Kurt-Hjalmar Arendi
Postitatud: L Jaan 05, 2008 12:03 pm
Ühe mehe lugu...
Kurt-Hjalmar Arendi
Sünd. 26.03.1923 Tallinn. Surn. 14.02.1978 Stockholm, Rootsi
Isa oli politseiametnik, ema kooliõpetaja. Varajasemad eluaastad elati Keila-Joal, kus isa oli politseikonstaabliks. Peale isa surma 1931. a. koliti taas Tallinna.
1935.a lõpetas Tallinna linna I algkooli ja astus Tallinna 2. poeglaste gümnaasiumi. 1938. a. lõpetas progümnaasiumi kursuse ja 1941. a. Tallinna majandusliku erikooli. Alates 1942. a. kevadest õppis Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakonnas ning tegeles aktiivselt korvpalliga ja veepalliga. 09.08.1942. a tuli Tallinna Kalevi ridades Eesti meistriks veepallis ja 15.03.1943. a Eesti meistriks korvpallis (hiljem on meest nimetatud noorteklassi erakordseks korvpallitalendiks, kelle spordimehetee katkestas sõda).
Soovis Saksa mobilisatsiooni eest Soome põgeneda. Kuna isa oli olnud politseinik, siis riiete puudusel pani jalga isa püksid ja läks info peale asukohta, kus pidi laev väljuma. Organiseerijad, nähes, et Arendil on jalas politseiniku püksid, kahtlustasid, et mees võib olla politseinik ja võib neid üles anda. Ja nii jäigi seekord minemata.
1943. a. aprillis mobiliseeriti Arendi Eesti Leegioni ning suunati Bad-Tölzi junkrukooli (oli seal teiste hulgas koos Valdo Kallioniga). Bad Tölzist sai sügisel puhkusele ning hakkas kohe otsima võimalust Soome sõitmiseks. Kui tuli kätte aeg tagasisõiduks Bad-Tölzi, saatis Arendi oma õe Kallioni juurde hädavalega, et mees on haige ja ta ei saa nendega koos tagasi tulla. Kallion muidugi sai aru, et tegemist oli valega, kuid eks iga mees teeb ise oma otsused. Peagi avanes võimalus sõita Soome. Soomes astus armeesse 11.IX.1943. Oli rindel Rajajoel III/JR47-S. Läks Soomes sõjakooli ja lõpetas ohvitserikursuse. Autasustati 4. järgu Vabadusristiga. Tagasi Eestisse tuli 19. augustil 1944.a. Oli Klooga õppelaagris ja Narva Rindel.
Kui Kloogal Soome vormid kokku korjati ja lattu viidi, siis nemad läksid tagant uksest ja võtsid oma vormid tagasi. (Hiljem osalesid koos soomepoisist sõbra Olaf Klaseniga nn. Pääsküla kokkupõrkes (22.09.), seljas Soome vormid. Klaseni mälestused sellest kokkupõrkest on kirjas Laari raamatus "September 1944", lk. 258-261)
Narva rindel oli olnud mingis Saksa üksuses, kus tema sõnul ei olnud ühtegi eestlast. Rindel kohtas ka neid eestlasi, kellega oli koos Bad-Tölzis olnud. Peale rinde kokkuvarisemist põgenes oktoobris Rootsi. Rootsis oli laagris - metsatööl, põllutööl. Alates 1945. a. sügisest asus õppima Rootsis Kuningliku Tehnikaülikooli tee- ja vesiehitus osakonnas.
Mõned fotod:
"Oma mutile leegionärist pojalt" Bad Tölz 5.8.1943.
Tagasi Eestis. August 1944.
Oma pruudi Ainoga
Kolm saatusekaaslast vänrikki Voldemar Lindpere (vasakul), sotamies Olaf Klasen (keskel) ja vänrikki Arendi
Sõbrad erinevates vormides. Püsti: vasakult lipnik Arendi, Aino, tundmatu eestlasest ss-unterscharführer (võibolla Ilmar Lindpere?, Voldemari vend), lipnik Voldemar Lindpere. Ees: luftwaffe vormis Ülo Putmaker (kuulsa korvpalluri Arvo Putmakeri vend; isa oli kolonel Eduard Putmaker), Arendi õde ja reamees Klasen.
Kurt-Hjalmar Arendi
Sünd. 26.03.1923 Tallinn. Surn. 14.02.1978 Stockholm, Rootsi
Isa oli politseiametnik, ema kooliõpetaja. Varajasemad eluaastad elati Keila-Joal, kus isa oli politseikonstaabliks. Peale isa surma 1931. a. koliti taas Tallinna.
1935.a lõpetas Tallinna linna I algkooli ja astus Tallinna 2. poeglaste gümnaasiumi. 1938. a. lõpetas progümnaasiumi kursuse ja 1941. a. Tallinna majandusliku erikooli. Alates 1942. a. kevadest õppis Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakonnas ning tegeles aktiivselt korvpalliga ja veepalliga. 09.08.1942. a tuli Tallinna Kalevi ridades Eesti meistriks veepallis ja 15.03.1943. a Eesti meistriks korvpallis (hiljem on meest nimetatud noorteklassi erakordseks korvpallitalendiks, kelle spordimehetee katkestas sõda).
Soovis Saksa mobilisatsiooni eest Soome põgeneda. Kuna isa oli olnud politseinik, siis riiete puudusel pani jalga isa püksid ja läks info peale asukohta, kus pidi laev väljuma. Organiseerijad, nähes, et Arendil on jalas politseiniku püksid, kahtlustasid, et mees võib olla politseinik ja võib neid üles anda. Ja nii jäigi seekord minemata.
1943. a. aprillis mobiliseeriti Arendi Eesti Leegioni ning suunati Bad-Tölzi junkrukooli (oli seal teiste hulgas koos Valdo Kallioniga). Bad Tölzist sai sügisel puhkusele ning hakkas kohe otsima võimalust Soome sõitmiseks. Kui tuli kätte aeg tagasisõiduks Bad-Tölzi, saatis Arendi oma õe Kallioni juurde hädavalega, et mees on haige ja ta ei saa nendega koos tagasi tulla. Kallion muidugi sai aru, et tegemist oli valega, kuid eks iga mees teeb ise oma otsused. Peagi avanes võimalus sõita Soome. Soomes astus armeesse 11.IX.1943. Oli rindel Rajajoel III/JR47-S. Läks Soomes sõjakooli ja lõpetas ohvitserikursuse. Autasustati 4. järgu Vabadusristiga. Tagasi Eestisse tuli 19. augustil 1944.a. Oli Klooga õppelaagris ja Narva Rindel.
Kui Kloogal Soome vormid kokku korjati ja lattu viidi, siis nemad läksid tagant uksest ja võtsid oma vormid tagasi. (Hiljem osalesid koos soomepoisist sõbra Olaf Klaseniga nn. Pääsküla kokkupõrkes (22.09.), seljas Soome vormid. Klaseni mälestused sellest kokkupõrkest on kirjas Laari raamatus "September 1944", lk. 258-261)
Narva rindel oli olnud mingis Saksa üksuses, kus tema sõnul ei olnud ühtegi eestlast. Rindel kohtas ka neid eestlasi, kellega oli koos Bad-Tölzis olnud. Peale rinde kokkuvarisemist põgenes oktoobris Rootsi. Rootsis oli laagris - metsatööl, põllutööl. Alates 1945. a. sügisest asus õppima Rootsis Kuningliku Tehnikaülikooli tee- ja vesiehitus osakonnas.
Mõned fotod:
"Oma mutile leegionärist pojalt" Bad Tölz 5.8.1943.
