Lahingud 27. juulil
1) Andmed punaarmee dokumentidest
256. laskurdiviis läks hommikul kl 06.05, pärast viieminutilist suurtükiväe tulelööki, pealetungile. Lastekodumäel tegutses 937.laskurpolk (kolm pataljoni). Pärastlõunal (256. diviisi ajalooraamatus leiduva skeemi järgi hiljemalt kl 15-ks) vallutati hooned mäe edelaküljel, seal osalesid lahingus ka 7. trahvirood ja üks tankirood, mis haaras vastast tiivalt (arvatavasti 31. kaardiväe tankipolgust - nrw44). Grenaderimäe suunal 937. polgu allüksustel olulist edu polnud. Mäe lääneküljel asusid ka 201. laskurdiviisi 191. laskurpolgu II pataljon ja 109. laskurdiviisi 456. laskurpolk, mille puhul ei ole leidnud kinnitust, et need hommikul rünnakule oleks läinud. 256. diviisi dokumendis siiski mainitakse, et hooned mäe edelaküljel vallutati koostöös 109. diviisi allüksustega.
Lõuna pool Lastekodumäge vallutas 256. diviisi 930. laskurpolk Hundinurga ristmiku piirkonna. 934. laskurpolk kandis ette Haava talu vallutamisest vastaselt ennelõunal (ei ole siiski kuigii usutav, et seal asus niivõrd ettenihutatult Saksa tugipunkt - nrw44).
Keskpäeva paiku saabusid rindele ka 109. laskurkorpuse 125. laskurdiviisi 466. ja 743. laskurpolk (diviisi 657. laskurpolk jäi reservi). Diviisis 4900 inimest, millest võib järeldada, et pataljonid on veidi alla täiskoosseisu. 466. polk (3 pataljoni) liikus Hundinurga piirkonda, kus juba asus 930. polk, ja 743. polk (3 pataljoni) liikus piirkonda Haavast lõunas.
Eelneval kaardil on näidatud punaarmee edenemise ulatus kella 15-ks, samuti üksuste asetus sel ajal.
Kl 16 läks Lastekodumäe läänenõlvalt Grenaderimäe suunas pealetungile 456. polk (pärast 5-minutlist suurtükiväe tulelööki), kuid löödi tagasi.
Päeva jooksul tegutsesid Lastekodumäe piirkonnas 185. tankipolk ja hiljemalt 27.07 rindele jõudnud 1222. iseliikuv suurtükiväepolk (lahingukorras 1 T-34/85, 4 SU-122, 10 SU-85). Mingil ajahetkel tungisid nad (või osa masinatest) välja piirkonda Lastekodumäest loodes, kuid seejärel tõmbusid tagasi. Mõlemad polgud kandsid päeva jooksul kaotusi, kuid täpsemad andmed puuduvad. 1222. polgus on sel päeval hukkunud vähemalt ühe SU-85 ja ühe SU-122 meeskonnaliikmeid. 31. kv. tankipolgus on samuti vähemalt kahe tanki meeskondades hukkunuid. 185. tankipolgus hukkunuid/kadunuid sel päeval ei olnud, mis ei tähenda aga, et tanke ei võidud kaotada.
Alates kl 18 tõmmati 191. polgu II pataljon Lastekodumäelt välja ning ilmselt samal õhtul ka ülejäänud polgu pataljonid põhja pool maanteed (polk, nagu terve, 201. diviis, lahkus sellest rindelõigust).
Kl 19.30 ründas vastane Grenaderimäe edelanõlva suunast kuni 80 mehega kahe tanki toel. 456. polgu III pataljon tõrjus rünnaku koostöös suurtükiväe ja tankidega. Kl 21.20 ründas 456. polk (pärast 5-minutilist suurtükiväe tulelööki) uuesti Grenaderimäge – ebaõnnestunult.
Vahepeal kl 17 läksid 125. diviisi 466. ja 743. polk Kirikuküla suunas pealetungile (mõlemal üks pataljon reservis), neid toetas diviisi suurtükivägi ja 45. üksik tankipolk (lahingukorras 20 T-34/76, 4 SU-85). Tankipolgu 1. rood koos kahe SU-85 ründas piki Hundinurgast itta kulgevat teed ja 2. rood koos kahe SU-85 mööda Haava-Kirikuküla teed kohe raudteest lõunas. Jalavägi suutis edeneda vaid 150-200 meetrit ja jäi tankidest maha. 4 T-34 ja 1 SU-85 jäid soisel maastikul kinni, 5 T-34 sõitis miinile, 2 T-34 tulistati põlema. Pealetung katkestati. Öösel ja järgmisel päeval evakueeriti 4 T-34 ja 1 SU-85.
Kl 21 tõmmati 256. diviisi 934. polk rindelt välja.
124. laskurkorpuse 48. laskurdiviis lõuna pool raudteed dokumentide järgi pealetunge ei teinud (ilmselt eelnevate päevade suurte kaotuste tõttu), luuretegevus. Kaotsuaruannete jägi oli diviisil sel päeval siiski tervelt 48 surnut/kadunut (võib-olla sisaldab tegelikult eelmiste päevade kaotusi).
256. diviisi 937. laskurpolk sai päeva jooksul kolm vangi, kaotusteks loeti esialgsetel andmetel 25 surnut ja 47 haavatut, rivist langes välja üks 76mm kahur.
256. diviisi kogukaotusteks 27.07 loeti esialgsetel andmetel 45 surnut, 257 haavatut (täpsustatult 50 surnut/kadunut).
7. trahvirood kaotas surnutena 14 inimest.
256. diviis väitis päeva jooksul olevat pihta saanud vastase kahele tankile ja ühele liikursuurtükile.
125. diviisis oli esialgsetel andmetel 32 surnut, 97 haavatut, rivist langes välja kaks 45mm kahurit. Täpsustatult oli surnuid 38.
109. diviisi sõjapäeviku järgi kaotati 75 surnutena ja 296 haavatutena, kuid kaotusnimekirjade järgi oli surnuid/kadunuid 43.
109. laskurkorpuse andmetel võeti 27.07 viis vangi 47. rügemendist ja üks vang Norge 7. kompaniist.
2) Andmed Saksa poolelt
Kokkuvõte armeegrupi Narva sõjapäeviku sissekannetest 27.07 kohta:
Vastase tugev surve mõlemal pool maanteed, Sinimägedes ja Haava piirkonnas. Sissemurded Lastekodumäel ja sealt lõunas (ilmselt mõeldud lahinguid Hundinurga juures - nrw44), pataljonitugevused rünnakud Haavast põhjas tõrjuti. Tankirünnakud raudteest põhjas ja mõlemal pool maanteed tõrjuti koondatud suurtükiväetule abil. Põhja pool Sinimägesid algatati vasturünnak tankide ja ründesuurtükkidega (ettekande aeg kl 16.45, seega algatamise aeg enne seda). Lastekodumäelt lähtunud rünnakute purustamises osales ka 3. raske raketiheitjarügement.
Nederlandi dokumentidest:
Kl 10 teatati vastase tugevast suurtükiväetulest 49. rügemendi ülema Collani lõigus (II/49, Hohnschildi grupp).
Kl 15 teatas 49. rügement, et vastase 7 tanki tegutseb peavõitlusliinil (im Anrollen auf HKL).
Kl 16 teatati, et vastase rünnak mõlemal pool maanteed on tõrjutud.
Kl 16.50 teatati, et vastase rünnak mõlmemal pool maanteed on tõrjutud.
Kl 22 teatati, et vastase uus rünnak maanteest põhjas on tõrjutud.
Nederlandi sõjapäeviku järgi lasti 27.07 puruks 15 vastase soomusmasinat (siia hulka loetud ilmselt ka Meyeri grupi rindel puruks lastud tankid - nrw44).
Nenderlandi koosseisulised üksused (seega mitte ajutiselt operatiivselt allutatud) kaotasid päeva jooksul 25 meest surnutena, ühe teadmata kadununa, 140 haavatutena. Olgu ära toodud ka andmed eelmise päeva kohta: 18 surnut, 19 teadmata kadunut, 59 haavatut. Need arvud ei sisalda 26.07 Tannenbergi liinist idas hävinud 48. rügemendi ja luurekompanii andmeid.
Hohnschildi grupi kohta mereväe dokumendis:
Grupp seisis rünnaku raskuspunktis ja pidas suurepäraselt vastu, tõrjus kõik rünnakud, kaks tanki hävitati lähivõitlusvahenditega. Kaotati kaks meest surnutena, 8 haavatutena.
Tieke raamatu järgi tegid põhja pool Sinimägesid vasturünnaku Nordlandi 12 ründesuurtükki.
Langemarcki tt-kahuri sihturi Schrijneni Rüütliristi-esildis: 27.07 kl 04 paigutati kahur ümber positsioonile 400 m põhjapoole Lastekodumäge (põhja poole maanteed). Kirde suunast lähenes kuus tanki, mida toetas eemalt 12 T-34. 700 meetri pealt tulistas ühe T-34 puruks. Kaks kaugemalt toetavat tanki tulistasid tt-kahurit. Schrijnen kõrvaldas laadimistõrke, 5 minutit hiljem tulistas puruks KV II (nii on kirjas, ilmselt mõeldakse IS-2 - nrw44), kohe seejärel langes Schrijneni kahur otsetabamuse tõttu rivist välja.
Ajalookirjanduses on antud Schrijneni vägitegudega seoses teisi kuupäevi ja rohkem hävitatud tanke, aga arvan, et autasuesildis on üldiselt usaldusväärsem. Olgu siiski ära toodud kokkuvõte Brandti raamatust (põhineb mälestustel): 28. juulil ründas vastane Grenaderimäge ja flaamlaste teine tt-kahur (mitte see, mille meeskonnas oli Schrijnen) laskis puruks viis T-34. Seejärel lahingu ajal Schrijnen sai õlga ja näkku haavata.Tema tt-kahuri ülem sai surma. Schrijen viis tt-kahuri 500 m vasakule. Seejärel laskis puruks ühe T-34, seejärel kolm T-34, siis veel kolm IS-2 ja veel midagi. Tt-kahur sai pihta, Schrijnen jäi haavatuna maha, järgmisel päeval Saksa soomusmasinate vasturünnaku ajal märkas teda ühe tanki meeskond ja ta korjati üles, saadeti haiglasse.
(28.07 on ilmselt ebaõige kuupäev, sest siis suuremat tankirünnakut maantee piirkonnas ei toimunud. Ka päeva jooksul purukslastud tankide arv on ilmselt tugevasti liialdatud.)
Üks flaami vabatahtlike ajaloost jutustav autor (Landwehr) teab väita, et 27. juulil olid koos flaamlastega mägedel lahingus ka „Disciplinary Battalion 300 „Chlum““ võitlejad (Laar on osanud oma raamatus Landwehrile viidates „Chlumi“ parandada „Cholmiks“). Sellist pataljoni Narva rindel ei tegutsenud, võib-olla on silmas peetud 103. SS-ründekompaniid (trahvikompaniid).
Laar väidab, et 27. juuli lahingutes paistis eriti silma Stefan Strapatin, kes hävitas tankirusikaga mitu tanki, autasustati Rüütliristiga. Tegelikult autasustati Strapatini selliste tegude eest seoses septembris Eesti-Läti piirialal toimunud võitlustega.
Veel Saksa autasuesildistest:
Ostuf Stübben, 11.SS-tankipataljoni 3. kompanii ülem, oli 27.07 Danmarki ühe pataljoni komandopunktis, kui toimus vastase läbimurre. Stübben jooksis mõnesajameetri kaugusel olevasse ründesuurtükki ja koos teise ründesuurtükiga astus vastase jalaväega lahingusse (hoolimata mitme IS-2 silmamisest kaugemal) ja peatas selle, andes oma jalaväele võimaluse peavõitlusliini tagasivõtmiseks.
(Arvatavasti sündmused III/Danmarki lõigus.)
Kui vastane vallutas Lastekodumäe, siis raadio ja telefon löödi rivist välja. Hstuf Ternedde (Danmarki adjutant) sai ülesande 7./Danmarkiga olukorda selgitada ja luua alus vasturünnakuks Lastekodumäele. Asus vasturünnakule, viis T-34 löödi rivist välja kaasas olnud tankihävitajatega. Ternedde vasturünnak ei lasknud vastasel tuua uusi reserve ja hilisema vasturünnakuga vastane Lastekodumäel hävitati.
(Arvatavasti sündmused ööl vastu 27.07 või hommikul. Tankihävitajate rivist välja löödud viis tanki on saranane Mellenthini tegevuse kirjeldusega ööl vastu 27.07. Vastast Lastekodumäel siiski järgnevalt ei hävitatud.)
Pärast Lastekodumäe vallutamist 26.07 tungis sealt kaheksa tanki koos jalaväega 9./Danmarki seljataha. Sellest hoolimata hoidis kompanii oma lahtist tiiba Hundinurga juures ja tõrjus kõik rünnakud rindel. Kui T-34 ilmus kompaniiülema Hstuf Meyeri komandopunkti juurde, siis lõi Meyer selle rivist välja tankitõrjelähivõitlusrelvaga.
(Ilmselt sündmused 27.07.)
Vangilangenud Nordlandi pioneeripataljoni 3.kompanii liige seletas ülekuulamisel, et 27.07 hommikul saadeti eesliinile Grenaderimäele. Samal hommikul tegi 3. kompanii löögigrupp rünnaku, mis ebaõnnestus.
11. SS-pioneeripataljonis sel ajal ilmselt teeninud Willi Peetzi mälestuste kohaselt (sama allikat kasutab Tieke oma raamatus) tegi pataljoni 1. kompanii löögigrupp (Rttf Glaseri juhtimisel) päeval rünnaku Lastekodumäele, see kukkus läbi. Umbes paar tundi enne seda hukkus Nordlandi ülem von Scholz – keskpäeval alanud Danmarki komandopunkris peetud nõupidamiselt väljudes sai mürsu- või miinikillust pähe surmavalt haavata.
Tieke kirjeldusel rünnati 9./Danmarki kolmest küljest, kompanii tõmbas oma põhjatiiva tagasi Hundinurga juurde. Kompaniiga kaotati side.
Uscha Illumi mälestused (Tieke kasutab ja tõlgendab neid) kirjeldavad 27.07 hommikul kella 9 paiku alanud vastase rünnakut Danmarki 11. kompanii (koos sellega mootorraturite rühm ja tankihävitajate rühm) lõigus 30 tanki toel, 14 tanki lasti puruks (vähemalt osa neist tankirusikatega), ülejäänud pöördusid tagasi. Side paremal asuva 10. kompaniiga siiski kaotati.
(Danmarki 11. kompaniid 27.07 30 tanki kindlasti ei rünnanud ja üleüldse seal mingit suuremat rünnakut ilmselt sel päeval ei toimunud. Suurema tankirünnakuna tuleb seal kõne alla ainult 3. august, mil 11. kompanii seal kandis kaevikutes veel endiselt oli. Küll aga võis 27.07 11. kompaniil minna tõesti kaduma side 10. kompaniiga kui vastane vallutas Hundinurga ristmiku piirkonna. 11. kompanii oli õhtuks tegelikult omadest ära lõigatud.)
Tieke kirjeldusest jääb mulje, et koos 11./Danmarkiga lõigati omadest ära ka 10./Danmark, kuid üks taanikeelne teos (Danske soldater i kamp på Østfronten 1941-1945) näib kasutavat täiendavat allikat 10./Danmarki kohta ja kirjutab, et vastane möödus kompanii vasakust tiivast, ühtlasi ründas frontaalselt. Kompanii taandus seejärel põhja poole 9. kompaniid, hiljem viidi lühikeseks ajaks reservi Tornimäele ja sealt omakorda Grenaderimäele. Teistest äralõigatud 11. kompanii allutati otse rügemendile, kuna III pataljonil sellega sidet polnud. III pataljoni 12. kompanii (rasekrelvad) oli allutatud 13./Danmark ülemale.
Tieke andmeil sattus seoses vastase sissemurretega Hundinurga juures ohtu III/Danmark komandopunkt majaderühmas Grenaderimäe ja maantee vahel, pataljoni ülema Kappuse abipalve peale anti tema käsutusse arvult nõrk 7./Norge, mis jäi esialgu komandopunkti lähedale.
Landwehr oma raamatus Narva 1944 (ja talle viidates ka Laar) väidab, et III/Danmark komandopunkt piirati ümber, misjärel 7./Norge rünnakuga sissepiiratud vabastati. Kuid 7./Norge rühmaülema Theilackeri autasuesildisest lähtub, et kompanii pandi III/Danmarki komandopunkti kaitsele alles 29.07 või pärast seda.
(Kokkuvõttes sündmused komandopunktiga 27. juulisse ilmselt ei paigutu, pealegi ei tunginud vastane 27.07 sinna majadeni välja. Samas vastaspool võttis sel päeval Sinimägede kandis ühe vangi 7./Norgest, mis osutab, et tõenäoliselt kuskil seda kompaniid rakendati.)
Tieke andmed: kuna vastase edu Hundinurga juures ähvardas tiivalt II/Danmarki, siis anti pataljonile lõuna paiku toetuseks eesti I/47. II/Danmark ja I/47 vasturünnakuga taastatati side 9./Danmarkiga (II/Danmark ülem Hämel sai lahingus haavata), vahepeal oli vastase jalavägi juba liginema hakanud Vaivara kirikule, kus asusid positsioonil 8./Danmark miinipildujad.
(Selles Tieke kirjelduses ei vasta ilmselt tõele, et I/47 osales vasturünnakus koos II/Danmarkiga. Üpris kindlasti on silmas peetud hoopis Narva pataljoni allüksusi. Ei ole ka usutav, et vastase jalavägi juba peaaegu Kirikukülani jõudis.
Narva pataljoni veterani Rudolf Meriste mälestuste järgi liikusid pataljoni allüksused 27.07 piki raudteed kuni eesliinini, sealt Sinimägede suunas, seejärel pöörati paremale. Esimesena asus vasturünnakule Ostuf Visnapuu 3. kompanii (arvult ühe rühma suurune), üks grupp ründas ühe rühmaülema juhtimisel piki ida-lääne suunalise tee põhjapoolset äärt, ülejäänud kompanii Visnapuu juhtimisel ründas kaeviku kaudu. Meriste ise oli teeäärses grupis, sai haavata, kuulis, et vasturünnak ebaõnnestus, Visnapuu sai surmavalt haavata.
(Visnapuu surmakuulutuse järgi ajalehes suri ta 27.07.)
Sõjakirjasaatja artikli järgi (Rindeleht 19.08.1944) algas Narva kahe rühma rünnak kl 17, vastaselt vallutati kaevik.
Narva veterani (enda sõnul 2. kompanii III rühma ülem) Kaljo Mölleri mälestustes kirjeldatakse samasugust marsruuti rindele ja ilmselt sama päeva lahingut kaevikus Hundinurga juures, kus Möller haavata sai.
On ka väidetud, et sellel päeval tegutses Hundinurga juures Narva 1. kompanii eesotsas Ustuf Heino Reigoga, kes sai haavata (tema haavatasaamise kuupäeva pole ma dokumentidest leidnud).
20. SS-tankitõrjedivisjoni 3. kompanii neli 2cm kahurit Grenaderimäe ja Lastekodumäe vahel puiestee all hakkasid Kaljo Westi mälestuste järgi 27. juulil saama tuld vastase jalaväelt selja tagant Lastekodumäelt, misjärel kahurid viidi sealt minema ja paigutati õhutõrjeks tagalasse.
(Kaotusaruannete järgi on sel päeval Sinimägedes hukkunud 3. kompanii kaks meest ja veel kaks sai lennukipommi kildudest haavata.)
20. SS-õhutõrjedivisjoni 2. patareist (3,7cm kahurid) on sel päeval Sinimägedes surma saanud 3 meest ja 4 haavata (kõik kaotused suurtükitulest), lisaks jäi üks kadunuks. Igasugused täiendavad andmed patarei tegevusest Sinimägedes puuuduvad, teada on ainult, et osa patarei allüksusi asus samal ajal tagalas Vaivara jaama piirkonnas ning et pärast 27.07 patarei Sinimägedes enam kaotusi ei kanna, seega viidi allüksus(ed) sealt minema.
20. SS-tankitõrjedivisjoni 1. kompanii rühmaülema Ustuf Seideli mälestuste järgi toetas rühm 27.07 Norge III pataljoni terve päeva kestnud vastase rünnakute tõrjumises. Öösel viidi rühm üle positsioonile surnuaiale lõunapool Tornimäge, pidi olema valmis tõrjuma tanke Tornimäe ja Grenaderimäe vahelisel maanteel.
(Seideli kirjeldus käib pigem 26.07 kohta. Sellisel juhul võidi rühm surnuaiale ümber paigutada ööl vastu 27.07. Aga kohe järgmise päeva kohta on Seidelil kirjeldus vastase 40 tankiga rünnakust lõuna pool Sinimägesid, mis sobitub mitte varem kui 3. augustisse. Seega kronoloogia on Seidelil segamini, mistõttu saab öelda, et surnuaiale paigutati ümber enne 3. augustit.)