Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb minna ajas tagasi 44.a. hilissügisesse... rinne on Pärnumaalt üle läinud, Punaarmeelased otsivad süüa. Ühele talumehele pakub üks autotäis vene soldateid vaaditäit petrooleumi mis saadud sakslaste moonavoorist. Vastu tahetakse soolapekki ja leiba. Selle nad ka saavad. Peremees mõtleb, et las nad söövad mis sest, et venelased, ikkagi nälgas - kurat seda teab mis muidu teevad..
Järgmisel hommikul on kohal juba järgmine sats järgmise tünniga ning seletavad püüdlikult kuidas sõbrad soovitasid konkreetsesse tallu pöörduda kõhumuredega. Nii saavad ka need iivanid oma söögikraami. Ja see kõik kordub veel kuni peremehel on 29 erinevat vaati petrooleumi, bensiini ja lennuki ning tanki õlidega. Osad vaadid on 500 l, kuid ülejäänud on 200 l. Keeruliste aegadega seoses "muldab" peremees kõik vaadid.
1950-ndatel kaevatakse paar vaati välja traktorijaama tarbeks. Eestiaegne taluperemees ning traktoriomanik ei suuda vaadata kuidas kommunistlikkus traktorijaamas ei hoolita masinate hooldusest ning võtab puhast õli mootritesse oma varudest.
Üks 500 l vaat petrooleumiga küntakse õndsal kolhoosiajal puruks - tagajärjena kuivavad põlluserval ära põlised kuused ning põllu kõrvale ehitatud korterelamu puurkaevu ilmub jõuvedelik.
1983 aastal, suure konspiratsiooni varjus, laseb endine taluperemees oma lapselapsel ühe õlivaadi lahti kaevata ning sealt osa õli välja pumbata. Vaadile aetakse uuesti muld peale.. Katteks põllule istutatud lepik koristatakse. Kaks aastat hiljem jääb maja tühjaks, lahkuvad nii peremees kui perenaine.
Uue aastatuhande alul üritab peremehe lapselaps vaati uuesti üles otsida, kuid tulutult. Tänu omaaegsele "lepikule" ei suudeta enam kohta lokaliseerida..
2007 aasta lõpul aga siinkirjutaja sõber näitas oma lahkust ning laenas oma metalliotsijat. Sai käidud nii detsembris kui ka esimesel selle aasta päeval otsimas tollel põllul, kuid ei midagi. Teisel selle kuu päeval läksin veel viimast korda "piiksutama" ning eelmisel õhtul tekkinud seletamatu sisetunde ajel kontrollisin seni võimatuks peetud põllunurka...
Tžäkk-pott!!! Lõugamine võis tähendada ainult kahte asja: 1) vaat, 2) hunnik konservipurke. Uuristades ennast põlvistsaadik maa rüppe kolksatas labidas vastu mingit kumerat asja... Labidakaha täis kõrvale ja nähtavale ilmus vaadipunn. Siis polnud enam miskit, kihutades piirkiiruse piires koju. Kaasa tühjad nõud ning tagavara labidas, vaadipump ning kraanatropid.
Polnudki väga kaua kaevamist kui vaatepilt oli selline:

Järgnevalt sai punn haamri ja meisliga lahtilöödud (õnneks ikka tuli kuidagi moodi ) kostus tugev kohin kui vaati tungis vabariigi õhk. Taskulambiga sisse kiigates oli selge, otsitav vaat on leitud!!

Pärast eesli moodi pumbavända keerutamist oli 60 l välja pumbatud ning aeg oli küps vaadi maapeale toomiseks. Veel labidatööd ning higistamist ja kraanatroppidega sikutamist ning vaat oli uuesti pärast 44.a. sügist maa peal.

Polegi miskit suurt enam jäänud lisada. Õli on igati aus ning määrimisomadustelt veel praegugi super. Muidugi jah, -20 kraadi juures see õli enam ei voola vaid sellest võib kuubikuid lõigata. Viskoossus on lihtsalt mega.
Vaat ise on aga väga huvitav. Otsale sissepressitud mingid kaks tähte ja 1939. Punase värviga värvitud Feuergefährlich ja ilmselt Kraftstoff (homme katsun ta puhtaks pesta ettevaatlikult ja ka vaadiotsadest siia pilte lisada). Muid markeeringuid ei ole. Ei Wehrmachti ei SS-i
Kõige olulisem on vast see, et vaat nii hästi säilinud (kuigi hapnik korra 1983 ligi lastud) ja ka õli veel õli moodi ja mitte mingi jama.
P.S. ~26 vaati veel... kuskil...seal...

gruppenführer kirjutas: Muidugi jah, -20 kraadi juures see õli enam ei voola vaid sellest võib kuubikuid lõigata. Viskoossus on lihtsalt mega.

Seda viskoossust vassistid siis idarindel kirusidki, kui raudruunad pakases ää koolesid!

Igatahes huvitav lugemine ja väärt ettevõtmine. Jõudu ka ülejäänud vaatide leidmiseks (mõni 29-st vast veel kusagil maa sees sind ootamas?)!

Pildimaterjal ja teema kenasti serveeritud. Vähe nukraks teeb asjaolu, et mees vahetatud kraami oma eluajal kasutada ei saanud! Kogused ju aukartustäratavad.
Võibolla pole siiski kogu kraami lugu teada?

Kena leid jah ja veelparem--huvitav lugu kaasas. Oskab äkki keegi öelda, et millised need 500L vaadid veel olid?

Ülejäänud vaatide täpne asukoht on teadmata, Vanal oli ilmselt kaart nende kohta sest teemas oleva vaadi koha oli ta kuskilt puust sammudega välja mõõtnud 83.a. ja ma ei taha uskuda, et tal üle nende aastate kõik sammu arvud ja vajalikud tähised meeles olid. Kahjuks ei ole aga seda kaarti või ülestähendust enam (ilmselt) alles
Mis puudutab selle vaadi kasutusala, siis see saab olema täpselt sama mida Vana ise tahtis. Õli läheb tema enda ratastraktori Fordson mootorisse ja käigukasti. Nii, et üle aastate ja üle riigikorra saavad kaks asja uuesti kokku nagu nad mõeldud olid algselt!
Teada on ainult siis kaks vaati mis künnil purunesid, üks oli puuvaat petrooleumiga ning teine oli metallvaat õliga (olevat olnud mingi rohelist tooni vedelam mark) samuti see vaat mis eile oma "pesapaigast" lahkus. Vana ise oli traktorijaama tarbeks ka paar vaati välja võtnud/tühjemaks pumbanud. Tugev enamus kunagisest 29 vaadist peaks aga siiski alles olema, arvestades konkreetse vaadi mis on korra "õhustatud" seisukorda, siis teised peaks isegi paremini säilinud olema. Vana oleks ütlenud kui teisi vaate poleks enam olnud. Ega ta isegi ei olnud uskunud enam 83.a. et vaadid terved võivad olla ja oma tervise ja puuduva abitööjõuta ta neid siis enam välja võtta ka ei suutnud. Oli vist öelnud, et neid on siin veel küll maas.
Mis puudutab 500 l vaati siis ma vist olen näinud ühe korra sellist kolakat. Seisis teine ühes pimedas aidanurgas... alguses vaatasin, et miski ahi või asi aga siis nägin punni ka.. Oli teine ka tsingitud ja mingiste vitsadega vöötatud, kui mälu ei peta siis teistsugustega tegumoelt kui tavalisel 200 l.

Huvitav lugu!
Aga otsimisega peaks kiirustama, sest 5-10 tonni naftatooteid võib ikka pinnase ja põhjavee sealkandis kõvasti ära reostada.

Arvata võib, et need pole ainsad vaadid, mis Eesti maa sees varjul on. Ja tõesti, hirm mõeldagi, kui nad kõik kord mõnekümne aasta pärast lekkima peaks hakkama...

Kahju et vaadid enam niimoodi ei vedele .

nii, otstest siis kaks pilti.
arusaadavad on kraftstoff (siis mingi asi mida mina ei suuda dešifreerida) allpool feuergefährlich ja heer

ja teine ots: