Esitaksin oma versiooni nendest lahingutest,mis sugugi ei kattu M.Laari " Emajõgi 1944" kirjeldusega. Verevisse tegid sakslased dessandi mitmes osas.Esimene runnakkiil läks Verevi peale praeguse bussijaama ja Jõesuu silla vaheliselt alalt. Relvastuseks olid põhiliselt Stg-d ,miinipildujad ja tankirusikad.Järeldan seda sellest,et neid lihtsalt leitakse sealt tihti samuti Stg. laskemoona. Jõuti edasi ca, 600 m ja see oli ka kõik.Ees olid tankid ja kahurid. Teine ründekiil tuli kiirkaatritega Vanause kohal randa.Need said edasi vaid sadakond meetrit ja peksti korralikult puruks. Siit sealt laskepesadest leiab veel surnuid. Keegi tark oskas ette kanda nagu oleks küla juba võetud. Mingil põhjusel visati Verevi lõunaotsa kahelt lennukilt õhujäägrid. Need kukkusid enamus luhale ja lasti juba enne maapinnale jõudmist ära.45-nda kevadel maeti pommiaukudesse. Mingid osad,mis alles jäid andsid muidugi korraliku lahingu Verevi kraavi suudmealal. Seda võib pidada teiseks lahinguks. Samal ajal hakkasid Pede jõe joonelt positsioone maha jätma omakaitselased.Lihtsalt astusid kodu poole. Venelased vaatasid,et asi vaikne ja saatsid üle jõe trahviroodu.Need tulid rahulikult Tartu- Viljandi maanteeni Siimanni talu kohal. Kõik,kes olid positsioonidel Jõesuust Melgi taluni jäid kotti. Venelaste tõrjumine oli enam -vähem nii nagu raamat väidab.Venelased andsid metsas mitu tõsist lahingut ja kusagilt toetas neid ka Stalini orel,kuna neid sabasid on mõnes kohas hulgi. Kaabe talu lähedal sattusid venelased taganemise käigud Grossi meeste peale.Sakslasi langes 8 . Lõpuks suruti kogu seltskond vastu Pede jõge,kuid üle sealt keegi ei saanud,kuna oma kuulipritsid võtsid neid sõbralikult vastu. Piki jõe kallast murdsid venelased Melgi taluhoonetesse ja andsid igast praost tuld. Lõpuks lasti taluhoonestik põlema.Olid kõvad vennad.Välja hakkasid tilkuma alles siis,kui sinelid seljas põlesid.Kõik lasti maha.Luht oli laipasid täis.Mul veel kusagil kahe venelase saapad vist alles. Mis mingitesse laevukestesse puutub siis need lasid sakslased ise puruks ja nende riismed on veel näha,kes kohta teab.

Õhujääger = Fallschirmjäger? Vabanda mu rumalust, kuid pole tõesti iial kuulnud langevarjurite kasutamisest Eesti lahingutes 1944. Mingil määral loogiline oleks see siia tavanenud LW välidiviiside puhul kuhu kuulus ka langevarjureid, kuid lennukitelt hüpe tundub suhteliselt ebareaalne.

Kas väite aluseks on leiud lahingupaikadest? Kiivrid ja kappmesserid?

Frundsberg kirjutas:kuid pole tõesti iial kuulnud langevarjurite kasutamisest Eesti lahingutes 1944.

Midagi nagu oleks sellest kuulnud/lugenud ( allikas ei taha meenuda ). Kas mitte Eesti ainsad FG 42 leiud ei olnud seotud selle episoodiga ...

Huvitav teema kahtlemata, viimased minu jaoks väga kahtlased jäljed Fallschirmjägeritest Eesti pinnal on need 2 skeletti mis Sõrvest paar aastat tagasi leiti. Kahjuks pole keegi leitud kiivrite pilte üles pannud.

Kui selline operatsioon tõesti aset leidis, siis võiks selle käsitlemiseks eraldi teema teha.

Kuulsin ka ühelt Rakkes elavalt vanahärralt juttu langevarjuritest, kes Verevis venelastele praktiliselt sülle hüppasid ja hukkusid.

Veel rääkis ta , kuidas ja miks venelased nende Verevis asuva talu suurtükkidest puruks lasid , kuna kardeti , et sinna on varjunud Sakslased. Tegelikult said talu juures surma vaid nende lehm ja hobune.

Tulid tulid lennukilt.Terve küla oli peale sõja langevarjusiidi täis. Muideks on ka leide tulnud,mis kõike seda kinnitavad . Näiteks üks haruldane tulenui leiti nii,et kalamees tõmbas paati kaldale ja tuli teine savi seest välja.Kahte ronti olen kunagi veel näinud.Muidugi kõige kindlamad tõendid on kaks EM - i .Ka kiivreid on liikunud.

Ütlek veel neile,kes nüüd metalliotsijatega kohale lähevad,et ei tasu eriti vaeva. Leiab vaid see,kes kohti teab.Võõrad jäävadki kohti otsima,kui just pime juhus appi ei tule.Ka on kraam seal üsna raskel hukas,kuna ala on madal ja pidevalt üle ujutatud. Külast ei leia ühtegi inimest,kes midagi rääkida teavad,kõik surnud.Mõned on aga need räägivad Teie kahe õlle eest seda mida just kuulda tahate,kuid kõik osutub lihtsalt parmude fantaasiaks. Muidugi on seal paar kohta,kuhu hoole ja armastusega kraami maeti ja,kus see peaks heas seisus olema,aga pole lihtsalt otsinud.

Mis kuupäevadel need võitlused siis kestsid?