Täna kulmineerus 3a. töövili. Sai üks kast komplekteeritud topsidega. Nüüd järgmine kast (25tk.).

Kurtnast tulid sellised toredad lindiliistud:




...nüüd nii lahe neid lindikesi "oma" märkidega kokku viia

Kurtnast toodud paar laengutopsi ja tasku nimega Zielgeviertafel mit Planschettes.

Võib olla mitte just nii kuum, aga siiski kenad ordenid. Kõik alla miljoniliste numbritega ja hõbemutikatega. Ei ole pärit Kurtnast, minu meelest jääb see asi seal iga aastaga järjest lahjemaks.

Laadalt võtsin ühe m36 EW mütsi, punaarmee vanemat tüüpi mütsimärgi ja veel nipet-näpet.
Müts on sarnasest kangast, nagu minu terr.korp. sinel. Tormirihm puudu (palun pakkuda). Ja ühispilt.

Ajad siin rahvast pöördesse sellise ristsugutisega. Ilus müts muidu. Viisakamast kangast üleajateenija oma. Nonde heledamate piltide pealt paistab nagu kant oleks tal mingit teist tooni?

kass kirjutas:Ajad siin rahvast pöördesse sellise ristsugutisega

No ma loodan, et keskmine foorumikülastaja ikka tunneb meie ajalugu ja ei löö mind risti. Muide see täheke oli mütsil ees, kui ma ta ostsin. Müüja oli selle ise sinna pannud, sest oli oma kogus seda mütsi niiviisi eksponeerinud.

kass kirjutas:Viisakamast kangast üleajateenija oma. Nonde heledamate piltide pealt paistab nagu kant oleks tal mingit teist tooni?

Jah, üleajateenija oma. Piltidel tundub kant natukene teist tooni. Ohvitseride ja üleajateenijate M36 talvemütsidel oli kant väeliigivärvi. Võibolla on siis piirivalve oma, neil oli heleroheline värv.

Müts on tõesti ilus!

Tänane leid Raplamaalt. MP 38/40 parempoolne salvetasku.
Pildid tehtud peale leidmist... vajavad puhastamist peale üle 60.a. pööningul olemist

Ilus

Selline detail nägi siis üle pika aja jälle ilmavalgust. Tera ok, küll roostega kaetud aga selle peaks maha saama.Tera katvat niklikihti muidugi taastada ei õnnestu. Puitkäepide kahjuks ära mädanenud. Tupe on valmistatud puidust ja kaetud nahaga aga puit jällegi mädanenud. Samas nahk on täiesti ok, oma lollusega lasin küll nahal kõvaks minna aga selle saab pehmeks tagasi. Käepideme tagumine vaskosa kahjuks puudu. Võimalik et jäi leiukohta maha kuna kohe ei osanud seda vaadata.

Väga viis asi

Pikkuse järgi pakuks, et ratsaväe (mitte traguni-)mõõk - ja ilmselt mõni tsaarivene mudelitest

Arvan mäletavat, et olen neid vene mõõkade katkisi käepidemeid ja/või otsatükke siin Eestis mitmel korral müügis täheldanud - et passi peale lihtsalt (osta.ee, militaar.net, seesama foorum, antiigipoed). Ma ei tea, kuidas tupega saab aga mõõk ühes käepidemega tasuks küll taastamist

Borja kirjutas:Väga viis asi

Pikkuse järgi pakuks, et ratsaväe (mitte traguni-)mõõk - ja ilmselt mõni tsaarivene mudelitest

Arvan mäletavat, et olen neid vene mõõkade katkisi käepidemeid ja/või otsatükke siin Eestis mitmel korral müügis täheldanud - et passi peale lihtsalt (osta.ee, militaar.net, seesama foorum, antiigipoed). Ma ei tea, kuidas tupega saab aga mõõk ühes käepidemega tasuks küll taastamist

Eh, Borja...Pikkust pole ju antud. saab silma järgi hinnata ja ka käepideme pikkuse järgi tuletada. Aga mida tähendab "ratsaväemõõk"?
Tegu peaks ikkagi olema tavapärase traguniohvitseri mõõgaga, 1881 või 1881/1909 mudeliga. Tera pikkus ilmselt 810 mm, üldpikkus olnud 810 ja tera laius 23 mm?
Mõõgapudinaid müüb muu kraami hulgas visalt üks lätlane, ka viimasel Tagadi restauraatorite päeval oli kohal, hinnad on sellised, et müüb neid veel kaua, kuigi on teatavat odavnemist aastate jooksul märgata olnud.

ppp kirjutas:Eh, Borja...Pikkust pole ju antud. saab silma järgi hinnata ja ka käepideme pikkuse järgi tuletada. Aga mida tähendab "ratsaväemõõk"?

1. ...ise ütled ju ka, et ka ilma sentimeetreid teadmata saab mõõga suhtelist pikkust käepideme // tera pikkuse suhte järgi päris hästi tuletada - milleks siis see targutus?

2. Enamusel riikidest jagunesid mõõgad n-ö puhasteks ratsaväemõõkadeks (millised olid pikemad - mõeldud sadulas raiumiseks ju) ning mõõkadeks kogu ülejäänud tsunftile, nagu ohvitserid väljaspool ratsaväge, kahurväelased, needsamad tragunid (kes võitlesid jalgsirivis ja polnud ka seega õiged ratsaväelased). Põhjus lihtne - kogu ülejäänud tsunftil polnud vajadust sadulas küünitades mõõgaga raiuda, liigpikk lohisev mõõgatupe aga segas jalgsi toimetamist. Kahe põhilise mõõgatüübi pikkuse vahe oli sealjuures umbes kämblalaiune.

3. Ka vene tragunimõõk (-dragunskaja) peaks olema tegelt hoopis jalaväemõõk. Ratsaväemõõkade mudeleid nimetati tsaarivenes teisiti (-kavaleriiskaja).


P.S. Kuperjanovi ÜJP liputoimkond toimetab varsti juba 20a justnimelt kahe eri pikkuses mõõgaga - kui viitsite tähele panna, siis muidu ühesugustel mõõkadel (ühes tupedega) ongi kõva kämblalaiune vahe pikkuses. Ja kui veel viitsite vaadata, siis enamasti on sama pikkusevahe ka lipuassistentidel

Borja kirjutas:

ppp kirjutas:Eh, Borja...Pikkust pole ju antud. saab silma järgi hinnata ja ka käepideme pikkuse järgi tuletada. Aga mida tähendab "ratsaväemõõk"?

1. ...ise ütled ju ka, et ka ilma sentimeetreid teadmata saab mõõga suhtelist pikkust käepideme // tera pikkuse suhte järgi päris hästi tuletada - milleks siis see targutus?

2. Enamusel riikidest jagunesid mõõgad n-ö puhasteks ratsaväemõõkadeks (millised olid pikemad - mõeldud sadulas raiumiseks ju) ning mõõkadeks kogu ülejäänud tsunftile, nagu ohvitserid väljaspool ratsaväge, kahurväelased, needsamad tragunid (kes võitlesid jalgsirivis ja polnud ka seega õiged ratsaväelased). Põhjus lihtne - kogu ülejäänud tsunftil polnud vajadust sadulas küünitades mõõgaga raiuda, liigpikk lohisev mõõgatupe aga segas jalgsi toimetamist. Kahe põhilise mõõgatüübi pikkuse vahe oli sealjuures umbes kämblalaiune.

3. Ka vene tragunimõõk (-dragunskaja) peaks olema tegelt hoopis jalaväemõõk. Ratsaväemõõkade mudeleid nimetati tsaarivenes teisiti (-kavaleriiskaja).


P.S. Kuperjanovi ÜJP liputoimkond toimetab varsti juba 20a justnimelt kahe eri pikkuses mõõgaga - kui viitsite tähele panna, siis muidu ühesugustel mõõkadel (ühes tupedega) ongi kõva kämblalaiune vahe pikkuses. Ja kui veel viitsite vaadata, siis enamasti on sama pikkusevahe ka lipuassistentidel

Jutt ilus ja vb mõne väitega võib ka nõustuda. Olgu, ärme targutame, kuigi see antud "pikk mõõk" peaks olema ikkagi siis antud formuleeringu järgi "kämblajagu" lühem kui....
Kuidas "enamikus riikides" asi oli, mina ei tea, antud tera on siiski Tsaari -Vene asi 19 sajandi teisest poolest ja edasi ja tollal enam mingist "ratsaväe või kavalerija mõõgast" juttu ei ole, olid küll nn šaškad mille tera pikkuse erinemise kohalt traguni variantidest olen suht skeptiline, aga vaatan järele ja kui eksin, siis vabandan ette ja taha ja kummardan maani.