Nõukogude vägede ja võimuorganite taganedes Eestist sõjasügisel 1941 jäi maha või ei suutnud põgeneda ohtralt punaaktiivi.
Põrandaalust ja nn. partisaniliikumist valmistati ette ammu enne Eesti territooriumi langemist Saksa võimude kätte..
Kommunistide poolt rajati relva- ja varustusepeidikuid ning määrati kohalik põrandaalune.

Aastatel 1941-1943 loobiti Eesti kohal lennukitelt alla nii propagandamaterjali, kui erinevate ülesannetega parašütiste, rindejoone nihkudes Peipsi aladele, saadeti bandiite siia juba mööda jääteed või ujuvvahenditel.

Kuna rindejoon jäi kogu sõjategevuse vältel Eesti alade lähedusse, oldi pidevas vastasseisus Moskva langevarjurite, põgenenud vene sõjavangide ja eesti soost punaelemendiga.
Võitluses banditismi ja diversantidega kandsid pearaskust 1941 a. moodustatud Omakaitse üksused.
Omakaitse oli territoriaalselt jaotatud rügementideks ja pataljonideks.
Langevarjurite tabamiseks seati juba 1942 aastal sisse ÕVP-d, ehk Omakaitse õhuvaatluspostid.



Koondakski siia teemasse materjalid, mis puudutavad võitlust meie kohalikul “teisel rindel”.


Väljavõtted salajastest ringkirjadest:


Prefektidele ja Omakaitse ülematele.
03.03. 1942

N.Liidust saadetud parasütistid-salakuulajad on riietatud Eestist, Lätist või Leedust 1941 a. suvel küüdiatud inimeste riietesse, kusjuures neil peakatteks on kas hall või must rummutaoline riidest, lambanahaga või plüüsiga garneeritud läki-läkimüts, jalas kas hallid või valged lubjavildid, või mustast nahast vene sõjaväe säärsaapad, valgest riidest säärevoodriga, millel punast värvi templid, säärel naha sisse pressitud piklik tempel.
Pealisriiete all kas mustast või hallist puuvillasest riidest vateeritud vene poolpalitu. Mõningad on Moskvas varustatud vale vene isikutunnistusega, kuhu peale pandud sama salakuulaja päevapilt, mõningad aga varustatud siit küüditatud E.W. isikutunnistusega, mis ilma päevapildita.


A grupi inimesed on riietatud Eestist küüditatud inimeste riietesse, kannavad lenduri labakindaid, nahk karvaga seespool, peal mitemevärviline nahk või sinajas hall puldan riie, jalas halle või valgeid lubjavilte, peas kas nahast või riidest läki-läki mütsi, relvastatud tugevajõulise püstoliga.
B. grupi inimesed on varustatud tsiviil kui ka vene ja saksa sõjaväeriietusega, kõigi kergete jalaväe relvadega, käsigranaatide, süütepommide, miinide ja rakettpüstolitega.
Mõlemad grupid on varustatud raadiosaatja- ja vastuvõtu aparaadiga

Hoidke siis silmad lahti...

"1943. a suvel organiseeris Saksa Luftwaffe lossi torni õhuvaatlusposti. See oli vist sama aasta talvel, kui omakaitse pidas haarangut vene lennukilt alla poetatud parašütistidele. 5–6 meest jälitati kogu päev ja alles pimeduse saabudes peeti vahet. Öö jooksul olid aga parašütistid jõudnud positsiooni ette valmistada ja andsid oma-kaitselastele lahingu. Surma sai ka kaks Puurmani meest: veskiomaniku poeg Kalju Kalleve ja võitööstuse katlakütja Muuli. "

http://www.puurmani.edu.ee/meenutus.htm

Tihtilugu oli sõjas nii, et poeg viibis rindel ja isa pidi tagalas võitlema diversantidega. Nii juhtus ka minu hea sõbra (R.I.P.) Kaljo Westi peres: poeg pidas ED koosseisus lahinguid Narva rindel ja tema isa, Rudolf West, hukkus võitluses nõukogude diversantidega Tallinnas. Väljavõte Kaljo memuaaridest:
1944.aasta märtsis, enne Tallinna pommitamist, oli lennukitelt alla heidetud parašütiste. Ühte neist, kes oli kätte saadud, konvoeerisid Kaljo isa ja teine JuPo mees Patarei vanglasse. Kuna aga teine mees kiirustas rongile, siis jätkas Kaljo isa konvoeerimist üksi. Ühe pimeda kangialuse kohal aga hüppas diversant sinna ning ründas Kaljo isat, kes teda püüdma läks, peidetud noaga. Rudolf sai küll avada tule kuid noalöögid olid surmavad, laskudest hukkus ka diversant. See sündmus toimus samal päeval, kui Kaljo sai Narva rindel haavata- 03.03.1944.a.
Isa maeti Juhkentali surnuaeda, haua lõhkus peale Tallinna vallutamist üks endisi piirivalvureid (oli vene poolel ohvitseriks) , kes oli teeninud Kaljo isaga koos EV ajal Komarowka kordonis. Põhjuseks muidugi see, et suguvõsal ei tekiks uue okupatsiooni ajal isa teenistuskäigu pärast probleeme. Omaksed hoolitsesid hiljemgi hauakoha eest, pärast maeti sinna peale terve hulk Balti Merelaevastiku ohvitsere, mingi suurõnnetuse ohvreid.

1944 lennukitelt loobitud propagandakirjandus. Tartu kandi mehed seletavad ehk täpsemalt?


Ja veel üks foorumist juba läbilipsanu ...

freiwilliger kirjutas:See sündmus toimus samal päeval, kui Kaljo sai Narva rindel haavata- 03.03.1944.a.

Langenute andmebaasis on kuupäevaks 02.03.1944. Kumb on õige?
http://www.militaar.net/phpBB2/images/Pro_Patria.xls

Ilmselt on andmebaas õige, sest kui Kaljoga intervjuu tegin siis ta isa langemise kuupäevas väga kindel ei olnud. Ja kuna enam kellegilt ka küsida pole siis usaldaks andmebaasi.

EK(b)P KK otsused:

30. juuni 1941
Abinõudest, mis tuleb võtta kasutusele Punaarmee väeosade lahkumise korral(nimekirja koostamine hävitamisele määratud vabrikutest, elektrijaamadest, sildadest, raudteejaamadest jne, partisanivõitluse organiseerimine tagalas).
Partisanitegevuse ja diversioonitegevuse organiseerimiseks vaenlase tagalas luua 700 inimesest koosnev partisanipolk.

23. juuli 1941
Saksa väeosade tagalas tegutsevat partsaniliikumist juhtiva vabariikliku staabi asutamine.
Partei põrandaaluste juhtorganite organiseerimisest vaenlase vallutatud maakondades. Põrandaaluse parteikeskuse asutamine Punaarmee väljatõmbumise puhuks ENSV-st.

Nõukogude partisaniliikumise läbikukkumise põhjused

* 14. juulil 1941 sooritas üks punaarmee lennuk hädamaandumise. Lennukis oli Looderinde poliitvalitsuse ülema brigaadikomissar Rjabtševi ettekanne Lev Mehlise nimele. Ettekandes teatati partisanisalkade arvukus, organisatsioon, tegevuspiirkonnad, ülesanded, relvastus ja kaaderkoosseis Looderindel. Dokument oli šifreerimata


http://et.wikipedia.org/wiki/Vastupanul ... %80%931944

Lisaks võeti 3. septembril 1941 kinni Karl Säre.

"Üks mees astus mulle ligi ja ütles: Säre liigub. Tulge appi. Säre – see oli EK(b)P Keskkomitee I sekretär Karl Säre. Mäekalda tänaval majas number 35, Korter oli number üks. Saime nii kiirelt kohale, et Säre ei jõudnud veel kaitsetki organiseerida. Kujutage ette, ta istus laua taga ja sõi. Käratasin: «Käed üles.» Säre ehmus. Selle asemel, et relv taskust välja tõmmata, tõstis ta käed üles. Tormasin ta juurde ja võtsin relva tagataskust ära. Otsisin Säre taskud läbi, seal oli peotäis aadresse," meenutab Harald Kübbar Säre vangistamise käiku.

http://luup.postimees.ee/luup/97/19/elu1.htm

majakavaht kirjutas:Nõukogude partisaniliikumise läbikukkumise põhjused

* 14. juulil 1941 sooritas üks punaarmee lennuk hädamaandumise. Lennukis oli Looderinde poliitvalitsuse ülema brigaadikomissar Rjabtševi ettekanne Lev Mehlise nimele. Ettekandes teatati partisanisalkade arvukus, organisatsioon, tegevuspiirkonnad, ülesanded, relvastus ja kaaderkoosseis Looderindel. Dokument oli šifreerimata


http://et.wikipedia.org/wiki/Vastupanul ... %80%931944

Nimi on

Начальник политуправления Северо-Западного фронта бригадный комиссар Рябчий

Lõike ühest ta instruktsioonist:

20.07.1941 / Из инструкции политуправления Северо-Западного фронта по организации и действиям партизанских отрядов и диверсионных групп (partisanirühmade ja diversioonigruppide organiseerimise ja tegutsemise kohta)

http://1941-45.su/view/article.php?article_id=142

Et paljudele eestlastele Nõukogude maailmavaade südamelähedane oli ja kommunistid tulevasi parašütiste ja diversante mitte tikutulega otsima ei pidanud,tõestas juba Soome kogemus.





Eesti Sõjamuuseumi Aastaraamat 2006.

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E3908F ... 62003914B7
http://kultuur.elu.ee/ke487_kagebiidid.htm

Kevad 1942:

'
Metsavendluse huvilised võiksid uurida, mis toimus samades metsades 1941-1944.

Lisaks parašütistidele püsis ka punaväelaste probleem.
Varjasid need endid siis metsas või olid talutöödel.

Veebruar 1942