Dessant Naissaarele

[Kindral]

perse nii lõhub

[Parabellum]

Ma ju rääkisin,et ratas seal saarel on saatanast !!!
Aga teisalt,ega endal tuleb kannast samuti sädemeid ja pean hoolega vaatama,et kodus midagi põlema ei pane....

[Kindral]

Kuidas ivalol ka tervis:=)

[LoCo]

Tehtud! Saarel käis 7 meest. Peale minu olid veel: uscha, otofoto, ivalo, aivar74, Kindral ja Parabellum. Kaks meest olid jala ja viis ratastega. Eile oli super ilm, täna aga kallas hommikust saati. Laupäeval käisime saare põhjaosa uurimas ja õhtul oli saun Kuna täna hommikul sadas kõvasti vihma, siis enamus seltskonda otsustas saunamajja jääda ja meie Aivariga läksime saare teist poolt avastama. 5ndat patareid uurides läks Aivaril kahjuks rattarehv katki ja ta suundus tagasi. Mina suutsin muidugi natukene ära eksida ja oleksin peaaegu laevast maha jäänud Tagasi pidime tulema 12:30 laevaga, kuna rohkem väljumisi täna ei toimunud. Varsti lisan ka pilte

LoCo sul vist veel väike värin hommikusest rattasõidust sees ja käsi vääratas.
Freiwilliger oli ju ka meil kambas !

hehee, tõesti, see hommikune sõit oli saatanast - tundub, et mälukaotus ja väsimus on oma töö teinud kokku oli meid ikka 8

[Kindral]

krt lonkud hakkavad otsa saama aga mitte peavalu

[funker]

Varsti lisan ka pilte

Kuna siiamaani pole veel ühtegi pilti üles riputatud, siis on kaks varianti - kas andis pildimassin suure vihmaga otsad või ei kannata ükski pilt kriitikat

[freiwilliger]

LoCo viimane pilt sai vast võetud Monica pardal tagasiteel kui meiega ristus ümbermaailmapurjetajaid saatva eskordi marsuut.

[LoCo]

Varsti lisan ka pilte

Kuna siiamaani pole veel ühtegi pilti üles riputatud, siis on kaks varianti - kas andis pildimassin suure vihmaga otsad või ei kannata ükski pilt kriitikat

Eks järgmine kord pead ise vaatama tulema, et kui palju kohapeal toimuv kriitikat kannatab
Pilte on üle 100, eks panen mõned üles ka

[LoCo]

Saarele jõudsime laupäeval ca. 12.30. Viisime oma magamiskotid jms. saunamajja ja liikusime kuuekesi saare põhjatipu suunas. Ca. 14.00. olime seal asuva 1960. aastal valminud majaka juures, kus kohalikest elanikest venelaste seltskond pidu pidas, ühel mehel oli seljas piirivalve logoga särk. Ainuke keel mida tunnistati oli vene keel. Kindral arvas, et see on Naissaare 5 kolonn Kui küsisime, et kas tuletorni ka saab, siis selle peale vastati NET! Väidetavalt pidi signalisatsiooni all olema ja öeldi veel, et Viimsi muuseum vms. lubas varsti hakati sinna tuletorni inimesi laskma. Otsustasime majaka juures lõunat süüa. Peale sööki tutvusime ümbruskonnaga lähemalt.

1960. aastal ehitatud kaheksatahuline 45-meetri kõrgune tuletorn.

Siin majas oleks olnud Funkerile uudistamist.

Majaka ligidal on ka helgiheitja varemed.

Hoonel on suure antenni jäänused, mille otsas oli olnud selline lainepüüdja (?).

Lähedal vedeles ka Wehrmachti kütusevaat aastast 1944.

Tagakülas Naissaare kordoni kõrval asub patarei nr. 9. Seda objekti käisime ka seestpoolt vaatamas.
Ehitati 1914-16. Asus saare põhjatipus ning moodustas ühtse suure betoonrajatise. Kummaski otsas asusid laskemoonavarjendid ja nende kohal kahesuurtükilised soomustornid, mille aga üksnes kupliosa oli liikuv. Soomustornide diameeter oli 6,62 m ja soomuse paksus kõikjal ühtlaselt 30 cm. Kaht torni-laskemoonakeldrit ühendas paksu betooniga ümbritsetud 80 m pikkune tunnel, kummaski otsas 6 m ulatuses tõusvat treppi. Tunneli laius 1,5 m ja kõrgus 4,5 m. Keskel on tunnelirajatisele tahasuunas juurde ehitatud mahukas betoonhoone, kus asusid jõujaam ja muud ruumid. Frontaalseinad olid kogu patareil kaitstud liivavallidega. Patarei kaitses Naissaare akvatooriumi läänes ning Suurupi esiseid alasid.

Rauda oli palju.

80 m pikkune tunnel

Suurtükitorni alus.

Mõõtudest saab aimu sellelt fotolt.

[LoCo]

Ca. 15.45. jõudsime patarei 10b komandopunkti.
Patarei nr. 10-b (neli 12-tollist kahurit) ei olnud 1914.a. projektis veel ette nähtud, kuid tõenäoliselt asuti seda ehitama varsti pärast Esimese maailmasõja algust. Asus saare põhjaosas, kaugus rannajoonest 200 m. Kogu rajatis koosnes kahest soomustorni betoonaluse-ehitisest (35x28 m) ja nende vahemaal (90 m kummagi tornini) asuvast komandopunktist ühes jõujaamaga. Kõik olid omavahel ühendatud betoontunneliga, mille seinakõrgus 2,3 m ja sealt algava metallvõlvi kõrgus 0,5 m. Tunnel kulges kunstliku liivavalli sisemuses. Soomustornide betoonalusehitised olid kahekorruselised, kolmanda korruse moodustas pöörlev soomustorn. Kogu Peeter Suure Merekindluse kõrgeim kaitserajatis oli kirjeldatava patarei komandopunkt: jalamilt rinnatise servani 15 m. Ta oli kolmekorruseline, vaateplatvormil paiknes soomustatud komandotorn. Soomuse paksus ees 10 tolli, tagaküljel 5-8 tolli, lael 8-10 tolli.Tornilaadsele komandopunktile liitus lõuna pool madalam betoontiib, mis mahutas patarei jõujaama ning mõned abiruumid ja oli ühekorruseline. Patarei põhiülesanne oli hoida koostöös patareiga nr. 10-a Soome lahe riivistusliini lõunaosa ning Suurupi piirkond tule all. Laskemoonavarud asetsesid kummaski betoontornis. Soomustorni kupliosa (kahurite asukoht) ja alumised ruumid moodustasid hiigelsilinderja terviku, mis pöörles elektri jõul suurtel kuullaagritel. Patarei oli valmisehitatud ja lahingukorras.

Mõned sisevaated.

Lagi.

Torni viiv trepp.

Vaated tornist. See raudtrepp on suhteliselt ohtlik, lauad on mädanenud ja ma ei soovita sinna torni ronida.

Vaatluspunkt tornis.

[LoCo]

Ca. 16:50 jõudsime rannapatarei nr. 10a juurde, mis EW lõpus ehitati ümber Merekindluste kesklaoks.
Ehitati 1913-17 saare põhjaossa, rannast ca 300 m kaugusele. Ehitis oli orienteeritud põhja-lõuna suunas (frondiga läände), koosnes kahest kompaktsest kahekorruselisest betoonehitisest-soomustornialustest, mis omavahel olid ühendatud 200 m pikkuse liivast kuhjatud kaitsevalliga. Esialgu oli kavatsus patarei varustada kolme kahesuurtükilise soomustorniga. Tõenäoliselt kiirustamise tõttu või finantsiliste probleemide tõttu muudeti projekti ning jäädi neljakahurilise patarei variandi juurde. Liivavalli keskosas võib täheldada laiendit, mida võib arvatavasti pidada reservpaigaks, kuhu taheti kunagi hiljem paigaldada kolmas soomustorn. Valli kehas mingit ühendustunnelit ei ole, selle ainuke ülesanne oli raudteeharu varjamine vastase tule korral läänest. Betoonehitistest sai valmis ainult põhjapoolne, kuhu ka soomustorn peale jõuti tõsta, soomuse frontaal- ja külgpaksus oli 300 mm, tagaküljel 175 mm, kahureid kaks, neid aga paigaldada ei jõutud. Lõunapoolsest betoonehitisest sai valmis raudkivialus, mõlemad seinad ning silindrikujuline betoonalus soomustornile. Katust ja vahelagesid, samuti vaheseinu valada ei jõutud. Raudtee pealiinist patarei juurde pööras haru, millelt tavalise pöörangu abil sai sõita kaitsevalli taga soomustornist soomustornini kulgevale 200 m pikkusele teele. Viimaselt pääses ketaspöörangute kasutamisel betoonehitiste sisemusse viivatele harudele. Komandopunkti ei ole võimalik täheldada patarei plaanidel ega vaatlusel.

Foorumiomanik korjas teepealt ka ühe linnupoja üles.

[LoCo]

Peale esimesi langenuid liikusime uscha, aivar74, otofoto ja freiwilligeriga Savikaldale EW 5-ndat patareid vaatama. Jõudsime kohale 17.45.

Rajamine algas 1918. aastal, asukoht purustatud patarei nr. 11 kõrval. Sai täiesti uueks lahinguüksuseks. Lisaks üles seatud neljale 6-tollisele 1877.a. suurtükile saadi 24.11.1918 kaks Saksa 150-mm rataslafettsuurtükki. Spetsiaalset positsiooni neile ei ehitatud, nad paigutati Põhjasilla lähedale. 1921.a. anti patarei käsutusse veel kolm 76-mm rataslafettsuurtükki. Korralikku positsiooni patareile nr. 5 asuti ehitama 1923.a. Savikaldale, 1000 m majakast lõuna poole, valmis 1924.a. IV kahuri juurde valmis ajutine komandopunkt, kuhu seati üles 3 m pikkune kaugusmõõdik. Komandopunkt oli primitiivne puitehitis, pooleldi muldonn, mille kohal kerkis madal palktorn vaatlusputkaga. Teine kaugusmõõdik pikkusega 6 m seisis varus ja paigutati mõne aja pärast ehitatud uude komandopunkti. 1923.a. võeti kasutusele 2,1 m läbimõõduga helgiheitja. Olulisi täiendusi tehti 1926-27, ehitati I kahurialusest 150 m põhja poole korralik betoonist komandopunkt, mille alumine osa oli peidetud pinnasesse. Kaetud oli see tsementeeritud soomusplaatidega, lael seisis soomuskuppel, teise laepoole hõivas platvorm kaugusmõõdiku ja käärpikksilma jaoks. Laskemoonavarjendite arv kasvas kaheksalt kaheteistkümnele, neist igaüks mahutas 25 laengut ja mürsku. Meeskonnavarjendeid oli 6. Lõpetati kahe betoonsuurtükialuse ehitamine. Realiseerimata jäi kavatsus pikendada helgiheitja väljasõiduteed 50 m võrra. 1928 varustati kahurid moodsate sihtimisseadeldistega, samal ajal valati patarei taha niidule tulbataolised betoonalused kahele õhukaitse raskekuulipildujale Vickers. Patarei ette seati üles eelmisel aastal lammutatud suurtükilaevalt "Lembit" maha võetud kaks 75-mm kahurit. 1931.a. moderniseeriti helgiheitjaseadmestikku ning prožektor sai ühtlasi märksa võimsama valgusti.

Vaatlus-laskepesa.

Betoonsuurtükialus.

Tunneli maapealsed ehitised.

Üks sissepääsudest.

Ilus vaade Savikaldalt.

[LoCo]

Laupäeva õhtul küpsetasime vorsti, tegime sauna ja võtsime mõned joogid.

Ivalo ja Kindraliga otsustasime öösel ka külaelu uudistama minna. Kuulsime, et Männiku külas on saloon "Rähnipesa", kus on alati kõva möll ja pidu. Lubatud 800m asemel asus see küla hoopis 1,8 km. kaugusel. Kohapeal selgus, et kõva möll ja pidu olid 5 kohalikku meesterahvast...ehk siis pettumus missugune! Kohtusime ka tuntud püsielaniku Petkaga (Peedo Lehtla), kes on koha peremees.
Hinnanäide baarist: 0.33 l. purgiõlu maksis 2 eur.

Hommikul ärgates sadas kõvasti vihma. Siiski otsustasime Aivar74-ga minna lõunatippu. Männiku küla lähedal asuvat patarei nr.5 uurides läks kamraadil rattarehv katki ja ta oli sunnitud tagasi pöörduma. Selle patarei juures on keegi "andekas" metalliotsijaga tegelane otsimas käinud ja kõik augud lahti jätnud...

Ise sõitsin edasi ja nägin saare teist otsa natukene lähemalt. Väga palju pilte ei saanud vihma tõttu teha.
Teel sattusin peale metssea karjale, kus oli 3 täiskasvanud looma ja ca. 10 põrsakest. Vaatasin juhtemisega tükk aega tõtt, kuniks ta lõpuks pidas mõistlikuks ära joosta. Selleks ajal kui ma fotoga kätte sain olid ainult põrsad näha...

1934.a. ehitatud Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse Naissaare kabeli renoveerimistööd ka vaikselt edenevad...

Metsas jäid mõned miinid ka kaamera ette... Käisin ka miinilaos, aga seal pilte ei teinud.

Tagasi tulles nägime ka maailmarändureid.

Viimaste postituste info patareide kohta on pärit Kultuurimälestiste riikliku registri lehelt http://register.muinas.ee/

[gruppen]

Tänan! "Mine või ise" võiks selle teema n.ö. tunnuslause nüüd olla

[Kriuks]

Ilus reisikiri. Tänud!