Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: N Veebr 23, 2012 9:32 pm
Pealkirjas sai kõik öeldud ...
https://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/
Head Wabariigi aastapäeva ...
1. leht 2-st
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: N Veebr 23, 2012 10:00 pm
Ühinen
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 12:09 am
Head Vabariigi aastapäeva!
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 7:08 am
Ilusat Vabariigi aastapäeva !!
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 8:11 am
Head aastapäeva 
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 8:58 am
Üks kirjatükk aastast 1968, mis on kunagi silma jäänud.
Mina olen rahvas. Mina olen Eesti. Mina olen isade sünnimaa. Ma olen vabaduse tuul kohisemas ürgaegses Taara tammikus. Olen esimene langenud eesti sõdur muistses vabadusvõitluses. Ma olen Ümera jõe lahingu vaim, mis elas edasi aastaid. Ma olen vapper maavanem Lembitu, Saare viikingid ja teised Eestimaa sõdalased, kes langesid ajaloo pikemas kaitsesõjas kodumaa kaitseks.
Mina olen märgutulede vilkuv sära, mis 1343. aasta jüriööl lõid põlema üle maa ning kutsus rahvast võitlusele maa vabastamiseks. Ma olen neli eesti kuningat, kes tapeti reeturlikult ordurüütlite poolt läbirääkimiste ettekäändel.
Ma olen järgnevate sajandite kestel orjapõlves vaevlev maarahvas. Olen paruni ja kupja piitsa all kannatav elu ja rahva alal-hoiu tung, mida suudeti küll murda, kuid mitte painutada.
Olen ka veel eesti sõdalane, kes Põhjasõja ajal koos võõra valitsejaga relvad haaras ajaloolise idavaenlase vastu. Olen vabaduse tahe, mis võitleb kodumaa eest ülekohtu ja rõhumiste vastu, vaatamata, millise lipu all see ka ajaloo kestel ei ole sündinud. Ja olen siin ka Põhjasõja ajal rüüstatud rahvas, kes pärast raskeid kaotusi langes veelgi suurema pärisorjuse kütkesse.
Mina olen ärkamisaeg ja Tartu Ülikool. Olen Kristjan Jaak Peterson, Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Ma olen rahvusliku iseteadvuse tõus, Eesti Kirjameeste Selts ja rahvaeepos Kalevipoeg. Olen Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Perno Postimees ja esimene eesti laulupidu. Mina olen Lydia Koidula, Mihkel Veske ja Jakob Hurt. Olen ka Vanemuine ning Estonia, korjanud Eesti Aleksandri kooli heaks ja Hugo Treffner.
Samuti olen Bornhöhe “Tasuja”, Reinvaldi “Kuldrannake” ja Vilde “Mahtra sõda”.
Mina olen ka eesti talumees, kellel võimaldus pärast teoorjuse aja lõppu osta ja omandada maad, saades iseenese peremeheks.
Olen sini-must-valge trikoloor, mis Eesti Üliõpilaste Seltsi värvidena esimest korda esines kodumaa taeva all. Olen Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Asutav Kogu ja Eesti Päästekomitee.
Ma olen Eesti iseseisvuse manifest, mis kuulutas 24. veebruaril 1918. aastal välja Eesti iseseisvuse, raputades endalt sajandite pikkuse võõra ikke.
Mina olen Eesti Vabadussõda. Olen talumees ja tööline, kooliõpilane ja -õpetaja, kes jättis oma töö, et relvaga käes idast tulevale vaenlasele vastu astuda. Vaenlasele, kes kandis küll uut nime ning kõlavaid loosungeid paradiisi loomiseks maa peal, kuid tegelikult oli sama vaenlane, kes kodumaad sajandeid on rüüstanud.
Mina olen kindral Laidoner, kapten Irv, admiral Pitka ja leitnant Kuperjanov. Olen Paju lahingus ning teistes võitlustes langenud sangarite vaim. Olen ka veel Võnnu lahingu võit, kus hävitati Landeswehr, meie teine ürgvaenlane, kes püüdis uuesti oma kanda meie maal kinnitada.
Eelkõige olen aga vaba ja iseseisev Eesti. Olen kodumaa nurmed ja aasad, metsad ja viljapõllud haljendamas suvepäikese all. Olen vaba eesti kalur kündmas Läänemere lainetel ja talunik oma viljapõllul. Olen emakeel, mida vanasti vanaema voki kõrval õppisin lugema ja ka vaba iseseisva Eesti Tartu Ülikool, kust võrsus maailmakuulsusega teadlasi. Olen Eesti riigimees, kes juhtis meid heledamatel ja raskematel aegadel. Olen oma rahva kirik, kelle rüppes on võrsunud ja leidnud tuge usulis-kõlbelised tõekspidamised, mis kriitilistemalgi silmapilkudel ei ole lasknud murduda eesti mehel ja naisel.
Olen samuti ka veel uued tormituuled kodumaa taeval, kui vana idavaenlane uuesti oma kanda kinnitas Eestimaa pinnal. Olen kommunistide poolt vangistatud, hukatud, mõrvatud ja küüditatud kodumaa poegade ja tütarde hing, kes nõuab uut vabadust paljukannatanud isamaale.
Olen vaprate metsavendade kogu, kes rõhumise alt põgenesid varjavate laante rüppe, et sealt võidelda kodumaa vabastamiseks. Olen samuti ka veel järgnevate aastate jooksul relva haaranud eesti vabatahtlik, kes võitles idarindel. Olen Eesti Leegion ja prof. Uluotsa kutsele järgnenud sõdurid kodumaa kaitseks. Olen ka veel need eesti noored, kellel võimaldus siirduda üle lahe vennasrahva juurde, et nendega koos võidelda kommunistide vastu, selleks, et üheteistkümnendal tunnil südame ja kodumaa kutsele järgneda ning kodumaale tagasi pöörduda. Olen Narva rinde kaitsjad ning Sinimägede sangarid. Olen kodumaa kaitsmisel langenud sõdalaste vaim, mis kohustab meid edasi võitlema sama vana vaenlase vastu, ükskõik kus see ka ei toimuks.
Selle tõttu olen ka veel need vaprad eesti sõdurid, kes võtsid osa kommunismi hädaohu leviku pidurdamise võitlusest Koreas ning võitlevad seda edasi praegu ka Vietnamis. Ka see on võitlus meie isade maa vabastamiseks.
Olen käputäis eesti rahvast, kes on maailmas laiali paisatud nelja tuule poole, kuid kes võitlevad eesti keele, rahva omapära ja kultuuri säilitamise eest järgnevatel generatsioonidel.
Olen eesti noor, kelle päralt on kord vaba Eesti tulevik, ja kellena siinjuures kordame kord Eesti kaitsmisel langenud kangelaste mälestuseks meie tõotust, olla tublid eestlased ja isamaa pojad. Olgu kodumaa ja ka võõras muld teile kerge kanda. Teie ohver ei ole olnud asjata.
Head Vabariigi aastapäeva!
Mina olen rahvas. Mina olen Eesti. Mina olen isade sünnimaa. Ma olen vabaduse tuul kohisemas ürgaegses Taara tammikus. Olen esimene langenud eesti sõdur muistses vabadusvõitluses. Ma olen Ümera jõe lahingu vaim, mis elas edasi aastaid. Ma olen vapper maavanem Lembitu, Saare viikingid ja teised Eestimaa sõdalased, kes langesid ajaloo pikemas kaitsesõjas kodumaa kaitseks.
Mina olen märgutulede vilkuv sära, mis 1343. aasta jüriööl lõid põlema üle maa ning kutsus rahvast võitlusele maa vabastamiseks. Ma olen neli eesti kuningat, kes tapeti reeturlikult ordurüütlite poolt läbirääkimiste ettekäändel.
Ma olen järgnevate sajandite kestel orjapõlves vaevlev maarahvas. Olen paruni ja kupja piitsa all kannatav elu ja rahva alal-hoiu tung, mida suudeti küll murda, kuid mitte painutada.
Olen ka veel eesti sõdalane, kes Põhjasõja ajal koos võõra valitsejaga relvad haaras ajaloolise idavaenlase vastu. Olen vabaduse tahe, mis võitleb kodumaa eest ülekohtu ja rõhumiste vastu, vaatamata, millise lipu all see ka ajaloo kestel ei ole sündinud. Ja olen siin ka Põhjasõja ajal rüüstatud rahvas, kes pärast raskeid kaotusi langes veelgi suurema pärisorjuse kütkesse.
Mina olen ärkamisaeg ja Tartu Ülikool. Olen Kristjan Jaak Peterson, Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Ma olen rahvusliku iseteadvuse tõus, Eesti Kirjameeste Selts ja rahvaeepos Kalevipoeg. Olen Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Perno Postimees ja esimene eesti laulupidu. Mina olen Lydia Koidula, Mihkel Veske ja Jakob Hurt. Olen ka Vanemuine ning Estonia, korjanud Eesti Aleksandri kooli heaks ja Hugo Treffner.
Samuti olen Bornhöhe “Tasuja”, Reinvaldi “Kuldrannake” ja Vilde “Mahtra sõda”.
Mina olen ka eesti talumees, kellel võimaldus pärast teoorjuse aja lõppu osta ja omandada maad, saades iseenese peremeheks.
Olen sini-must-valge trikoloor, mis Eesti Üliõpilaste Seltsi värvidena esimest korda esines kodumaa taeva all. Olen Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Asutav Kogu ja Eesti Päästekomitee.
Ma olen Eesti iseseisvuse manifest, mis kuulutas 24. veebruaril 1918. aastal välja Eesti iseseisvuse, raputades endalt sajandite pikkuse võõra ikke.
Mina olen Eesti Vabadussõda. Olen talumees ja tööline, kooliõpilane ja -õpetaja, kes jättis oma töö, et relvaga käes idast tulevale vaenlasele vastu astuda. Vaenlasele, kes kandis küll uut nime ning kõlavaid loosungeid paradiisi loomiseks maa peal, kuid tegelikult oli sama vaenlane, kes kodumaad sajandeid on rüüstanud.
Mina olen kindral Laidoner, kapten Irv, admiral Pitka ja leitnant Kuperjanov. Olen Paju lahingus ning teistes võitlustes langenud sangarite vaim. Olen ka veel Võnnu lahingu võit, kus hävitati Landeswehr, meie teine ürgvaenlane, kes püüdis uuesti oma kanda meie maal kinnitada.
Eelkõige olen aga vaba ja iseseisev Eesti. Olen kodumaa nurmed ja aasad, metsad ja viljapõllud haljendamas suvepäikese all. Olen vaba eesti kalur kündmas Läänemere lainetel ja talunik oma viljapõllul. Olen emakeel, mida vanasti vanaema voki kõrval õppisin lugema ja ka vaba iseseisva Eesti Tartu Ülikool, kust võrsus maailmakuulsusega teadlasi. Olen Eesti riigimees, kes juhtis meid heledamatel ja raskematel aegadel. Olen oma rahva kirik, kelle rüppes on võrsunud ja leidnud tuge usulis-kõlbelised tõekspidamised, mis kriitilistemalgi silmapilkudel ei ole lasknud murduda eesti mehel ja naisel.
Olen samuti ka veel uued tormituuled kodumaa taeval, kui vana idavaenlane uuesti oma kanda kinnitas Eestimaa pinnal. Olen kommunistide poolt vangistatud, hukatud, mõrvatud ja küüditatud kodumaa poegade ja tütarde hing, kes nõuab uut vabadust paljukannatanud isamaale.
Olen vaprate metsavendade kogu, kes rõhumise alt põgenesid varjavate laante rüppe, et sealt võidelda kodumaa vabastamiseks. Olen samuti ka veel järgnevate aastate jooksul relva haaranud eesti vabatahtlik, kes võitles idarindel. Olen Eesti Leegion ja prof. Uluotsa kutsele järgnenud sõdurid kodumaa kaitseks. Olen ka veel need eesti noored, kellel võimaldus siirduda üle lahe vennasrahva juurde, et nendega koos võidelda kommunistide vastu, selleks, et üheteistkümnendal tunnil südame ja kodumaa kutsele järgneda ning kodumaale tagasi pöörduda. Olen Narva rinde kaitsjad ning Sinimägede sangarid. Olen kodumaa kaitsmisel langenud sõdalaste vaim, mis kohustab meid edasi võitlema sama vana vaenlase vastu, ükskõik kus see ka ei toimuks.
Selle tõttu olen ka veel need vaprad eesti sõdurid, kes võtsid osa kommunismi hädaohu leviku pidurdamise võitlusest Koreas ning võitlevad seda edasi praegu ka Vietnamis. Ka see on võitlus meie isade maa vabastamiseks.
Olen käputäis eesti rahvast, kes on maailmas laiali paisatud nelja tuule poole, kuid kes võitlevad eesti keele, rahva omapära ja kultuuri säilitamise eest järgnevatel generatsioonidel.
Olen eesti noor, kelle päralt on kord vaba Eesti tulevik, ja kellena siinjuures kordame kord Eesti kaitsmisel langenud kangelaste mälestuseks meie tõotust, olla tublid eestlased ja isamaa pojad. Olgu kodumaa ja ka võõras muld teile kerge kanda. Teie ohver ei ole olnud asjata.
Head Vabariigi aastapäeva!
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 9:26 am
Hääd vabariigi aastapäeva neile kes sellest lugu peavad !
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 10:18 am
Head Eesti Vabariigi aastapäeva!
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 10:38 am
Õnnitlused meie väikese Eesti sünnipäeva puhul !!
http://www.youtube.com/watch?v=QqShI-A0 ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=QqShI-A0 ... re=related
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 11:20 am
Palju õnne sünnipäevaks!
http://www.youtube.com/watch?v=8SJDD_RFSqA
http://www.youtube.com/watch?v=8SJDD_RFSqA
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 12:14 pm
Head Eesti Vabariigi aastapäeva ja jõudu paraadiks!!
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 2:31 pm
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 8:34 pm
Head Vabariigi aastapäeva.
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 10:44 pm
Pilte pole panna ja ksf gruppen`i kirjatükk ütles kõik. Palju õnne sünnipäevaks!
Re: Head Wabariigi aastapäeva ...
Postitatud: R Veebr 24, 2012 10:51 pm
Hääd aastapäeva ja tervitused paraadil osalenutele!