Naissaare Merekindlus

[ivalO]

Plekkpea hankis teema tarbeks perioodi materjali, mina käisin kohapeal kaemas.
Kõiksepealt siis Kaitseväeteenistuse tunnistus, mille omanik teenis Naissaarel aastatel 1926-1928.

plekk1a2.jpg (163.97 KiB) Vaadatud 25186 korda

plekk1e.jpg (149.82 KiB) Vaadatud 25186 korda

Fotod teenistusajast saarel:
Kasarmu välis-

... ja sisevaade.

Õppeklass.

Rivistus.

[freiwilliger]

Hea ajastus!
Olen just homme paariks päevaks Naisaarele sõitmas, postitus tõstab motivatsiooni.

[ivalO]

Naissaar võrdes Aegnaga ikka suur ja vahemaad hoopis teised.
Ei jõudnuki oma kahepäevase saarel viibimise aja jooksul mujale, kui patareidesse 9, 10A ja 4.
Isegi kasiinot vahtisin ainult möödaminnes niipalju, kui puude vahelt seda paistis.
Muidu punaste tähistega militaarrada sealt alguse saabki.
Kahjuks polnud aega rada otsast alustada.
Seega jäid nägemata ka patarei No. 5 positsioonid.

[freiwilliger]

Minul on kaardid kus tähistatud nn.põhja-, lõuna- ja keskrada.
Kas militaarrada on mõni neist või mingi uus rada tähistatud? Pole saarele vahepeal 2 aastat saanud.

[ivalO]

Rajad on tähistatud erinevate värvidega. Militaarrada on punasega, keskrada rohelisega ja ei mäleta enam, mis sinine tähendas.
Puude peale on veetud 3 triipu, kaks äärmist valged ja keskel värv vastavalt rajale.
Enamus militaariat jääb saare põhjatippu. Kui muu ka nägemata jääb, pole miskit hullu.

Panen sulle meili põhjasektori täiskaardi koos vastavate seletustega.

[ivalO]

Igavesti vihane ehitis on tsaariaegne patarei 10A. EW aja lõpus ehitati see ümber Merekindluste kesklaoks. Hoone on täismahus alles ja vaadeldav.
Siseruumid kuivad ja seinad- laed valgeks võõbatud. Kaht korrust ühendavad kolm treppi ja liftišaht.
Alles peaks olema ka põhjapoolse suurtükitorni alus. Ise kahjuks ei saanud ajapuudusel kõiki ruume läbi käia.



Pisut eemal võsas asub ka poolijäänud lõunapatarei torn.
Ehitis päris kenasti võssa ja samblasse kasvanud, tuletab Inkade džunglilinna meelde.
1937 aastal nägi välja selline:

Ja siin sama koht 72 aastat hiljem:

[nokrt]

paar aastat tagasi käisin minagi KL-i liikmetega seal kolamas. Eesmärk oli kaardistada gps-iga hooneid ja nende mõõte ja muid elemente. Seal põhjatipu 10a hoones sai ka kolatud. Hetkel ei mäleta mis ehitis see oli aga seal ida kaldal põhjapool on mingi patarei liiva sees. suur ehitis maaalla. Teadjad räägivad et see on liiva täis vajunud. Vähemalt sissepääs aga seal all on endiselt laskemoona ja muud pudipadi mis omal ajal sisse jäi.

[LoCo]

Plekkpea palvel veel üks pilt Naissaare ajateenijatest.

[uscha]

Veel natuke Naissaart.
Kuskilt on meelde jäänud, et merekindluste komendorid harjutasid kahuritest laskmist laeva järel veetava sihtmärgi pihta.
Ei tea, kas järgnevatel fotodel võibki olla tegemist selle sihtmärgiga, mille pihta tuld anti.
Ülemine pilt tehtud Naissaare sadama kõrval ja teisel pildil näha see "purjekas" Naissaare kai ääres.

[oliver]

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=576434

[skulmars]

teises teemas sai see link pandud

http://muis.ee/museaalview/781653


Lisaks veel paar pilti

[uscha]

Paar postitust tagasi on fotod "purjekatest" mis ma oletasin, et võiksid olla märklauad, mida veeti laeva taga ja mille pihta kahuritest tulistati. Leidsin http://www.muis.ee portaalist ühe Naissaare merekindluse foto, kus kaks samasugust "purjekat" näha ja muis.ee kirjelduses oli, et tegu järelveetavate märklaudade vettelaskmisega. Nii, et sellega siis asi selge. Kas samasugused märklauad olid ka Aegnal ja Suurupis või kasutasid kõik merekindlused Naissaarel olevaid märklaudu? On kellelgi ehk veel pilte nendest?

[ivalO]

Täismetallist pontoonid oleksid esimese tabamuse korral põhja läinud!
Kaadervärgid ehitatud vast muul otstarbel?
Pigem mobiilsed tuletornid või majakad.

[ruusserg]

Vist ikka on tegu märklaua ühe bontooni osaga . Foto paremas servas on näha vees mitmest bontoonist koosnev ehitis millel on peal püstised mastid mille vahele tõmmati present . Kui mõni bontoonidest saigi tabamuse siis teised bontoonid hoidsid ehitist ikkagi veel veepinnal . Arvata võib et peale ühe bontooni tabamist seisati õppelaskmine ja märklaud toodi parandusse . Leidsin netist ka ühe valmis märklaua foto , peaks olema venelaste oma .

märklaud.jpg (37.22 KiB) Vaadatud 24635 korda

[funker]

Ma kaldun arvama, et pontoonid tehti ikka üksteistest eraldatud sektsioonidena, nagu vesilennukite ujukid olid.
Siis auk ühes sektsioonis ei viinuks tervet pontooni põhja.