Tere

Mõtlesin, et siia võiks postitada Teise maailmasõja kohta käivaid anekdoote. Teen ka algust:

II sõjaajal siis premeeritakse saksa sõudreid tubli töö eest
"Et mida siis soovid" küsib ohvitser esimese sõduri käest.
Sõdur ajab siis käed laiali ja ütleb" Sooviks nii palju raha kui palju mahub mu käte vahele"
"Saab tehtud...nii ja mis sina soovid" küsib ka teiselt
"Nii palju raha kui palju mahub mu kõrvade vahele" vastab teine.
" möh.." ei saa ohvitser aru ", et sinna nagu ei mahugi ju midagi"
Võtab siis sõdus kiivri peast
"Teine kõrv jäi Stalingradi alla"

Göring ja Hitler sõidavad külavahel ühe sea surnuks. Hitler ütleb: "Mine sinna majja ja paku sea eest raha." Veidi hiljem tuleb Göring tagasi, käed pakikesi täis. Ise seletab: "Ma ei tea, miks nad nii õnnelikud olid! Mina ütlesin: "Heil Hitler, siga on surnud!", ja näed, mis nad mulle andsid."

Kuidas algas holokaust?
Himler: "Hitler, teie tutvusrinkonnas on juut!"
Hitler: "Äh, tuhka sest."

II maailmasõda. Koonduslaager. Käimas on vangide kaalumine. Saksa ohvitser karjub:
"85 kilo!?! Rasva olete läinud, sead!!! Järgmised viis kaalule!"

Mitu surnut on seni läänerindel? - Kaks. Üks suri igavusest ja teine sai lendlehtede pakiga pähe.

Hitler ütleb oma arstile: "Kui ma noor olin, siis olin ma psühhopaat." Arst: "Aga te ei ole ju sugugi vana, mu füürer!"

Müller ja Bormann istuvad kohvikus. Müller rõõmustab: "Nüüd tuleb Stirlitz ning tellib ühe õlle ja 2 viinerit. See on parool. Ja siis võtame ta kinni." Tuleb Stirlitz, tellib ühe õlle ja ütleb: "Viinerit pole vaja," - ning näitab Müllerile keelt.

Mitu võitu oli venelastel Suure Isamaasõja ajal? - Kolm: põhjas külmavõitu, lõunas soojavõitu , muidu üldse ****võitu.

Hermann Gööring läheb arsti juurde, arst mehele:
"Teil on erinevad pallid (munad), üks puust teine metallist."
Mees arsti ei usu.
Arst küsib, kas mehel lapsi on.
Mees vastab: "Buratiino on kolme ja Terminaator seitsme aastane."

Üks lehekülg partisani päevikust.
19. oktoober. Ajasime fritsud metsast välja.
21. oktoober. Fritsud ajasid meid metsast välja.
23. oktoober. Läksime vastupealetungile ja ajasime fritsud metsast välja.
27. oktoober. Fritsud tungisid suurte jõudutega peale ja lõid meid metsast välja.
29. oktoober. Andsime vastulöögi ja peksime fritsud metsast välja.
30. oktoober. Tuli metsavaht ja ajas meid kõiki metsast välja.

Partisan kõnnib mööda metsa ja kuuleb äkki, et kägu kukkub.
"Käoke, kui palju mul veel elada on jäänud?" hüüab partisan.
Ülevalt kukkub granaat. Hääl puutagant:
"Ein... zwei.. trei..."

"Karl oskas siiski Nõukogude snaiperi kuuli eest
kõrvale hoida."
"Kuidas see tal korda läks?"
"Üsna lihtsalt - ta lendas partisanide miini otsas õhku."

2. Maailmasõda. Saksa kool. "Heinz, pööra mulle sõna "jooksma"," käsib õpetaja.
"Mina jooksen, sina jooksed, tema jookse, meie jookseme,
teie jooksete..."
"Aga nemad?"
"Nemad tungivad peale."

Pärast sakslaste kallaletungi teise maailmasõja ajal palunud Poola Lätilt abi:
"Saatke Tanke!"
Läti president Ulmanis küsinud vastu:
"Kas saadan ühe või mõlemad?"

Külastab vana juut Saksamaal kohta, kus II Maailmasõja päevil asus koonduslaager. Seal asub nüüd täisvõimsusel töötav tehas. Peale ringivaatamist pöördub juut omaniku poole:
"Kas näiteks minul võiks siin praegu mingit rakendust olla?"
Too vaatab teda hämmeldunud:
"Vaevalt küll, siin köetakse juba ammu söega..."

Teise maailmasõja alguspäevil sai Briti ohvitser, kes asus sügaval Aafrika südames, telegrammi Londonist peakorterist:
"Kuulutati sõda. Punkt. Arreteerige kõik vaenlased piirkonnas. Punkt."
Mõni päev hiljem sai peakorter vastuse:
"Arreteerisime seitse sakslast, kolm belglast, neli ameeriklast, viis prantslast, paar hispaanlast, ühe rootslase, ühe austerlase. Punkt. Palun informeerige mind, kellega me sõjajalal oleme. Punkt."

“Vanaisa, kas sa käe kaotasid sõjas?”
“Jah, 1941. aastal…”
“Granaadist?”
“Ei, kui mind mobilisatsioonipunkti tiriti…”

1945.a. sügis Ukrainas. Lapsed lähevad esimest korda peale suurt sõda kooli ja esimene tund on klassijuhataja tund. Teemaks mida keegi tegi sõja ajal: Anja kudus sõduritele kindaid, Serjoga töötas tehases Uuralite taga, Kolja vedas partisanidele süüa jne. Ainult üks poiss on vait.
Küsib siis õpetaja et: "Vladimir, mis siis sina sõja ajal tegid?"
"Mina olin rindel, andsin kuulipildujale linti ette!".
Selle peale peab õpetaja kaasõpilastele loengu Vladimirist kui nõukogude patrioodi musternäidisest.
Ja küsib siis et "Mida sõdurid selle kohta ütlesid?".
"Gut, gut Waldemar, weiter so!"

Müller helistas Stirlitzile ja kutsus teda laupäevakule - Riigipäevahoone aknaid pesema.
"Kõik!" mõtles Stirlitz, "olen paljastatud!" Parem lähen ja annan end ise üles."
Ta läks Mülleri juurde ja teatas:
"Ma olen vene luuraja Issajev!"
Müller muigas ja laskis tal minna. Ise aga helistas Bormannile:
"Mida küll meie naljamees Stirlitz välja ei mõtle, et saaks ainult tööst kõrvale
viilida."

Hitleri punkris käis tähtis nõupidamine. Äkki tormas sisse Stirlitz ja hakkas saladokumente pildistama.

"Kes see on?" küsis Hitler.

"Nõukogude luuraja Issajev," vastati talle.

"Aga miks te teda siis kinni ei võta?" oli Hitler nõutu.

"Aga milleks? Nagunii keerutab end kuidagi välja!"

Hitler helistas Stalinile:

"Jossif, ega sinu mehed ole mu seifist saladokumente võtnud?"

"Oota, ma selgitan välja," vastas Stalin ja helistas Stirlitzile:

"Kuule, Maksimõt?, kas sina võtsid Hitleri seifist dokumendid?"

"Just nii, seltsimees Stalin!"

"Pane tagasi, inimesed muretsevad!"

Himmler kutsus välja kaastöölisi:

"Öelge üks kahekohaline arv."

"45."

"Aga miks mitte 54?"

"Sellepärast, et 45!"

Himmler kirjutas iseloomustusse: "...Iseloom põhjamaine, kindel", ja kutsus järgmise:

"Öelge üks kahekohaline arv."

"26."

"Aga miks mitte 62."

"Võib ka 62, aga 26 on parem."

"Himmler kirjutas iseloomustusse: "...Iseloom lähedane põhjamaisele", ja kutsus järgmise:

"Öelge üks kahekohaline arv."

"33."

"Aga miks mitte...? Ah, see oled sina, Stirlitz!"

Mööda koridori minnes lükkas Stirlitz kergelt Bormanni kabineti ust. Uks ei avanenud. Stirlitz lükkas kõvemini. Tulemus oli sama. Siis võttis Stirlitz hoogu ja tormas õlaga vastu ust. Uks ei avanenud.

"Lukus," otsustas Stirlitz

Stirlitz valas Bormanni kassi bensiiniga üle ja süütas põlema. Kass jooksis paarkümmend meetrit ja kukkus siis pikali.

"Ahhaa," taipas Stirlitz, "bensiin lõppes!"