Kiri Vabadussõjast

[Raudrist]

Kirjutatud 9. juulil 1919.

Armas mamma!
Olen praegu Walgas. Sõitsime liinilt ära juba 7. juulil Walka ja saime täna uued riided. Kraami on mul kanda kaunis palju juba. Wõib olla et varsti kodu saan. Küsisin, lubati warsti kodu laskma hakata. Uudist küll rohkem ei ole kuulda. Mõne päeva eest lähme siit minema. Tehniline rood wõi kuuli pritsi komando läheb täna õhtu minema. Mind taheti ka kuuli pritsi wõi atumaati peale panna aga seisin wastu kuidas sain. Jäin ikka wiimaks üle, ei tahtnud nende sekka minna, sest kuuli pritsi meestel on liini peal räpalam kui meil. Ohwitser ütles et warsi jälle liinile lähme. Punaste wastu wist- ei tea kus.
No punastega on ikka palju parem kui sakslastega, ütleb iga üks. Et kui punastele nii suguse tule peale oleks pannud kui sakslastel, et ei teaks kus maal nad oleks olnud. Küll wõtsid hirmus ägedat tuld sakslased wastu, ei tahtnud Riia all kuidagi taganeda. Kuulda et uuesti Riia peale ihaldab tulla kolmekümne kahe tuhandega.
Asi on peris maru. Ei ole parata, eks näeb mis tulevik toob- kas elu või surma.
Ei tea wõib olla et enne kodu saan, kui kirja kätte saate? Kui Walka sõitsin, ostsin endal ka teise poisiga kokku 1 nael wõid ja mõne naela leiba ja worsti ja nõnda edasi. Riia all see nälg tahtis peris ära tappa ja sup oll alb aga siin on palju parem.
Nüüd jumalaga,
Sinu poeg Aleksander.
Minu atres:
Tegevasse sõja wäkke.
Kalevlaste malewa 4 rood 1 rühm