Mu 1907 aastal sündinud isa oli kodutöö vihikuna kasutanud kaustikut pealkirjaga "Kniga Bolnõh" Õnneks ei olnud lehti välja rebitud(sel ajal vast paber kallis). Nii on alles kirjed 1916 aasta 3 septembrist kuni viimase, 638-nda patsiendini 1 veebruaril 1918. Selle aja jooksul suri 12 sõjavangi( ka need olid roodudeks jaotatud). Alama astme sõjaväelased enamus tervenesid, paljudel järel märkus: "Evakueeritud XII armee korraldusega K740 paragrahv I". Umbes 12 s.vangi hauda kollakasvalgete hauakividega on Halliste surnuaia ääres olemas. Mõnedel pealkiri "unbekannte Deutsche Krieger". Selle vihiku abil saab nendegi nimed tuvastada? Isa küll rääkis, et kartulivõtul üks vang andis külmetavale kaaslasele sinelit ja lasti valve poolt samas maha (lapse asi, võibolla see oligi puusa kuulihaavaga haiglast läbi käinud sõjavang). Kõige pikem põdemine 173 päeva. Haiguste nimed ladinakeelsed. Puusa kuulihaav paranes 39 päeva, pimesoolest saadi jalule 57 päevaga. Arstiks siin, Kuremäe haiglas (Halliste kihelkonnas Põhja- Liivimaal) Kiievis õppinud ja sealt ka naise- kaasüliõpilase Olga leidnud dr Kanter. Muuseas temaga koos õppis Kiievi ülikoolis ka Rimmu poiss dr Johannes Vares(Barbarus)...
Kuremäe arsti elumaja, u. 200 m kolm korda väiksema haiglahooneni Kirikumõisa rehe, kus hoiti s.vange- austerlasi. Algusleht viimane leht

Väga huvitav materjal!

Üks austerlase- sõjavangi hauakivi. Millegipärast see oma kohalt ära tõstetud- kas tõesti antakse koht uuteks matuseplatsideks välja? Kuidas saaks plaadid uuesti loetavaks-mahapildistatavaks teha? Samblikkudest saab õrna terasharjaga lahti aga edasi? Üle maalida kindlasti ei tohi. Passida külgpäikest?
Haigemaja, peauks.
Rehe- sõjavangilaager
Haigemaja reg.raamatu esimesed sissekanded

Tore, et raamat alles.
Jah, aeg oma töö teinud.
Inimesed läinud, aga hooned veel säilinud.
Võibolla leiad sealt veel midagi või õnnestub lähikonnast lisainfot hankida?

Kas pealematmiseks oli tarvidust?
Kivid tuleks kindlasti säilitada.

Tervised!

Kas on teada ka dr. Kanteri eesnimi. Abikaasa oli tal Olga, aga tema nime ei mäleta paraku ka siinkandis vanemad tegijad.

Andres- paar retseptitähikut Dr Kanteri allkirjaga. Eesnime esitäht- "J ". Juhan, Jaan, Julius- valikuid palju pole. Jürid(Jürri )ehk ülikoolini ei jõudnud. Vast onu Endlil Abjast tuleb nüüd eesnimi meelde? Ja muidugi hr Tiideberg Abja muuseumist võib aidata. Muuseas, perearst leidis, et väga hea ja mõjus köharohi Hr Sultsenbergile koostatud, mida nüüd enam teha ei saavat. ivalO- rihma laius kõigub 52-54 mm vahel ja nahkaas õmmeldud tagasipööratud rihmaotsa alla kinni. Oskab keegi midagi öelda teise rihmajupiga pandla kohta? Ka rihma laius 51 mm. Niipalju veel- kui kolme sambaga pandlaraam on tehtud valgevasest, siis rihmaauku minev "nõel" on punasest vasest ja vabaltliikuv nahkaas kokkuühendatud p. vaskneediga.