestused kirja pannud Oskar Kaat (vt ka https://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/ ... 21#p103821): 27. juuli pealelõunal sõideti rindele. Autokolonn jäi suurtükiväetule alla, seejärel liiguti hajutatult eesliini poole. Edasiliikumine takerdus esimese mäe juures suurtükiväe ja katjuušade tule all. Nähti sakslasi mäest alla jooksmas suurel arvul. Rünnati seejärel Vaivara Lastekodu kandist Grenaderimäge, kust vastane välja löödi. Kohati tekkis käsitsivõitlus. Õhtul kl poole 10 paiku sai Sooden miinist kõhust surmavalt haavata.
(Niisiis nende mälestuste järgi vallutas pataljon esimesel lahingupäeval Grenaderimäe, ehkki rünnakusuund - Lastekodu kandist - pole kindlasti õige.)

Ilo Hindreuse mälestused (1994): oli 2./47 jaoülem. 27.07 õhtul mindi Sinimägedes rünnakule. "Esimene mägi oli meie", siis jäädi katjuušade tule alla, rühmast ja jaost langesid pooled rivist välja. Öösel koondusid paremale tiivale, võtsid positsiooni, et hommikul edasi rünnata. (Vt ka https://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/ ... &mode=view)
(Kuigi palju siit just välja ei loe.)


Jakob Uudevald, mälestused avaldatud 2000: lähtealuselt Vaivara kalmistu juurest rünnati Grenaderimäge, mis vallutati.
(Niisiis jälle Grenaderimägi.)

Jüri Estami (4./47 miinipildujarühma ülem) mälestused (avaldatud-ümberjutustatud Laari raamatus, ilmselt kirjutatud paguluses):
Seadis miinipildujad positsioonile Vaivara kalmistule. Pataljoni 1. kompanii jõudis Lastekodumäele, kuid kandis kaotusi ja ei suutnud rünnakut jätkata. (Selle viimase lausega on ebaselge, kas pärineb Estami mälestutest või on Laar selle kuskiltmujalt võtnud - nrw44.) Pataljon saadeti rünnakule, sh 4. kompanii võitlejad. Grenaderimäe juures satuti tulelöögi alla. Terveksjäänud jõudsid Grenaderimäega parallleelselt kulgevasse kaevikusse. Grenaderimäel vastast ei kohatud, sinna kogunes ligi 60 pataljoni meest. Need viis 2. kompanii ülem Ustuf Jüriado öösel Lastekodumäe vastu rünnakule, tungiti mäele, kuid Jüriado haavatasaamise järel sealt taadnuti. 30 meest jäi Grenaderimäe kaitsele.
(Niisiis ikka Grenaderimägi.)

Ülo Tamre mälestused (avaldatud 2016): oma sõnul 3./47 ülema kohusetäitja. 27.07 lõuna ajal saabuti Auvere surnuaia lääneservale, kus vastase turmtuli. Jüriado ja Tamre kompaniid pidid koos Nordlandi üksusega riivistama vastase läbimurde Vaivara kiriku lähedal, kompaniide rünnak oli edukas, vaenlase üksus hävitati.
Õhtul kl 10 sai pataljon käsu ründesuurtükkide toel vallutada Lastekodumägi. Enne keskööd jõudis kompaniiga Lastekodu lähedale, naabruses taanlased ja saksa pioneerid olid sunnitud tagasi tõmbuma, ka I/47 sai käsu taganeda lähetalusele. Kompaniil ei olnud langenuid, mõned haavatud. Asuti Grenaderimäele.
(Kõige vähemusaldusväärsed mälestused, sest eriti järgmise päeva kohta on näha enda mälestuste pähe teiste raamatute teksti esitamist. Vaivara kiriku lähedal ka mingit läbimurret ei toimunud.)

Kokkuvõttes on neid mälestusi raske ühildada, kuid kõige enam mainitakse tegutsemist Grenaderimäel, mis samuti viitab 29. juulile.

PJK:

28.7.44 Nederlandi sõjapäevikus on ka märge, et "Nederland" sai III-lt väeosa struktuuri (Truppengliederung). SS-Pz.K teatega, et I./47 on reservis. Sõjapäeviku lisades on dokument (Truppengliederung) märgitud kui telegrammi "abschrift" koopia – küsimus on selles, millal on telegramm kirjutatud ja korpuse staabilt saadetud SS-Pz.Gren.Brig? Olen püüdnud seda dokumentide erinevaid allkirju lugedes välja selgitada, kuid pole siiani vastust leidnud.

Kui sõjapäevikus on 28.07 all kirjas, et see struktuur saadi kätte, siis ma ei näe põhjust kahelda, et see info tuli sisse 28.07. Abschrift von Fernschreiben tähendab, et dokument on ümberkirjutus teletaibil (või millegil sellisel) sisse tulnud infost.

Aga on veel ka III SS-tankikorpuse ettekanne armeegrupile Narva 28.07.44 (NARA T-312/1633, k. 597):
III SS-soomuskorpuse reservis on üks pataljon/47, üks väljaõppepataljon/47, kaks 46. rügemendi pataljoni.
I/47 ja KGr Riipalu (45. rügemendi riismed) ja 20. SS-füsiljeepataljon on antud Nordlandile ja Nederlandile.

Päris kindlasti on siin I/47 ja II/47 segamini aetud, sest selleks ajaks oli II/47 antud Nederlandile. See "üks pataljon/47" III SS-soomuskorpuse reservis saab olla vaid I/47.

Siis on veel 29.07 lahingutugevuse kohta ettekanne (NARA T-312/1637, k. 183-185), milles väljaspool Nordlandi ja Nederlandi on antud kolm 20. diviisi pataljoni: kaks Durchschnittlich (200-300 meest) ja üks Stark (400+ meest). See stark klapib teadaoleva infoga I/47 lahingutugevusest.