Veel mõned infokillud Leo ja Heino kohta. Tuleb välja, et Leo rääkis 1946. aasta 18. märtsi ülekuulamisel kõik ausalt ära, sest faktid, mis arhiivist on õnnestunud leida, kattuvad ülekuulamisel antud andmetega (kuupäevad ja kohad). Ta salgas maha ainult üksuse, millesse oli kuulunud. Tema jutu järgi oli selleks karistuskompanii, kuhu teda ja tema venda suunati kui sõjaväest kõrvalehoidjaid. Nüüd võib öelda, et üksused, millest ta koos vennaga läbi käis, olid -
33. SS tagavara- ja väljaõppepataljoni 12. kompanii >
20. SS tagavararügemendi 9. kompanii >
20. SS välitäienduspataljon >
20. SS diviisi 47. SS rügemendi I pataljon.
1944. aasta märtsi alguse nimekirjadest jooksevad vennad läbi kui äsja Harjumaalt Kuimetsa vallast mobiliseeritud.
Teine dokument on 1944. aasta 9. märtsil koostatud 12. (raske) kompanii nimekiri. Sellelt paberilt saab ka välja lugeda, et kumbki vendadest ei ole varem Saksa sõjaväes teeninud ning Leo ei olnud läbinud ka ajateenistust Eesti sõjaväes.
Kolmas paber on jällegi 12. (raske) kompanii nimekiri, kus mõlemad vennad on märgitud VII rühma koosseisu, aga nimede taha on märgitud "jooksus" - peale 9. märtsi pommitamist väeosast ärajooksmisest rääkis Leo 1946. aastal ka ülekuulajatele.