1. leht 1-st
Mis mõõk ...
Postitatud: R Mai 28, 2010 8:59 pm
Postitas uscha
Re: Mis mõõk ...
Postitatud: L Mai 29, 2010 7:58 pm
Postitas uscha
Tänu kamraad kortiku abile sai mõõk tuvastatud ja tegu peaks olema 1841. aasta traguni saabliga.
Re: Mis mõõk ...
Postitatud: P Mai 30, 2010 8:24 pm
Postitas ppp
Meie muidugi ei tea, mis infot sealt Läänemaalt sabus,

aga tegu peaks tõesi olema traguni OHVITSERI 1841aasta mudeli saabliga. Aga üldpikkus peaks teoreetiliselt olema 940 mm. Lõplikult võeti ametlikult kasutuselt 1881 aastal uue mudeli tulekuga.
Re: Mis mõõk ...
Postitatud: P Mai 30, 2010 10:25 pm
Postitas uscha
Läänemaalt saabus alljärgnev leht, mille teises pooles on näha täpselt samasuguse käepidemega mõõk.
http://www.museummilitary.com/?p=4&art=13
Ei tea, kas pikkuse mõõtmisel tuleb see mõõgatera kumerus ka sisse arvestada? Mina panin lihtsalt joonlaua kõrvale ja siis oli üldpikkuseks 87 cm. Kas üldpikkus 940 mm on koos tupega?
Re: Mis mõõk ...
Postitatud: N Juun 03, 2010 5:47 pm
Postitas ppp
Mõõtmisel kõverust arvestada ei tule. Antud mudeli üldpikkus peaks olema 940 mm, tera pikkus 810 mm ja laius 31 mm. Antud teral on otsast tükk ära, seda on näha ka, soon ei ulatunud tera otsani välja vaid lõppes enne ära. Ohvitserid tellisid endile suvalisi terasid, ka välismaalt, aga pikkus peaks ikka mudeli mõõduga ühtima. Käekaitsme otsas seda "tutiriputamise auku" ka nagu ei peaks olema aga vb omanikul oli sinna midagi panna ja lasi augu teha. Auk peaks olema 1881 aasta mudeli teema.
Re: Mis mõõk ...
Postitatud: R Juun 04, 2010 8:34 am
Postitas ppp
Mõõga tera kannal olev L - täht võiks olla seotud Venemaa suurima külmrelvatehase - Zlatousti - teraosakonna kvaliteedikontrolli F. Lorchiga, kes tagus neid märke seal 1868 - 1884. Kulinski raamatus küll pilt lihtsalt L - kujul, mitte ringi sees, aga koht on õige ja samas on teiste kontrollimeeste ja meistrite märgid (tähed) seal tehases olnud ka ringi sees.
Lisaks on sellist tüüpi tragunimõõka kandnud mingi periood ka jalaväe ja suurtükiväe ohvitserid, mitte ainult hobuseturjal kõõlujad.