Eestlaste Soldbuch'id ...

Fotod, välipost, dokumendid, ajakirjad ja ajalehed 2. Maailmasõja perioodist ...
Vasta
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 7508
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Eestlaste Soldbuch'id ...

Postitus Postitas uscha »

Natuke täiendavaid andmeid teema 7. lehel näidatud Unterscharführer Felix Linntamm'e kohta.
1944. aasta 25. juuli suurrünnakus sai 46. rügemendi III pataljon nii rängalt räsida, et lakkas olemast. Uuesti anti sama nimetus kuu aega hiljem soomepoistest formeeritud pataljonile, kes läks Tartu rindele.
Narva jõe ääres, Kudrukülas asunud III pataljoni koossesisust sai kõige hullemini pihta 11. kompanii, mille koosseisus teenis ka Uscha. Linntamm. Leo oma 2001. aastal välja antud raamatus kirjutab, et peale turmtule lõppu oli 11. kompaniist järgi umbes 15 meest. Linntamm sai samuti lahingus granaadi- või mürsukillust haavata (palgaraamatusse kantud kood 31b) ja on järgmisel päeval, 26. juulil laatsaretti sisse kirjutatud. 615. sõjalaatsareti 2. kompanii asus sellel ajal Rakveres.
Manused
linntamm.jpg
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 7508
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Eestlaste Soldbuch'id ...

Postitus Postitas uscha »

Endise "Erna" grupi võitleja, 2. klassi Raudristi kavaleri Voldemar Vahtra Soldbuch.
1941. aasta 14. augustil astus miini otsa ja seetõttu tuli amputeerida parema jala sääreosa.
Alates 1943. aasta märtsist oli Narvas asunud Idapataljonide Põhiüksuse koosseisus ja viibis põhiliselt Königsbergi laatsaretis, kus sai amputatsioonijärgset ravi. Novembri keskel korjas kusagilt üles tripperi ning pääses lõpuks laatsaretist 1943. aasta 7. detsembril. Kroonuvarustuse andis tagasi 18. detsembril ja tervislikel põhjustel oli alates järgmisest päevast sõjaväeteenistustest vaba.
Raudristi 2. klass annetati rohkem kui kaks aastat peale lahingut. Autasutunnistuse blankett on huvitav - trükitud väljastamiseks ainult OKH (maaväe ülemjuhatus) poolt ja Vahtra paberile on alla kirjutanud hilisem Hitleri adjutant kindralmajor Wilhelm Burgdorf.

Voldemar Vahtra dokumendid asuvad Eesti Rahvusarhiivis.
Manused
voldemar_1.JPG
voldemar_2.jpg
voldemar_3.jpg
voldemar_4.JPG
voldemar_5.jpg
voldemar_6.jpg
vahtra.jpg
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 7508
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Eestlaste Soldbuch'id ...

Postitus Postitas uscha »

Kaitsepataljoni Nr. 30 / Politseipataljoni Nr. 287 Wachtmeister Oskar Vahtra palgaraamat.
Raamatu 7. leheküljel on muu varustuse hulgas ära märgitud ka politseivapp ja mütsimärk. Ei tea, kas vapi all on mõeldud rahvusvärvides varrukavappi või Saksa Politseiüksuste embleemi - ovaalse pärjaga ümbritsetud kotkast.
Palgaraamat asub Eesti Rahvusarhiivis.
Manused
oskar_1.JPG
oskar_2.JPG
oskar_3.JPG
oskar_4.jpg
oskar_5.jpg
oskar_6.jpg
oskar_7.jpg
oskar_8.JPG
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 7508
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Eestlaste Soldbuch'id ...

Postitus Postitas uscha »

Unteroffizier August Toose Soldbuch (Eesti Sõjamuuseum, KLM ET 6151:35 F7)

Lühike elulugu geni.com lehelt:

Saaremaa mehe August Toose elukäik on ta oma mälestusteraamatus kirjas, mis on ilmunud Kirjastus "Faatumi" poolt välja antuna aastal 2011 - August Toose "Prantsuse vang". Sündinud 12. augustil 1914 Laimjalas, sai selle aja kohta hea ehitusalase hariduse. Oluline on tema osa Tallinn-Ülemiste uue lennujaama ehitamisel. Kehras oli ta tutvunud kohaliku apteekri tütre Hilda-Marie Saarega, kellega abiellus 25. septembril 1937. 19. novembril 1939 sündis neil tütar Heela. 31. jaanuaril 1944 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, kus teenis allohvitserina Luftwaffe lennuvälja abikomandos ning andis ennast 17. aprillil 1945.a. Saksamaal vabatahtlikult vangi lääneliitlastele. Tal tuli olla vangis Prantsusmaal kuni 1947.a. lõpuni. Selle vangla elutingimused olid täis ebainimlikkust ja mõnitamist. Kõik see viis emigreerumiseni Austraaliasse, eemale kurjast Euroopast. 6. novembril 1950 pärast sõjavangi staatust ja põgenikelaagris viibimist Prantsusmaal ja Saksamaal (Altenstadis , Kemteni laagris Augsburgis) asus Augusti pere koos 2000 sõjapõgenikuga (Eestist umbes 50 inimest) Breverhavenist laevaga nimega "Skaugum" teele ja 10. detsembril jõuti Melbourne'i sadamasse. Alguses paigutati nad Bonegilla laagrisse ja sealt edasi Adelaide linnas asuvasse laagrisse, tingimused olid rasked. olenemata elukutsest või kvalifikatsioonist pandi mehed labidatega tööle . 1955. aastal kui oli sooritanud kõrgema taseme insenerieksami Lõuna-Austraalia Tehnoloogiainstituudis, sai ta tööd mitmete suurte hüdrotehniliste rajatiste ehitusel inseneri ja töödejuhatajana. Leidnuna erialast tööd, paranesid elutingimused, ta rajas ilusa kodu Adelaide Marino linnaossa kõrgele merekaldale.. Igatsus kodusaare - Saaremaa järele jäi. Ta suri 1997.a. Adelaides.
Manused
0.jpg
1.jpg
3.jpg
4.jpg
5.jpg
6.JPG
7.JPG
8.jpg
9.JPG
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 7508
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Eestlaste Soldbuch'id ...

Postitus Postitas uscha »

SS-Untersturmführer Johannes Palu palgaraamat (L. Tammiksaare kollektsioon).
Ilmselt 1944. aasta jaanuari lõpu mobilisatsiooniga sõjaväeteenistusse kutsutud, määratud ohvitseride reservi ning sealt suunatud edasi Pärnu sõjaväehaiglasse, mis alustas tegevust 1944. aasta märtsi alguses. Esialgu oli haiglas 35 voodikohta ja arstideks dr. A. Normann ja dr. O. Kersalu.
Manused
palu_1.jpg
palu_2.jpg
palu_3.jpg
palu_4.jpg
foorum.rindeleht.ee

Vasta

Mine “Paberimajandus/Documents”