Mäletan iskilikult antud inimest kui ta oma elu viimastel aastatel enda poja juures Esku külas oli, tal oli alati külajuures oleval pargis üks kindel puu pihlakas mille juures ta alati istus, ise nii seal kümneaastase poisina ei teadnud ma temast suurt midagi, nüüd mõeldes kus oleks lugusid seal puu...