võtan üles uue teema,võib-olla kedagi huvitab,vast ida-virumaa mehi.kapten pargas-nii kutsusid teda ümberkaudsed elanikud.oma pundi mehed kutsusid tedahelmutiks.tegutses maidla,kohtla ja mäetaguse vallas.laari raamatus on temast vähe juttu .mul on tema kohta üpris palju materjali,mida olen kuulnud isalt ,emalt ja onult,kes oli pargasegakoos neli aastat metsas.onu sai 25+5 siberit .ka kohalikud on palju rääkinud.pargase õige nimi oli lipp,endise 10-võistlejaendel lipu onupoeg.

Räägi aga välja, mida kuulnud oled.
Militaar.net'is on Pargase kohta ka eraldi teema.
Nii Pargase kui ka selle kümnevõistleja nimi oli Heino Lipp.

selle jutu rääkis mulle töökaaslane,kellega juuni võidus ühes töötasin.ta oli vana laskurkorpuse mees ja ka parteis .olid läinud sõbraga mäetaguse kõrtsi.võtnud viina,ilm kiskus ka juba pimedaks,kui äkki astunud sisse pargas nelja mehega.läinud körtsimehe juurde ja käskinud igale mehele pudeli lauale panna.töökaaslane,nimi oli rein sekkend,ütles et oleks püksid hirmust täis teinud,ikkagi kommu,pargas oli tema juurde tulnud ja ütelnud..ära karda ,sa oled tubli eesti mees ,sind me ei puutu.samal õhtul tulj kohalik miilits kõrtsi juurde luurama,mis toimub ja sattunud vastakuti metsavennaga,kes oli valvesse jäetud.metsavend oli kiirem.miilitsa haud on mäetaguse surnuaial,oli 18-ne aastane kui huvitab võin neid jutte veel sisse toksida-nii poodides käimistest kui ka muust onu ütles ,et veretööd pargas ei sallinud,sellepärast löödi möni mees pundist minema

Räägi veel ikka

ei puutu küll otseselt pargasesse,kuid temameestesse .selle rääkis mulle kunagi majandi energeetik.nad vedasid paarimehega elektriliini võrnu külas.ühel päeval nägid nad lähte männikust üle rukkipõllu tulevat kahte meest neil olid automaadid rinnal ja seljakotid seljas .läksid poodi .põllu pealt posti otsast oli kõik hästi näha .umbes poole tunni pärast läksid tagasi,kotid pungil .jõudsid nad peaaegu männiku serva,kui jõhvi pöolt tulid kaks sõdureid täis veoautot.mehed nägid neid ja lisasid sammu mehed jõudsid metsa ja olid ka autod kohal .ei saanud sõdurid autost mahagi ,kui metsast kostis pikk automaadi valang .masinad keerasid kähku ringi ja kihutasid jõhvi poole tagasi .nii kõvasti kardeti metsavendi .kuigi sõdureid oli 20-korda rohkem kaupluse juhatajal keelasid metsavennad enne tundi aega helistamast aga naisterahval närvid pingul ja helistas kohe pärast sai müüja mees nädal aega juua kraam kanti maha ja eks pandud ka kõrvale--riigi värk .eks ma proovi homme midagi pargase meeste taustast kirja panna.kunagi,kui huvitab,võin rääkida,kuidas sakslased eredal kaks vene hävitajat alla lasid.....muide vintidest.

üldiselt oli pargase rühmas kord päris kõva .mehed omapead mingeid aktsioone ei korraldanud.kui rühmast tahtsid korra ära minna,pidid pargasele alati ütlema.ainukesed,kes olid kodus ,olidmaidla valla mehed--võrnu-sala,rääsa ja reo küladest .nendest küladest oligi põhi kontingent päeval olid nad kodus ja kui vaja anti teada---nagu afganistaanis praegu .isa kunagi ütles,et sealkandis ei ole talu ,kus keegi poleks metsavend.olikord juhus,kus kaks meestlasid kiiklas ühe talumehe maha.ta oli küll reetur aga mehed tegutsesid ilmapargaseleütlemata ja pargas lõi mehed rühmast minema onu ütles et nad läksid kurtna metsavendade juurde aga jäid samal aastal vahele onu oli ise ka korra läinud ilma pargasele ütlemata koju aga see oli eriolukord pargas isegi kiitis teda,sest ta läks oma peret kaitsma,kuigi sai veretöösüüdistuse kohtus kaela see teda päästis et need olid väeosast põgenenud marodöörid,aga see on pikem jutt

Mis kuradi asi on "vereteosüüdistus"?? Lambakarjale aeti pähe, et inimese elu võib võtta AINULT RIIK, mitte aga inimesed ise kaabakatelt. Mõni arvab seda vist veel tänini. Relvastatud vastupanu oli sõda ja sõda oli ja on selline asi, kus tapetakse inimesi. Tapetakse vaenlasi. Nii see oli ja nii see on, isegi Eestis, kuigi mõni oinas ei taha sellest tänini aru saada. "Veresüü" - selle kohta ütleks inglase kombel, my ass!!

see läheb nüüd küll vähe teemast mööda aga peale sõda oli see nõukogulastel põhi argument-ei olnud veresüüd pääsesid kergemalt,kui oli said täisrauaga.piisas ainult möne inimese kaebusest.kas see kaebus ka tõsi oli-seekohust ei huvitanudki.

kirjutage ikka,huvilisi on ,metssiga vist üsna äkiline sell...

lugu siis pargase langemisest,mille kunagi mulle onu rääkis.pargas oli üsna kõva naistemees,nii nad läksid siis arvilasse ühe pargase pruudi juurde.nkvd-lased said kusagilt haisu ninna,et pargas seal on ja piirasid maja ümber.läks kövaks laskmiseks.pargas käskis meestel metsa taganeda,ise aga ronis kuuri katusele kuulipildujaga,et meeste taganemisteed katta.kui ta alla hakkas tulema,laskis vene sõdur automaadist maja nuka tagant.kuulid jooksid põiki üle rinna .kui ta kiiklasse toodi ja näituseks välja pandi oli tal olnud seitse või kaheksa kuuli pihtas.üldiselt läksid tema mehed peale seda laiali-kes ühines puru grupiga ja osa läksid tudulinna meeste juurde.arvilasse on tema auks pandud mälestuskivi mille juures ma eelmisel aastal käisin oma austust avaldamas.oli kõva mees,ka jõu poolest.

Lisan veel 3 küla mille mehed olid pargasega pundis need on : Virunurme, Kaukvere ja Tarumaa.

tarumaa külast tunnen ma kõiki inimesi,noorpõlves seal üpris tihti oldud.põhiline kontingent oli ikkagi rääsast,reost ja võrnu-salast.muidugi oli mehi veel apandikust,eredalt ja kindlasti ka kiiklast,ratvast,arvilast ja mäetaguselt.tihti käis pargas just eredal,sest mõisa kõrval jõekaldal elas tal üks pruutidest.

aga viimaseks jäi talle see tarumaa pruut selle juurde talle ju järgi mindi NKVD poolt. Ja muide see puudu sul et kuda ja kus ta end maha lasi ja et tal puha oma mälestuskivi, mitte küll nii uhke kui virunurme omadele aga ikkagi

sellest ma nagu kirjutasin,kuidas pargas surma sai ja ka mälestuskivist.see asub arvilast tarumaa poole tee ääres selle maja juures,kus ta surma sai.

ma ei viitsinud väha täpselt lugeda ma tean pargasest suht kõike, sest ta oli mu maakoha metsavend