Eriti pidulikuks kujunes pärgade panek Tallinnas Sõjaväekalmistul ja Nõmmel, turuplatsi äärde maetud kahe saksa sõduri kalmul, kus pärjad....
Nõmme turuplatsil toimus pärgade panek Vabaduspäeval kell 12.30.
Rahvas hakkas turuplatsile saksa sõdurite kalmu juurde kogunema juba kella 12 paiku, ning peagi ümbritses matusepaika tihe mustendav inimmüür.
Kalmu juurde rivistati kahest rühmast koosnev omakaitse auvalve, kusjuures kaks sõdurit asetusid valvelseisakusse teine teispoole kalmu, mis oli kaunistatud kuuseokstega ja juba varem asetatud pärgadega.
Eesti Omavalitsuse pärja kandsid kalmule politsei ja omakaitse juht kol. Reissaar ja kpt. Saidra.
Kalmu juurde jõudnult tõstis Eesti Omavalitsuse juht dr. H. Mäe langenute austamiseks käe ja asetas koos sisedirektor O. Angelusega pärja kalmule. Seejärel kõlas võimas saksa hümn ja Horst Wesseli laul, mida rahvas kuulas päid paljastades. Saksa hümnile järgnes orkestrilt meie rahvushümn.

"Eesti Sõna" 26. veebruar 1942. Huvitav, mis on nendest kalmudest saanud?
Vanemad nõmmekad peaksid asukohta ja lugu kindlasti teadma!

Vaadates aerofotot Nõmme turu piirkonnast, pakuksin ise asukohaks Piiri tänava Vanaka poolset külge!
Kuigi tol ajal oli seal kitsarööpmeline raudtee!?

Küll nad Maarjamäele ümber maeti.

Lõik Leho Lõhmuse raamatust " Nõmme ajalugu" 2006 a.

---Nõmmel ja selle ümbruse kandsid Saksa väed ka kaotusi. Nii oli kaks sõdurit maetud Nõmme keskusesse turuhoone vastu üle tee. 14 meest leidsid viimse puhkepaiga Kivimäel tuletõrje krundil. Nõmme keskuses toimus 24. veebruaril 1942 suur mälestustseremoonia, kus osalesid Hjalmar Mäe, Oskar Angelus jt omavalitsuse juhid, Tallinna esimene linnapea Artur Terras, Saksa sõjaväe, seltside ja asutuste esindajad. Mängiti Saksa ja Eesti hümni ning Horst Wesselit---

Lõhmuse poolt on selle allikaks märgitud: Teataja 27.02.1942

Seal raamatus (lk 153) ka väga huvitav pilt sellest mälestustseremoonia sündmusest sakslaste haual. Seal seisavad siis auvaöves kaks eesti sõdurit. Ja kui ma nüüd valesti ei näe siis tundub mulle, et ühel sõduril on kiivri neediaugus eesti sõduri mütsimärk (pärg vapiga) Mingi selline kombinatsioon jooksis ka kunagi vist samast foorumist läbi, kellegi kiivril. Või on see kõik lihtsalt minu silmapete!!

Herr Ivalo, haudade asupaik siis nagu eelnevast tekstiski kirjas, et Turuhoone vastas üle tee. Ehk siis kuskil selle suure majamüraka kohal.

Jah see oli ka minu esmamulje, et üle tee vastas.
Aga võibolla on Divinel õigus ja mehed maeti ümber Maarjamäele?
Mis selle Kivimäe tuletõrje krundiga tänaseks on?
Kus see üldse asub, minul kohe latva küll ei löö!?

ivalo kirjutas:Jah see oli ka minu esmamulje, et üle tee vastas.
Aga võibolla on Divinel õigus ja mehed maeti ümber Maarjamäele?

Oh õudust, seal ületee tegutses hiljem miilitsakool, vähemalt nende spordisaalid ja lasketiir on senini alles. Aga see ümbermatmine suurtele kangelaskalmistutele oli sakslaste üldine tava, ei jäetud reeglina tervet maad üksikhaudu täis. Paljud muidugi ilmselt puuduliku ametkondlikku infoliikumise vms. tõttu jäid. Millegipärast ei taha uskuda, et nad nüüd äkki Nõmme keskusesse propagandistlikel eesmärkidel need mehed maha jätsid ja omamoodi kultuspaiga lõid. Aga äkki leiab kusagilt üles selle hoonestiku ehituse juures olnud inimese või mõne aruande, saaks kohe teada, kas tulid kondid välja või ei. Võib-olla eksin, aga kas mitte milnetis millalgi ka sellest hauast juttu polnud?

Selle miilitsakooliga on ka üks ots lahtine, kena, kui leiaks kellegi, kes oskaks maja sügavamatest soppidest rääkida.

Ehitiste alla minu arust need kalmukohad ei jäänud.
Foto järgi peaks oletatav koht olema punasega märgitud piirkond. Vaja ikka kohalikelt uurida, kas maeti ümber või löödi lihtsalt venelaste tulles plats siledaks?
Kivimäe tuletõrjedepoost ei leidnud muid andmeid, kui ehitusaasta -1930.
Peaks selle asukoha ka tuvastama.

ivalo kirjutas: Kivimäe tuletõrjedepoost ei leidnud muid andmeid, kui ehitusaasta -1930.
Peaks selle asukoha ka tuvastama.

"1927. aastal toodi Pääskülast Kivimäele üle Nõmme VTÜ III pritsijaoskond. Korjandusest ja loteriidest saadud raha eest valmis 1930. aastal Kreutzwaldi (praegu Lauliku) tänaval pritsimaja."

Lauliku tänav peamiselt pikk sirge tänav. Annab mõistatada, kus see pritsimaja olla võis.

Lauliku tänaval kõik erakrundid, ainsa erandina Kivimäe kooli maa ja metsatukk elevaatori taga?

Võib-olla eksin, aga kas mitte milnetis millalgi ka sellest hauast juttu polnud?

Milnetis arutati kunagi Hiiu Gümnaasiumi palliplatsile maetute saatust, või olid need kõrvalasuva haigla maaalal?

Rakurss peaks õige olema?

ivalo kirjutas:Rakurss peaks õige olema?

Ma loodan, et oma mega-giga ülekande turuhoone taastamisfondi oled Sa juba teinud ...

Antud objekti puhul jääb sellise "rahvaalgatusliku" korjanduse mõte mulle selgusetuks!
Hoone oli täismahus kindlustatud , seega ei näe ka probleemi ülesehitamise rahastamisel?
Vakra vända otsa ei lähe!

Ju see korjanduse asi rohkem emotsioonide põhjal kujunes.

Mu 80 aastase ema sõnul olid Nõmmele maetute hauad just nii, nagu Hr Ivalo arvas, pisut selle Turuhoone vastas oleva majamüraka kõrval, mitte selle all. Üksaeg aga nad sealt kadusid, ilmselt matsid sakslased nad ümber. Kindel ta aga selles ei olnud. Näitasin talle kaarti ja ta arvas selle kalmukoha just kaardil märgitud sektoris olevavana, asfaldiga kaetud alasse. Hiiu Gümnaasiumi tagahoovi on aga sinna Laatsareti tegutsemise päevil maetud alles. Täpset kohta ma ka tean ja oleme kohal käinud. Sellest teemast olen ka milnetis pajatanud.