Jäi metsas selline kunagi pooli alla. Nüüdseks juba kuu aega petrooleumis ligunenud aga erilist tulu sellest ei paista olevat. Laskekõlbulikku relva sellest loomulikult enam ei saa (või, noh, saaks küll, kui relvaraam, -raud, -lukk ja kõik ülejäänud osad ära vahetada ). Oleks tore, kui salvegi seest kätte saaks, kelgu liikumasaamisest igaks juhuks ei unistagi... Mida arvate, kamraadid? Mida oleks siin võimalik ette võtta? Kas lihtsalt jätkata petrooleumis leotamist veel nt. aasta aega? Või oleks mõne muu olluse sees leotamine tulemuslikum? On ehk kellelgi kogemusigi?
Oma parematel päevadel nägi see roostehunnik välja selline:

Ei tule Sul säält mitte sittagi,las olla kuis on. Pese,loputa whitespirdiga ära ja susista mattlakk selga. Pärast needi kuskile kaminasimsile-hulga ilusam .
Isi sain söukse-hapendasin soolhappes ära,toksisin hammeriga üleliigse maagi maha-nüüd veel vaja lakitada ja viskan kuskile rippuma. Sehest tuli välja hulga pudi-vedrude puru ja muud soga.

Omal ajal olnud siis säände.

Crc rooste surm,mis on põhimõtteliselt osfort hape võiks asja ehk paremaks teha.Asja pluss veel see,et peale hapendamist tekkib esemele tume edasist oksüdeerumist takistav kiht.Maksab pudel umbes 85 eeki ja sellest saab a.la liitri happe lahust.

Sul, Brunn, siis ju sisuliselt sama asjake, mis mul! Kas sinu omal oligi kelk sedasi tagasitõmmatud asendis või said selle liikuma?

Ei hakka enam jamama-nii kuidagi sümboolne "viimane lask"!
Egas sääl sehes pöle änamb sooni,nukke,vedrud köik kutud,lööknöelast pöle haisugi- ja pölegi vaja. Igati ilus rööstekärakas,teen mingi kompositsiooni sammaldunud ja roostesest rauast-eks aeg näitab.
See 1910 mudel 6,35. Sinu oma vist 1914 ja 7,65

Kas säänse juba visuaalsel vaatlusel laskekõlbmatu toru pärast võib politseionu ka pahaseks saada? Kirikuhärral oli ju probleem roostes raua pärast, millest ka mingit kärtsu ega mürtsu välja võlunud.

Minu oma on jah 1914 ja 7,65mm. Ja mis politseionudesse puutub, siis siin foorumis on minu meiliaadress ju olemas. Kui on küsimusi, eks siis kirjutagu ja küsigu. Kuna mul on olemas relvaluba ja ametlikult registreeritud püstol, siis olen ma ka relvaseadusega piisavalt tutvunud. Kuigi viimases võiks paragrahv 21 olla täpsemalt lahti kirjutatud. See nimelt sätestab küll tulirelva olulised osad ja nende käsitlemise korra, aga midagi pole öeldud nende jubinate kohta, mis küll iseenesest on tulirelva olulised osad kunagi olnud, kuid mida selliselt enam kasutada pole võimalik. Juttu on ka leidrelvadest, aga siin on ikkagi igal pool rõhk sõnal "relv". Ehk siis, nagu mina aru saan, leitud püstol (või mis iganes muu tulirelv) on relv ja selle kohta kehtib relvaseadus siis, kui seda on võimalik kasutada kui tulirelva või on võimalik seda restaureerida tulirelvana kasutamiskõlblikuks või kui see sisaldab kasutamis- või taastamiskõlblikke tulirelva olulisi osi.

speedsta kirjutas:Kas säänse juba visuaalsel vaatlusel laskekõlbmatu toru pärast võib politseionu ka pahaseks saada? Kirikuhärral oli ju probleem roostes raua pärast, millest ka mingit kärtsu ega mürtsu välja võlunud.

Teik it iisi.
Politseihärrad on informeeritud. Teatud päeval viiakse asi "näitusele"-arvati,et tehakse töend,et laskekölbmatu ja väljastatakse mingisugune eksponeerimisluba. Suht möttetu juseda deaktiveerida-igaksjuhuks vöiks ju elektoodi sisse sulatada a kardan,et muundub sarvekeseks.Ilma ei hakka ennustama,eks näeb mis saab.

Selliseid roostes "mälestusi" pakutakse ju igal laadal juba.Kes neile kõigile enam pabert hakkab tegema? Samas meenub kunagi kuuldud lugu kellestki külamehest kellele väravakaunistuseks selle külge keevitatud umb roostes jahipüssi raud, tänu agarale naabrile jama kaela tõi.

denatureeritud piirituse ja petrooleumi segu (1:1) võib aidata roostes asjadel lahti tulla. leotus siis kestaks kuskil nädal. iseasi kas sellel mõtet on. kuigi jah näitusrelvana oleks võib-olla ilusam kui pole päris käkk vaid saab näidata kuda salv välja käib ja nii. või noh ma ka ei tea mis sellest siis jällegi arvatakse võimuesindajate poolt. aga olen selles lahuses asju leotanud ja on ka päris kunagi läikivalt pinnalt (statsionaarmootori silinder) rooste maha võtnud ja seda päris siis enam-vähem silindriseina moodi asjani. ühesõnaga 35 aastat ilmastikule avatud silindrist õnnestus tänu nädalasele leotamisele kolb kätte saada.. eelnevalt sai kamaluga mulda ja tigusid sealt välja tõstetud - kraam mõjub ühesõnaga!

Tegelikult ei olnud see eelnev leotamine petroolis asjatu.Petrool samuti diisel teevad rooste pehmeks.Kui hiljem asi happe lahusesse panna tuleb rooste hoopis kergemini maha.Olgugi et sellest enam õiget püssi ei saa võib ju ära puhastada ikka.Endal ka parem vaadata.Kõige huvitavam on minu meelest see taastamis protsess ise.Hea vaadata kuidas mingi vana käkk jälle kuju hakkab võtma.

roostet eemaldab väga hästi fosforhape.kasutatakse laevadel samal eesmärgil.puhastab isegi metallipoorid ja väikesed mikroaugud mis silmale nähtamatud.

gruppen kirjutas:denatureeritud piirituse ja petrooleumi segu (1:1) võib aidata roostes asjadel lahti tulla.

Idee on huvitav. Denat. piirituse asemel peaks idee poolest vist ka piirituse baasil valmistatud grillsüütevedelik kõlbama (parmud seda igatahes joovad...). Mul on muidu mitme raudeseme puhastamisel häid tulemusi andnud elektrolüüs. Algul oli mõte ka see püstol "lüüsi" panna, aga ikkagi tekkis kahtlus, et äkki ei jää sellise protseduuri tulemusena temast just väga palju järele .

töökorda sa seda relva kindlasti ei saa,aga seina peale iluasjaks küll.mul oli p-38 ga sama seis,võib-olla38 oli isegi halvemas olukorras.gassetti sa muidu kätte ei saa,enne pead saama liikuma kelgu.mul seisis ta ka paar nädalat petroolis,siis tõmbasin lukuõliga kokku ja hakkasin tammepuuklotsiga teda vaikselt haamriga pekstes liigutama.kelk hakkas ilusasti liikuma.kui sain kelgu taha välja,sain ka juba kassetile ligi.kassetile lasin ka lukuõli igale poole vahele ja sain ta ilusti kätte.praegu ripub ta mul seinal.kelk ja kassett liiguvad,ka päästik ja lukustusmehhanism.padrunit ta ette ei lükka,sest sisemise mehhanismiga ei ole mõtet jamada-see laguneb kätte ära.