Ei teagi, kas on kellegil huvi lugeda ja mille alla seda jubedust panna.
Toodi maalt isetehtud mõõgakroobukas.Üldpikkus 60 cm.Sellest tera pikkust 45 cm.Tera on tõesti mingi mõõga oma, 3 cm laiune.Käepide on aretatud alumiiniumi torutükist ja käekaitse samuti.Peale selle oli mingi geenius selle kunagi helehalliks võõbanud.Vana, kes mulle selle tõi pajatas, et tegemist isetehtud metsavendade riistaga.Olen kõikide selliste juttude suhtes skeptik, kuid kui kellegil huvi on, andke teada.....Kui aga kellegil huvi pole, siis lammutan selle jubeda alumiiniumi ära, lasen tera puhtaks teha, las see 60 cm jupp ootab paremaid aegu.

Vanavanaisa oli Vabadussõja ajal ratsaväes ning ka tema mõõk säilis (leiti hiljem koos vindiga vaheseinast). Mõõga lõhkus lõpuks ise ära ja tegi tera juppidest noad ning jagas need tulevaste põlvede jaoks laiali. Kuna olen otseliini tuleja ning väheseid nimekandjaid, siis sattus mõõga pidemega nuga minu kätte. Kui fotokas tuleb teen ka pilti.

Sulle lihtsalt sattus kõige magusam tordilõik, ehkt jupp koos pidemega.Pide juba üksi vajalik asi.Mina aga tassin täna oma monstrumi metallitöökotta, las lammutavad isetegevuse küljest ära, puhastavad tera (või täpsemalt, mis sellest jäänud).Kui kogu kõnts on maas, tuleb ehk ka mõni märk või kiri välja.
Aga muidu neid metsavenna relvajutte ma ei usu.Lihtsalt liiga palju neid kuulnud...