Korpusepoisid
Re: Korpusepoisid
7. laskurdiviisi staabiülema abi- diviisi suurtükiväeülema staabi luureülem leitnant Ott Ambur, Punatähe ordeni nr. 843642 ja Isamaasõja II klassi ordeni nr. 428777 kavaler.
Punatähe orden on antud Narva ja Isamaasõja orden Kuramaa lahingute eest.
Mõlemad ordenid on vist siinses korpusepoiste teemas juba varasemalt üleval ja olen nad saanud erinevatel aegadel. Hea, et nad taas omavahel kokku said!
Punatähe orden on antud Narva ja Isamaasõja orden Kuramaa lahingute eest.
Mõlemad ordenid on vist siinses korpusepoiste teemas juba varasemalt üleval ja olen nad saanud erinevatel aegadel. Hea, et nad taas omavahel kokku said!
Viimati muutis tossom, L Mai 08, 2021 10:05 pm, muudetud 1 kord kokku.
Re: Korpusepoisid
..see tõlge on küll ülevõlli läind - õige oleks lihtsalt "diviisi suurtükiväeülema staabi luureülem"7. laskurdiviisi staabiülema abi- diviisi suurtükiväe ülemjuhatuse staabi luureülem leitnant Ott Ambur..

Et Punaarmee diviisil oli diviisistaap aga diviisi suurtükiväge juhtis diviisi suurtükiväeülem, kellel oli ka omaette väike staap.
Selle tööorgani abil koordineeris-koondas diviisi suurtükiväeülem 2 x diviisalluvusega suurtükiväepolgu, 3 x jalaväepolgu suurttükidivisjonide ning diviisi tankitõrje- ja miinipildujaüksuste tuletegevust.
Otsin Tallinn ARSENAL-i varianti Mossini täägist..
Võib pakkuda kõiki eksootilisi tääke...
Võib pakkuda kõiki eksootilisi tääke...
Re: Korpusepoisid
Tänud parandamast, muutsin ära!
- Wirbelwind
- Huviline
- Postitusi: 185
- Liitunud: P Veebr 04, 2018 1:11 pm
Re: Korpusepoisid
Mis siin vanemleitnat Agronomovi peaga lahti on?

Re: Korpusepoisid
Pilotka on kelmikalt poolviltu peas olnud alates 1941 aastast...
Re: Korpusepoisid
Internetis vilksatas korraks Kuulsuse orden III klass 303341. Ilmselt korpus.
- Manused
-
- 182721075_3927258757311680_1035949277292475243_n.jpg (64.58 KiB) Vaadatud 20092 korda
-
- 182463248_3927258747311681_6533210421049264427_n.jpg (48.5 KiB) Vaadatud 20092 korda
Re: Korpusepoisid
7. Eesti laskurdiviis, 86. Üksiku sanitaarpataljoni autotehnik leitnant Leo Mäll. Lahinguteenete medalite nr. 120488 ja 2499378 kavaler.
Varasem medal on saadud lahingute eest Porhovi ja Staraja Russa rajoonis, kus 28. juunil 1942. aastal keemiaroodu rühmakomandörina sattus tema autokolonn vaenlase tugeva suurtükitule alla. Vaatamata sellele, et kolonni juhtkond varjus ja jättis kolonni saatuse hooleks, Mäll, kui vanem brigadir organiseeris koos tehnikuga vaenlase turmtule all autode evakueerimise. Pärast 11 tundi ennastsalgavat tööd olid kõik 18 autot päästetud.
Teisel korral ütles vaenlase suurtükitule all üles auto akumulaator. Kõik varjusid metsa, kuid nooremleitnant Mäll ei jätnud autot vaid pukseeris ta vaenlase tule alt ära.
Mäll on näidanud ennast vapra ja initsiatiivika võitlejana, vääriline autasustamiseks medaliga ’’Vapruse eest’’. Kuid tundub, et päris lõplikult teda ikkagi eelpool mainitud medali vääriliseks ei peetud, sest rinda sai ta hoopis Lahinguteenete medali.
Teine, suurema numbriga Lahinguteenete medal on talle antud Kuramaa lahingute eest.
Varasem medal on saadud lahingute eest Porhovi ja Staraja Russa rajoonis, kus 28. juunil 1942. aastal keemiaroodu rühmakomandörina sattus tema autokolonn vaenlase tugeva suurtükitule alla. Vaatamata sellele, et kolonni juhtkond varjus ja jättis kolonni saatuse hooleks, Mäll, kui vanem brigadir organiseeris koos tehnikuga vaenlase turmtule all autode evakueerimise. Pärast 11 tundi ennastsalgavat tööd olid kõik 18 autot päästetud.
Teisel korral ütles vaenlase suurtükitule all üles auto akumulaator. Kõik varjusid metsa, kuid nooremleitnant Mäll ei jätnud autot vaid pukseeris ta vaenlase tule alt ära.
Mäll on näidanud ennast vapra ja initsiatiivika võitlejana, vääriline autasustamiseks medaliga ’’Vapruse eest’’. Kuid tundub, et päris lõplikult teda ikkagi eelpool mainitud medali vääriliseks ei peetud, sest rinda sai ta hoopis Lahinguteenete medali.
Teine, suurema numbriga Lahinguteenete medal on talle antud Kuramaa lahingute eest.
Re: Korpusepoisid
7. Eesti Tallinna Punalipulise Laskurdiviisi, 300. Laskurpolgu 1. Laskurroodu laskur reamees Miksar
Autasulehelt
18.03.1945 Läti NSV vabastamislahingutes vastase poolt tugevalt kindlustatud Blidiene raudteejaama rajoonis, tõusis Mikser esimesena rünnakule, tungis vaenlase kaevikusse, purustas käsigranaatide abil blindaaži ukse ja hävitas automaaditulega selles olnud 4 vaenlase sõdurit. Selle tulemusel sai rood alustada pealetungi. Vääriline Isamaasõja I klassi ordeniga autasustamiseks. 26.03.1945
Laskur Mikserit autasustati vapra teo eest aga hoopis Isamaasõja II klassi ordeniga.
Kanda oma autasu ta aga ei saanudki, sest 14.04.1945 sai Miksar pähe raskelt haavata, suri nädal hiljem hospidalis, ning maeti 22.04.1945 Auce vennaskalmistule. Arvan, et orden anti koos ajutise tunnistusega üle kodustele.
Autasulehelt
18.03.1945 Läti NSV vabastamislahingutes vastase poolt tugevalt kindlustatud Blidiene raudteejaama rajoonis, tõusis Mikser esimesena rünnakule, tungis vaenlase kaevikusse, purustas käsigranaatide abil blindaaži ukse ja hävitas automaaditulega selles olnud 4 vaenlase sõdurit. Selle tulemusel sai rood alustada pealetungi. Vääriline Isamaasõja I klassi ordeniga autasustamiseks. 26.03.1945
Laskur Mikserit autasustati vapra teo eest aga hoopis Isamaasõja II klassi ordeniga.
Kanda oma autasu ta aga ei saanudki, sest 14.04.1945 sai Miksar pähe raskelt haavata, suri nädal hiljem hospidalis, ning maeti 22.04.1945 Auce vennaskalmistule. Arvan, et orden anti koos ajutise tunnistusega üle kodustele.
Re: Korpusepoisid
Jaan Kreil, sündinud 1912, Rajangu vallas (Jakobi poeg). Âkki teame midagi ordeni (1855305) asukoha vôi saamisloo kohta?
Aitäh.
Aitäh.
Re: Korpusepoisid
Tere!
Ordeni asukoha kohta ei oska mina kahjuks midagi kosta, kuid see on saadud Kuramaa lahingute eest. Kreil oli 249. Punalipulise Laskurdiviisi 917. Punatähe ordeniga Laskurpolgu 6. Laskurroodu rühmakomandöri abi. Autasustamislehel on pikk ja huvitav lugu selle kohta mille eest ta ordeni sai.
Palun!
Ordeni asukoha kohta ei oska mina kahjuks midagi kosta, kuid see on saadud Kuramaa lahingute eest. Kreil oli 249. Punalipulise Laskurdiviisi 917. Punatähe ordeniga Laskurpolgu 6. Laskurroodu rühmakomandöri abi. Autasustamislehel on pikk ja huvitav lugu selle kohta mille eest ta ordeni sai.
Palun!
Re: Korpusepoisid
Vapruse medal nr. 186344 - omanik veel teadmata aga numbri järgi otsustades üsna kindlasti Eesti Laskurkorpus ja Velikije Luki lahingud.
foorum.rindeleht.ee
Re: Korpusepoisid
249. laskurdiviisi 925. laskurpolgu laskur nooremleitnant Sarri. Lahinguteenete medali 1826217 kavaler. Sai medali 1944. aasta sügisel selle eest, et komandeerituna trofeeüksusesse korjas eesliinil vaenlase tugeva tule all langenud sõduritelt ja ohvitseridelt relvad ära, mille tõttu polgus ei tekkinud puudust põhilistest relvaliikidest.
Sarri mängis ka 925. laskurpolgu kunstilise isetegevuse ansamblis löökriistu.
Sarri mängis ka 925. laskurpolgu kunstilise isetegevuse ansamblis löökriistu.
Re: Korpusepoisid
Tänud kasutajale tossom, kes ajas Venemaalt andmed välja.
Medal annetati Velikije Luki lahingute eest, 1943. aasta 18. jaanuaril, 7. Eesti laskurdiviisi 23. suurtükipolgu radist-telefonist Karin Jurman'ile (Aru).
foorum.rindeleht.ee
Re: Korpusepoisid
Ja veel üks Velikije- Luki lahingute eest antud Vapruse medal nr. 186335. Autasu oli oksjonil, kellele ta algselt kuulus seda ei oska hetkel öelda.
Re: Korpusepoisid
Eesti laskurkorpuse 249. laskurdiviisi 917. laskurpolgu jefreitor Karl Milistver'i Kuulsuse orden (718589) ja Vapruse medal (3356347).
Mõlema autasu annetamise otsused on kinnitatud 1944. aastal - Vapruse medal tagantjärele Velikije Luki lahingute eest ja Kuulsuse orden 1944. aasta Saaremaa lahingute eest.
Mõlema autasu annetamise otsused on kinnitatud 1944. aastal - Vapruse medal tagantjärele Velikije Luki lahingute eest ja Kuulsuse orden 1944. aasta Saaremaa lahingute eest.
foorum.rindeleht.ee