August Puuste
Postitatud: L Veebr 25, 2006 6:03 pm
Eile õhtul ( so 24.02 ) kogesin läbi aastate elu parimat Vabariigi aastapäeva kingitust. Sõites õhtul Viljandist Pärnusse oli minu reisikaaslaseks 92 aastane härrasmees August Puuste, kes pajatas lahkelt oma elust ja tööst. Mees on korduvalt kohtunud Alfons Rebasega, kes tollal Kaitseliidu instruktorina on talle näiteks õpetanud täpsuspüssi padunite laadimist. 1939, kui Eestisse laekus punaarmee, oli Alfons olnud ainuke, kes süstis kaaslastesse vastupanu ideed. Tollane KL Sakala maleva pealik oli tulnud Tallinnast ja öelnud, et kõik on läbi ja vastu me ei hakka: "Juhan ( Laidoner ) käis paberitega Pätsu juures aga president ei kirjutanud alla". Rebane oli olnud pikalt vait ja lõpuks öelnud: "Pole hullu midagi, me oleme ju kõik elus ja vaatame, mis sellest asjast saab". Samuti rääkis vana, kuidas nad kaitseliitlastena olid läinud vastu Lilli kordonisse saabuvatele WH väeüksustele. Esimesed olid olnud täisrelvis ja rakmetes mootoratturid. Toimus täielik vennastumine ja kui saabus lahtises autos ( proovin täpsustada millises 
) üksuse ülem, tõusis vend ( ilmselt baltisakslane ) püsti ja ütles selges eesti keeles:"Tervist Eesti mehed! Kui kaugel on Karksi-Nuia?". Lisaks eelnevale pajatas ta pikalt oma käekäigust nõuk. õigussüsteemis ja tuurist vangilaagrites "suurel kodumaal". Ma loodan. et tulevikus õnnestub mul siia postitada pikemaid ja konkreetsemaid mälestusi hr. Puuste ( väga erudeeritud ja ergas taat ) varamust 
.
) üksuse ülem, tõusis vend ( ilmselt baltisakslane ) püsti ja ütles selges eesti keeles:"Tervist Eesti mehed! Kui kaugel on Karksi-Nuia?". Lisaks eelnevale pajatas ta pikalt oma käekäigust nõuk. õigussüsteemis ja tuurist vangilaagrites "suurel kodumaal". Ma loodan. et tulevikus õnnestub mul siia postitada pikemaid ja konkreetsemaid mälestusi hr. Puuste ( väga erudeeritud ja ergas taat ) varamust .
