Panen siis ühe semu poolt hiljuti seenemetsast koju tassitud ning puhtaks küüritud M35 puraviku ...

Su semu on tõeline võlur !
Ilus kiiver ja veel ilusam töö !

Ehk kirjutaksid veidi täpsemalt kuidas see puhastamine täpsemalt toimus? Igatahes väga ilus töö!

krt, mul ka üks samalaadne "puravik" umbes sellises seisus nagu su oma leidmisel oli, äkki saaks kah natuke roostet maha ja välimust ilusamaks, kui juhiseid oleksid nõus jagama?

Tõstsin kogu kupatuse siia üle ja edastan ka kamraadi poolt koostatud retsepti ...

Tavaline plastmass 10L ämber, eemaldasin sambla, soe vesi, 7pakki 30g sidrunhapet ( kuna momendil poes ei olnud rohkem) ja ööks toasoojas 12h likku.Hommikul karukeelt, lahtine maha ja uuesti 12h likku. Uuesti karukeelt ja 0,5 pakki soodat 10 L -le soodavanni happe neutraliseerimiseks. Pestud puhta veega ja kuivama. Hiljem sai õlitatud ja ootan paar päeva, et allesjäänud rooste pehmeneks, et saaks veel väheke puhtamaks. Seest poti põhjast sai rooste tõrjutud liivapritsiga, kuna terasharjaga ei oleks aukudest kätte saanud. Soovitan siiski nähtavatel kohtadel elektrilistest abivahenditest sellise töö juures loobuda, kuna vead kergelt tulema. Alumiinium võru puhastasin suuremast roostest niisama, pole veel katsetanud mida teeb hape. Ei soovita pista vanni enne, kui pole katsetanud mõne tarbetu eseme peal. Arvan ,et läheb puhtaks ka mõne küürimispasta või vannipesu vedelikuga.

See päris väärt retsept . Kodus teen proovi kohe...

Mõned nõuanded omadest kogemustest.
Ära väga uljaks mine selle proovimisega. Pehmemast koorest, millele uss sügavamale sisse on roninud, võib sõelapõhi alles jääda. 12-tunnilist seanssi polegi selleks tarvis. Piisab tunduvalt vähemast. Mul üks selline ebaõnnestunult happevanne võtnud koorik on kapi otsas näitlikuks õppematerjaliks. Alguses tundus teine päris kõva olevat hoolimata killuaugust aga peale paari tundi ämbris hakkas lagunema.
Muidugi kõva kesta saab küll happega suht eduliselt kasida. Pindmise rooste ajab kenasti minema (selle lahustab tegelikult päris kiiresti ära) ja värvi (jäid alles nii alusvärv kui ka kamo) jätab peale.
Selline märkus ka veel, et igaks juhuks ära paljakäsi väga kaua selles leotises solberda. Näpuotsad võivad pisut sültjaks muutuda. Paari päevaga see ebameeldiv kleepuv tunne küll kaob aga ikkagi.
Õpetuses on see küll kirjas aga ma rõhutan veel korra üle, et ära unusta soodaveega pesemist ja õlitamist (mina olen kasutanud küll vaha). Muidu on asi paari päevaga jälle pruun.

selvä. Soodaga olen ikka asjad üle teind jah happe neutraliseerimiseks. Eks tuleb vaikselt proovida ja aretada, näis mis välla tuleb, äkki isegi mõni dekaal rooste all peidus vms:)

kus kandis selline puravik kasvas?

BR00M kirjutas:kus kandis selline puravik kasvas?

Kirde võitlusruum.

Mul ka üks selline kena koor vedelemas, katsun nädalavahetusel seda veidi "ravida" . Dekaale ei loodagi leida, ka veidi välja ilmuvat värvi teeks meele rõõmsaks.

Reeglina lugulaul sähene, et kõiksesitem värv selgas 42 koortel, seevastu mida varem tehasest tulnu, seda kindlamalt hoiab.

ma siis eile kõpitsesin veidi oma koort. Poolteist tundi oli sidrunivees leos ning peale seda käisin keskmise karedusega karukeelega üle. Lõpuks veel soodavette likku. Päris ilus sai võrreldes sellega, mis ta enne töötlemist oli. Kahjuks ühtegi dekaali välja ei tulnud rooste alt. Pilte ei viitsi teha praegu, sest koore leotamine lõppes sauna ja õllega ning konditsioon ei ole kõikse parem:)

Loen ja loen aga aru ei saa, mis asi on karukeel?

Mina tean, et karukeel on taim mille lehti saab suurepäraselt puhastamisel ära kasutada ?

Eks teadjad teavad paremini.