1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Postitatud: L Sept 24, 2011 7:43 pm
Ajakirjast "Kultuur ja Elu" (3/2008) - Sõjakool korraldas 14. juunil 1934 Valdeku laskeväljal taktikalise lahingõppuse. Kell 13.00, kui see oli lõppenud ning jalaväe- ja suurtükiväe üksused juba lahkunud, käsutati õppuste käigus palju laskemoona välja lasknud kuulipildujate kompanii mehed padrunikesti korjama. Koondumiskohta liikudes ja padrunikesti otsides oli aspirant Johannes Kattai leidnud lõhkemata mürsu ja toonud selle omal algatusel koondumiskohta, hoolimata leitavate mürskude kohta tehtud hoiatustest. Meestele lähenenud kapten Tepper nõudnud selle kohest äraviimist. Enne tema kohalejõudmist toimunud plahvatus.
Tõenäoliselt kukkus mürsk maha. Koha peal said surma aspirandid Heino Erits, Eduard Kikerpill, Alfred Viira, Georg Gadd, Karl Truumann, Aleksei Pärg. Teel haiglasse suri õnnetuse põhjustanud Johannes Kattai. Raskelt haavatuna surid haiglas aspirandid Endel Uulist ja Hugo Juhkam. Raskelt haavatuna toimetati haiglasse veel kolm aspiranti. Kergemalt sai haavata 19 aspiranti. Raskemalt haavata ja surma said need aspirandid, kes viibisid plahvatuskoha läheduses, terveks jäi üks aspirant, kelle päästis kildude teele jäänud hobune.
Plahvatusest ellujäänud ja vigastamata aspirandid asusid kiiresti korraldama õnnetusohvrite ärasaatmist haiglasse.
Linnast telliti välja kaitseväe ja Punase Risti sanitaarautod, samuti mobiliseeriti haavatute ärasaatmiseks ka sündmuspaiga lähedusest mööda sõitnud taksod. Telefoni teel informeeriti kaitsevägede ülemjuhatajat, kes sõitis õnnetuskohale ühes kaitsevägede staabiülema ja kaitseministriga.
Haavatute olukorraga haiglas tutvumas käinud ja ajakirjanikele toimunust selgitusi andnud kindral Laidoner ütles muuhulgas: “Pärast laskmist otsitakse plats küll läbi, aga ikkagi võivad mõned lõhkemata mürsud sattuda rohu sisse või samblasse. Selline mürsk on nii hästi tehtud, et ta lõhkejõud võib püsida aastaid. Igas sõjaväes võideldakse selle vastu, et inimesed ei saaks surma laskeplatsidelt leitud mürskudest.”
Õnnetuse põhjustas trotüüliga täidetud, läbimõõduga 57 mm ja 220 mm-se pikkusega lõhkemata jäänud soomustläbistav mürsk. Mürsk oli valmistatud 1909. aastal ja mahtus mehele pihku.
Vaatamata sellele, et juhtum tundub täiesti selge olevat, tasub meelde jätta, et õppusi juhatas sõjakooli ülem kolonel Sau(e)selg, kes hiljem tegi karjääri Punaarmees ning et 7. juunil oli alanud 20 Saaremaa kommunisti protsess. A. Sirgu korteris oli tabatud Soome lapualaste juhtiv tegelane.
Artikkel on kirjutatud 1934. aasta 16. juuni "Päewalehe" artikli põhjal - 16.06.1934 Päewaleht
Järgnevad fotod on tehtud Johannes Voldemar Kustin'i poolt, kes võttis ise samast õppusest osa. Arvan, et tegu on äärmiselt unikaalsete fotodega kui isegi mitte ainukeste piltidega sellest sündmusest, tehtud vahetult peale plahvatust.
Tõenäoliselt kukkus mürsk maha. Koha peal said surma aspirandid Heino Erits, Eduard Kikerpill, Alfred Viira, Georg Gadd, Karl Truumann, Aleksei Pärg. Teel haiglasse suri õnnetuse põhjustanud Johannes Kattai. Raskelt haavatuna surid haiglas aspirandid Endel Uulist ja Hugo Juhkam. Raskelt haavatuna toimetati haiglasse veel kolm aspiranti. Kergemalt sai haavata 19 aspiranti. Raskemalt haavata ja surma said need aspirandid, kes viibisid plahvatuskoha läheduses, terveks jäi üks aspirant, kelle päästis kildude teele jäänud hobune.
Plahvatusest ellujäänud ja vigastamata aspirandid asusid kiiresti korraldama õnnetusohvrite ärasaatmist haiglasse.
Linnast telliti välja kaitseväe ja Punase Risti sanitaarautod, samuti mobiliseeriti haavatute ärasaatmiseks ka sündmuspaiga lähedusest mööda sõitnud taksod. Telefoni teel informeeriti kaitsevägede ülemjuhatajat, kes sõitis õnnetuskohale ühes kaitsevägede staabiülema ja kaitseministriga.
Haavatute olukorraga haiglas tutvumas käinud ja ajakirjanikele toimunust selgitusi andnud kindral Laidoner ütles muuhulgas: “Pärast laskmist otsitakse plats küll läbi, aga ikkagi võivad mõned lõhkemata mürsud sattuda rohu sisse või samblasse. Selline mürsk on nii hästi tehtud, et ta lõhkejõud võib püsida aastaid. Igas sõjaväes võideldakse selle vastu, et inimesed ei saaks surma laskeplatsidelt leitud mürskudest.”
Õnnetuse põhjustas trotüüliga täidetud, läbimõõduga 57 mm ja 220 mm-se pikkusega lõhkemata jäänud soomustläbistav mürsk. Mürsk oli valmistatud 1909. aastal ja mahtus mehele pihku.
Vaatamata sellele, et juhtum tundub täiesti selge olevat, tasub meelde jätta, et õppusi juhatas sõjakooli ülem kolonel Sau(e)selg, kes hiljem tegi karjääri Punaarmees ning et 7. juunil oli alanud 20 Saaremaa kommunisti protsess. A. Sirgu korteris oli tabatud Soome lapualaste juhtiv tegelane.
Artikkel on kirjutatud 1934. aasta 16. juuni "Päewalehe" artikli põhjal - 16.06.1934 Päewaleht
Järgnevad fotod on tehtud Johannes Voldemar Kustin'i poolt, kes võttis ise samast õppusest osa. Arvan, et tegu on äärmiselt unikaalsete fotodega kui isegi mitte ainukeste piltidega sellest sündmusest, tehtud vahetult peale plahvatust.