Tuli Tallinnast ühe memme käest kelle jutu järgi oli ta isa sellega sõjaväest EW ajal koju tulnud. Kott on pea, et kasutamata. Templeid ei ole. EW aja alguses oli tööstus alles jalgu alla saamas ja teadjamate jutu järgi kasutati ka siis tsiviilasju sõjaväe omadega segamini. Raamatus "Eestlane-sõdur" on lk 87 sama stiili kott 1920ndate sõduril seljas. Kuigi seal on taskuasetus ja koti suurus teistsugune. Kas keegi omab mingit infot vai pildimaterjali selliste kottide kasutamisest Kaitseväes?

Eelmainitud sarnase lõikega märss.

Kui mu kadunud naine veel pioneer oli,käis matkamas suure, koredast presendist (veidi pehmem tuletõrjevoolikust) seljakotiga. Nüüd jäi kott jälle näppu. Väga sarnane ksf Kassi kotiga 8. nov 2010 postitusest. Põhja laius 50 cm. Üldpilt väga sarnane, erinevusi ka: 1. seljarihmad nahast. 2.Ülalt kinnituvad seljarihmad 45mm diameetriga raudrõngale, see omakorda nahkaasaga õmmeldud 25 mm allapoole klapi tagaserva. 3. Ühegi rihma kinnitust pole neediga dubleeritud. 4.vasakus nurgas 23 mm ruuduga pronkspannal, paremal pool samasuur pronksruut. 5. Parempoolse , pika rihma otsas raudplekist stantsitud pannal ja sellel pronkstraadist kiirkinnituskonks. (Pagana venelane, ei osanud oma 60ndate sõdurikotile sama asja teha. Katsu ajapeale rihma üle sineli- või bušlatikäise libistada.) 6.Allnurkades 10 cm kaugusele sisse õmmeldud presenttugevdused.

Detailid:
Vast ongi EW sõdurikott juba jõukamast ajast? Või oli tsaarisõdurile rohkem nahka käes?

Sõjaväe varal peaks üldjuhul olema kroonu tempel peale löödud . Mäletan et sellise disainiga seljakotid olid nõukogude ajal üsna levinud kalameeste ja jahimeeste seas . Lisan näite tsaariagse ranitsa sees olevast templist .

Templit ei leidu, ju ta siis tsiviilist on. Ja kaks sellist kotti võtaks autokastis ühe sõduriruumi ära.

No esimese ilmasõja aegu sellist muret veel polnud, solbakad panid klamotid seljas kand ja varvas.

No nüüd appi! Kas on veel rohtu, mis avitab? Lasin seljakoti sokuverest pesumasinas puhtaks ja parsile kuivama, et templeid leida. Pärast tuppa. Nüüd kõva kui kõbjas, klapid kikkis ja nahkrihmadel seisab püsti. Ostsin paar fanfuurikut vaseliinõli ja pintseldasin nahad üle. Ei läinud targemaks. Rohukapist (20% booraks)glütseriini. Sellega ka üle. Kus õli ees, sinna taha sissegi minna. Ega vist päästa enam kuidagi? Vana piduriõli oli vist ka glütseriini baasil, kui annaks seda veel?

pren.ska seljakoti katkine pannal on küll sellist tüüpi pannal mis oli kasutusel vene ranitsatel . Siit lehelt on ka näha venelastel kasutusel olnud seljakotid .

Vast õrnalt nr 2 moodi. Mul vast ikka vabariigiaegne tsiviilkott- tema tegemisega on palju nikerdamist olnud- väga paksust presendist. Ja suur- sokk mahtus vabalt sisse! Vaevalt sõduri jaoks niipalju vaeva nähti ja hulga nahka raisati. Elementaarne kott nr 4 ripub Tsernobilist tulekust saadik mul sahvris- uudis, et 1930 a mudel veel 80`del käibis.

Pren.ska kott tunnub kodukootud olevat.Nahkrihmad ja nende õmblused ei ole küll tehasetöö. Nagu Ruusserg mainis on seal vene ranitsa (pildil nr1) murndunud konks. Mismoodi on tehtud augud kust nöör suudme ümber läbi käib?

Nagu saapanööri metallrõngastega.

Mis Kass sellest arvad?

Kust Sa selle valja kroppisid? "Siin me oleme"? All paistavad vene presentrihmad olema.

kass kirjutas:Kust Sa selle valja kroppisid?

Seda pead "Vanemuise" rekvisiitori käest küsima.