leitsin hiiumaalt siis salmiku ja ühe laulu sakslastest

[remeksaarnak]

leitsin siis sellise laulu ühest salmikust oli trükkisin ümber aga mõni koht ei lähe riimi . Aga ärge pahaks pange mina seda ei kirjutanud mõtlesin et teile pakuks huvi .



Saksa kukk




Saksakukk marsis läbi läti riigi värava
korraga leidis eest Eestiriigi väravad.
Oh sa poiss vot seda sa ei tea kuidas sinu
õnn võib õitseda pea.

Saksamaal päike läks parajasti looja
mõisnikud hüüdsid : tulge eestimaale sooja
Oh sa poiss vot seda sa ei tea kuidas sinu
õnn võib õitseda pea.

Kadakad ja kannupoissid kaagutasid kooris
õnnepäike Eestimaal siis seljas neile pööris
Oh sa poiss vot seda sa ei tea kuidas sinu
õnn võib õitseda pea.


Asutavast kogust nemad hiilisivad välja
sellest said meie poisid hullu pööra nalja
Oh sa poiss vot seda sa ei tea kuidas sinu
õnn võib õitseda pea.

kas te vahest ei tahaks mekki mune või ka talumehe
värsket seapekki
Oh sa poiss vot seda sa ei tea kuidas sinu
õnn võib õitseda pea.

Et neil aga rohkem oleks õgimiseks isu
Lubat neil maad ja õeldi ; tapke risu
Oh sa poiss vot seda sa ei tea kuidas sinu
õnn võib õitseda pea.

Kui siis marsib eesti poole röövikute kari
vihast paisus punaseks eesti meeste hari
Oh sa poiss vot seda sa ei tea kuidas sinu
õnn võib õitseda pea.

Aga ega hullukari hukatusest hooli pingutasid vibu ja
lasksid välja nooli
Oh sa poiss vot seda sa ei tea kuidas sinu
õnn võib õitseda pea.


Eesti poisid hüüdsid ,kurat võtaks seda värki
laseme ka vahest saksa poole märki ...
Oh sa poiss vot seda sa ei tea kuidas sinu
õnn võib õitseda pea.

Kalev peksis sortslasi serviti lauda
Parunid kui prussakad varisesid hauda
Tule sa siis ,eks sa tead kuidas sul kael kõikuda võib pea
Tule sa siis ,eks sa tead kuidas sul kael kõikuda võib pea.

[tsaar]

läheb kyll riimi


kas te vahest ei tahaks mekki
mune või ka talumehe värsket seapekki
Oh sa poiss vot seda sa ei tea kuidas sinu
õnn võib õitseda pea.


Aga ega hullukari hukatusest hooli
pingutasid vibu ja lasksid välja nooli
Oh sa poiss vot seda sa ei tea kuidas sinu
õnn võib õitseda pea.

[remeksaarnak]

ega see mai tea mis ajast ...esimene luuletus oli 1918 kus oli number all viimane oli 1948 ... alguses on kirjutanud mu vanaema vennad kes maha lasti kuna nad panid jooksu venesõjaväest.

[Shiim]

Pakun, et see luuletus on 1918. aastast.

[remeksaarnak]

vabalt võib olla ega see luulik on väärtuslik asi : ) ainult kaaned on kadunud kõik muu on alles

[Estoloog]

Läksin mina, läksin mina
Läbi küla tänava:
Vastu tuli neiu,
Tegi lahti mulle värava!
Oh sa poiss, seda sa ei tea,
Kuidas sinu õnn võib õitseda pea!

Sellel laulul oli hulk salme, kõik lõppesid refrääniga "Oh sa poiss ..."

Ltn. Sabolotnõi, kes oli rõõmus mees, armastas seda laulu sagedasti laulda. Kui ta suurtükituld juhtis ja mürsud hästi tabasid, kostis kohe: "Oh sa poiss, seda sa ei tea ..." Seda laulu lauldi laialt ka teistes väeosades ja seda võiks kutsuda Eesti Vabadussõja Tipperary'ks.

http://pages.interlog.com/~verbum/kv/ladumine/x1697.htm

**

Nõukogudeaegne töötlus:

RKM II 130, 207/8 (87) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kroonuelu.
Tahan teile kroonuelust natuke laulda,
palun teil siiski seda kannatlikult kuulda.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
kroonuelu polegi poiste meelest nii hea.
Räägitakse, et sõduril palju vaba aega,
seda teen selgeks teil kohe mõne reaga.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et vabal ajal sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõdurid saavat hästi süüa,
see on lihtsalt vale, aga saavad lüia.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et tühja kõhuga sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõduril lubatakse linna,
paariks tunniks kellelgi ju ei maksa minna.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et linnaluba norida polegi nii hea.
Unustad sa kogemata vrentsinööbi lahti,
näeb seda ülemus, siis lendad peavahti.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et peavahis istuda polegi nii hea.
Lähed sina ambulantsi, saad vaba päeva,
sunnitakse kohe sind kööki tööle jääma.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
vabal päeval köökis olla polegi nii hea.

http://www.folklore.ee/lepp/rouge/?sel_id=4

*

Sama refrääniga on igasuguseid muid laulukesi veel.

[remeksaarnak]

tänud sulle kui ma lähen jälle hiidu siis trükin mõned salmid ja luuletused ümber ka veel

[Estoloog]

See viis ja refrään lubab igal endal laulusõnu juurde teha, n-ö uuem rahvalaul. Aga su laul võib tõepoolest olla Vabadussõja-aegne, kui toetuda sellele esimesele allikale.

[remeksaarnak]

seal oli muid laule ka veel aga see jäi silma nagu nimepoolest juba eks need vanainimeste laulukesed ole sündmustega seotud ka ju ... kui venelane lõi ukse maha siis ikka tehti sellest väike viisijupp või luuletus ...

[Wiking-Estland]

Ja veel mõned variandid:

1.Landeswehr see marssis läbi
Läti külatänava,
korraga eest leidis ta
Eesti riigi värava.

REFR:Landeswehr, aga seda sa ei tea-
siin sinu õnn võib närtsida pea!

2.Latvias läks parajasti
omariiklus looja,
parun ütles:"Tule,
lähme Eestimaale sooja!"

............

8.Tule aga, Landeswehr,
sa tahad meie maad,
eks sa oma neli korda
seitse jalga saad!

10.Ega muidu karjakoerad
hoiatusest hooli,
kui pole saanud nad
tubli peksukooli!

Refr: Landeswehr, seda sa ei tea,
et peksa sina saad ja peksa saama pead!

11.Päike hakkas Eesti kohal
heledamalt loitma,
Landeswehr aga longates
vaterlandi sõitma!

REFR:Landeswehr, aga seda sa ei tea,
kuhu sa häbenedes paneks oma pea!


See laul on kindlasti Vabadussõjast, oli seal veel midagi sellist?

[remeksaarnak]

seal oli ikka igast oli neid ..

[Wiking-Estland]

Järsku saad hakatuseks näit. pealkirjad ja esimese rea igast temaatilisest laulust siia üles panna. Oleks tore, sest ise tegelen selliste laulude otsimisega!