Kuna eestlasele Sinimäed suure sümboolse tähendusega , pole mõtet Narva all teemat edasi vedada.
Asja üks pool on kokkuloetud andmed , tervikpilti saab aga kokku panna siiski ise kohal olles. Omal õnnestus seal viibida kahel korral. Kahjuks on piirkond kaugel , kuid huvi on püsinud. Militaaris võtsid Sinimägede teemal sõna paar inimest , mingit olulist sellest aga välja ei koorunud. Kes ärples ja kes sekkus niisama igavusest.
Soldatov oma raamatus kirjutab 69,9 mäel -Tornimäel asunud komandopunktist , mis venelaste poolt õhiti alles viiekümnendatel aastatel.
Tema andmetel oli mägi täis kaevatud kõikvõimalikke punkreid ja varjeid.
Punkrid olid ehitatud ka mäe põhjaküljele , mis aga enamuses hävisid vene tankide tulest. Grenaderimäest põhja poolt läbimurdnud vene tankid olid tulistanud mäekaldas olevaid punkreid otsesihtimisega.
Tornimäe põhjakallas on aga pea püstloodis sein -kohapeal tundus see punkrite paiknemine selles kuidagi imelik? Asusid need siis mäe jalamil ?
Kahjuks ei olnud ajapuudusel võimalik kogu mäge läbi uurida , kas keegi on seda teinud ja teab midagi rohkem antud mäe ehitistest?



Lisan paar pilti - kas tegu Tornimäega ?

1. Matkaraja plaan - kes ei mäleta täpselt kus miski mägi on.
2. Vaade grenaderimäelt itta, maantee nagu peopeal - taamal Narva
3. Memoriaal

No jah! Mina paneks selle matkaraja natukene teistpidi käima -surnuaia juurest alla ja üle raudtee asub vana Vaivara kiriku ase. Selle lähedal olid kruusaaugus miinipildujate positsioonid , teel kiriku kivi juurde on näha muldvarjeid soomustehnikale. Kõva andmine käis ka Kiriku enda ümbruses.
Raudtee äärt pidi saaks minna Auvere jaamani , raudtee ise oli pikka aega vaenuvägesid lahutavaks piirdeks. Jaama juurest saaks keerata alla Auvere küla poole. Sealseid positsioone kaitsesid Riipalu alluvuses olnud väeosad ja pataljon Narva. Muidugi ei pääse lihtsalt ligi tolleaegsetele kuumadele punktidele nagu Sooküla ja punkt 33,9 - maastik seal naa vesine ,aga samas saab sealkandis liikudes ettekujutuse pommiaukude tihedusest - milline see rauasadu ikka olla võis !
Raudtee ja Sinimägede vahel laiuvalt alalt on aga sootuks kadunud tolleaegsed külad -Hundinurk ja Tirtsu nendes asusid vastupanupunktid, mis veel ringkaitseski pidasid slaavi mustsajalistele rünnakutele vastu.
Tankide massrünnak oli sama välja peal.
Kaardile pandud matkarada on aga kokku pandud mugavusest ja headest teeoludest lähtuvalt. Vanad europeerud võiksidki seda kasutada. Iga meetrikese peal istepink jne. Tõsisele sõjahuvilisele oleks aga targem käia tõelistes lahingupaikades.
Kaardile kantud Tannenbergi liin on küll osa sellenimelisest kaitsevööndist kuid kaardil märgitud lõigul toimus siiski passiivne sõjategevus.
Pean silmas lõiku Lastekodumäest edasi mereni.

Sinimägede raamatus ära toodud pilt , millest olen Narva teemas juttu teinud.
Mardi raamatus kannab pilt kirjet: Saksa positsioonid Tannenbergi liinil.
Mingis teises eestikeelses tükises olen kohanud kirja - Lahingute vaheajal Grenaderimäel. Uscha ühes raamatus (välismaine trükis) kannab sama pilt aga kirja -SS-lased partisanivõitlust maha surumas Itaalias (või oli Balkan ??)


Teine pilt , mis on ka internetis , kannab kirja - Nordlandi luuresoomuk Narvast taganemisel. Päikeseratas on selgelt näha . Taust aga ei ütle midagi - võib olla , kus iganes?

Üritaks selgust saada ülemist pilti uurides. Seal, paremas servas näeme kalasabatapiga mingist ehitisest pärit palki.
Eestile - Venemaale on selline ehitusdetail väga tüüpiline, aga Itaalias või Balkanil?

Minu arust figureeris see viimane pilt ka Laari Mardi "Eesti Teises maailmasõjas" nimelises raamatus. Autor paistab oma väite õigsuses kindel olevat!

Vot näed ! Esimene kuldaväärt tähelepanek. Poleks sellise asja peale eales tulnud !
Uscha praegu reisu peal , kui tagasi tuleb otsigu see väljamaa raamat selle pildiga välja. Autor , kus trükitud jne.

Vaatasin nüüd eraldusmärke ja tõepoolest , Nordlandi päikeserattal ring ümber -Wikingi ama aga ilma. Seega ei saa vist olla tõepoolest see eelmine pilt Narvast. Pigem jah Narva pataljon ?

Kahjuks ei võimalda pildi madal kvaliteet aru saada milliste puudega pildil tegemist on.
Aastaaeg pole külm - sobib sinimägede looga.
Palk sobib samuti.
Tegu on suht pikka aega kasutatava positsiooniga (vennad on end kenaste sisse seadnud) - sobib ka.

Selgus veterani jutust ,et Põrguaugus oli tõesti tunnel olemas. Vaadates ülalt augu kaldalt oli mees näinud ,kuidas eestlased sealt eri rahvusest sõdureid venelaste vastu lahingusse ajasid.

Käisin Vaivaras juuni algul:
69,9 põhjaküljel, poole nõlva peal, on tunnel selgesti näha ja olemas, sai ka sees käidud aga vaid jupike, sest suuresti kinni varisenud...
Aga kõvat tööd ikka mehed teevad, ma mõtlen kaevajaid- suurem osa sama künka nõlvast oli värskelt ülesse songitud, oli see ju kunagi tõeline punkritelinnak.
Sama pilt kordus Mummassaares, kus olid olnud Nordlandi ja rannakaitse "punkrikülad".

Andestust,ei leidnud öiget kohta aga on tekkimas vöimalus veel elus olevate kangete meestega kokku saada!
Igast Eesti nurgast jöuaks jalgsi ja saatva kuuliraheta paari nädaliga perse kohale vedada.

http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpB ... kokkutulek
http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpB ... kokkutulek

Panen selle ka militaari üles.

Kisun poole aasta vanuse teema taas üles.
Eelmise aasta juunikuu viimasel päeval käisin ka mina esimest korda Sinimägedes, muuhulgas ka muudes Ida-Viru lahingupaikades. Võtsin selle reisi ette pärast seda kui olin läbi lugenud Laari Sinimägede raamatu, Eesti Idapataljonid Idarindel 41-44 ja veel mõne kirjatüki, et varem vaid ettekujutus-tasandil olnud paigad oma silmaga ära näha.
Kuna Sinimägedest on vanavanemate pool olles jutte kuuldud poisipõlvest alates, siis jättis seal olemine enesetunde, mida ei oskagi täpselt sõnadesse panna. Igastahes selge on see, et sinna pean ma tagasi minema.
Reis jättis muidu väga suurepärase mälestuse. Meelehärmiks oli küll Sinimägede muuseum tol päeval suletud, kuid seda enam peab see aasta sinna uuesti minema. Muuseumi maja ette oli laotud hulk esemeid, mis ilmselt on tandrilt kunagi välja tiritud ning kunagi seal muuseumi ees pulbriks roostetatuna lõpetavad. Minule kui Tartu inimesele oli muidugi võõras see, et domineeris idanaabri mass, kes oli ka sisuliselt igale memoriaalile oma jälje jätnud, kuid see oli ka ette teada.
Sinimägede ümbruskond oli üsna hästi tookord hoolitsetud, vähemalt Grenaderimägi. Kaevajate vägitükid otseselt jalaluid ära ei murdnud, aga küllap nad kuskil ikka olid ka.
Külastatud sai ka Toilat, sealhulgas kangelaskalmistut.
Kuna oli palav suveilm, mis sellise reisi puhul oli ideaalne, sai mitu korda maanteel suvalises kohas peatutud, kümmekond meetrit pankrannikust alla minna ning vedeleda sisuliselt inimtühjas liivarannas.

Selle suve Ida-Viru reisi tahaksin ajastada veteranide kokkutuleku ajale. Kes teab, ehk avaneks võimalus mõne rindehundiga paar sõna juttugi puhuda.
Kas selle toimumisaeg juulikuu lõpus on alati kindlal kuupäeval või nihkub paar päeva siia-sinna?




Vaade Sinimäe palkidest tehtud vaatetornist

Ühel sõdurpoisil on igav olnud ja kuna käepärast kedagi muud ei olnud,siis lõi aja surnuks...
Kivi asub natuke ennem Merikülat,rannakaitse piirkonnas.