Peitvara pööningu liivakihist.
Arvatavalt poisike oma aardekirstu kunagi maha matnud.
Kokku üle kahesaja mündi.
31X5(1931)
25X10(1931)
15X1(1939)
1X20(1935)
55X2(1934)
72X1(1929)
Mõni muulane ka juurde.

Kokku tuleb müntide kogusummaks 6 krooni ja 22 senti.
Tänapäeval kaalub müntide numismaatilise väärtuse üles metalli kokkuostu hind.

Tekkis huvi, mida sai 1939 aastal sellise rahasumma eest osta?
Alustame toidukaupadest, augustikuu hinnad Puka turult on alljärgnevad: Tolleaegseid viina hindasid ei tea, aga kuuldust on meelde jäänud 2 kroonise maksumusega "Suur Riigivanem" (0,75 või1L?).
Umbkaudu siis kolm liitrit viina ja sakumm.

Poisikese jaoks oli tegemist kahtlemata väga suure summaga. Vanaisa püüdis jõest vähke, sent tükk maksis poodnik. Paljukest ta neid ikka püüda sai sealt, tükki paarsada võib-olla aga mingid jalavarjud oli selle eest saanud. Ettevõtlik poiss, ei tahtnud parkimata nahast pasteldega karjas käia aga koolikingi ei lubatud... ja eks see on muidugi igatepidi mõistetav ka, libedad olid rohu peal käies ja juhtus sooja ilma olema...

Riigivanem oli 0,7L.

Või siis terve elus vasikas väikse kauplemise tagajärjel oleks tulnud sellest varandusest.Pole küll õrna aimugi palju selline loom tänapäeval maksab ka.

Amuu..


120€

Tea, kuivõrd EW 6 kr ja EV ~1800 eek on omavahel võrreldavad ühe vasika tausta.

Uue Teppo tehtud lõõtsa sai 150 krooniga.

ivalO kirjutas:Kokku tuleb müntide kogusummaks 6 krooni ja 22 senti.
Tänapäeval kaalub müntide numismaatilise väärtuse üles metalli kokkuostu hind.

Tekkis huvi, mida sai 1939 aastal sellise rahasumma eest osta?

Eks vahepeal raha väärtus langes, aga 20 lõpus maksis anoodpatarei 9 krooni.
Korralik lampraadio samas sõltuvalt lampide arvust ja viimistlusest 200..500 krooni.
Raadiokuulamine oli kallis lõbu ja selle varanduse eest ei saanud uut patareidki.

Teppo lõõtsa sai siis 75 viina eest Aga vasikas oli ikka väga odav ainult 2-3 viina. Tegelikult viina suhtes tunduvad mõlemad odavad olema,et siis viin oli ikka päris kallis.

ivalO kirjutas:Tänapäeval kaalub müntide numismaatilise väärtuse üles metalli kokkuostu hind.

Numismaatilisest küljest on kõige väärtuslikumad mündid 1939. a 1-sendised, mis kaaluvad metalliostuhinna üle

Tore leid!

No eks ma keerasin natuke vinti peale jah!
Vasekilo kokkuostus 5.- €.

Leidsin ühe huvitava raamatu kus on hinnad vägagi kallid.Raamat ise Raadio Hinnakiri (Standard Electric) oktoober 1927.
Mõned hinnad sealt mis silma jäi:
#Standard Electric# vastuvõtteaparaat hind 12750 kr. Ja pooled hinnad veel kallimad.

1934. aastal ajateenistuses olnud August Kimmel on pidanud väljaminekute üle väga täpset arvestust, siin mõned näited 1934. aastal kehtinud hindadest ...

igasugust kirjutas:Leidsin ühe huvitava raamatu kus on hinnad vägagi kallid.Raamat ise Raadio Hinnakiri (Standard Electric) oktoober 1927.
Mõned hinnad sealt mis silma jäi:
#Standard Electric# vastuvõtteaparaat hind 12750 kr. Ja pooled hinnad veel kallimad.

Kroon hakkas käibima 1928 minu teada, kindel, et sa praegu siin markadega segi ei aja? S.t. eks hindasid trükiti ilmselt ka ette juba kroonides aga äkki on ka mingi trükiviga. Pole Siiride jt. Are aparaatide hinnalisti käepärast aga jäi ka miskit sinna 120-170 krooni vahele vast?
Hiljem oli poulaarne hinda ka sentides välja tuua (mitte kroonides), sest niipidi oli number sama mis markades omal ajal ja inimestel oli lihtsam mõtiskleda, kas kaupmees on röövel või ei Ja eks sent maksis.

1927 aastal ei saanud hinnad kroonides kuidagi olla, kindlasti mängis oma osa ka marga kursi langus enne rahareformi.
1. jaanuarist 1928 hakkasid kehtima rahareformi reguleerivad seadused ja käibele tuli kroon, mis jagunes 100 sendiks. Üks kunagine mark võrdus ühe sendiga.