Pühapäeval 30. aprillil kell 18.55 ETV-s mängufilm "Pimedad aknad" (1968/2007). Tegevus toimub saksa okupatsiooni ajal Tallinnas. Keskseks teemaks eesti neiu ja saksa ohvitseri armastus. Osades Marianne Leover, Ada Lundver, Jaak Tamleht ja Ao Peep. Filmile eelneb kommentaar.

Jeep! Seal toimib ka kitsarööpmeline raudtee, mida pole enam olemas, vaadake igat algust.

....mnjah, ega peale kitsarööpalise raudtee, polnudki midagi eriti vaadata.

....mnjah, ega peale kitsarööpalise raudtee, polnudki midagi eriti vaadata.

Täitas nõus!

Vaatasin siis kah filmi ää. Mundrid olid erilised perverssused - ohvitserid kandsid ohvitseri tunnustega reasõduri kuubesid, mütsidel olid kolbad valetpidi, autasude konfiguratsioonid olid võimatud, koonduslaagri ülem kandis musta Allgemeine-SS vormi, mille varrukal oli ss-kana koos kämblasidemega ja nii edasi...

Ega tegelikult filmil midagi ikkagi viga ei olnud. Head näitlejad, hea tipaaž, kenad linnavaated. Vormielemente ei hakka kommenteerima. Lõpp kiskus päris untsu. Eriti hämmastas, kuidas tegutsesid südametud julgeolekumehed. Võtavad kahtlusaluse tüdruku rajalt maha, ja selle asemel, et teda Keskvanglas "töödelda", saamaks vajalikku infot- kupatavad kahtlusaluse kibekähku Klooga laagrisse, saaks aga kiiresti puuriidale ajada

Minu arust oli ikka eriline nahhaalsus ,,Surnud mehe,,poolt noor neiu tankistiks teha ja ise uttu tõmmata.Aga võibolla on asi ka minus,sest ei oska komöödiat vaadates rahulikuks jääda...

Filmi algus oli enam-vähem, aga mida lõpu poole, seda hullemaks kiskus. Lõpuks tundus Miljonimängu vaatamine natuke asjalikuma tegevusena...

tegemist ju MÄNGUFILMIGA - järelikult sealt midagi asjalikku vormide, varustuse näol ei olegi mõtet otsida. Novelli põhjal vändatud film. Pole mingile reaalsele sündmusele ju põhinev. Sestap pole ka oluline selle filmi puhul niivõrd ajastu kirjeldamine kui LOO kirjeldamine. Võrrelda võib No 99 Kommunisti surmaga. Silmale mõttetu vaadata (no ei olnud asjalikku riietust), faktiliselt pudru ja kapsad aga point - point oli olemas ja see oligi see millele tähelepanu taheti juhtida. Samamoodi ka Pimedate akendega - põhirõhk oli lool kui sellisel. Sama asja oleks võinud teha ka I ms.i kohta, Suure Oktoberfesti kohta 1917 aastal Peterburgis või krt teab veel mille kohta. Lihtsalt konkreetne ajastu sidustus vaatajaga kõige rohkem - oli kõige lähemal tollel ajal. Samuti kõditas ilmselt nii filmitegijate meeli kui ka tolleaegsete vaatajate meeli. Võib leida seoseid vaimsest vastupanust jne Selliste filmide, lavastuste puhul ma ei hakkagi tähelepanu pöörama "välimusele" vaid vaatan mida öeldakse sisuliselt. Oleks tegu tõsielul põhineva looga, sõjadraamaga siis oleks asjad teisiti. Praegusel juhul tegu filmiga milles osad isiksused liiguvad ringi imiteerivates esemetes sisulise osa võimendamiseks ning seostuva ajastu markeerimiseks, et vaatajd läheksid süviti loo pointi (tragöödia - komöödia - kuda kellegile).

Muide, ajastu konsultandiks oli omaaegsele telesarjale Valdo Pant.

Ajastu oli paigas küll, kuni teatud piirideni, ja ei maksa ära unustada, millise ühiskonnakorra ajal antud telesari loodi.