Vanaema rääkis mulle minu vanaonust. Taganemisel olevat vennal jalad läbi lastud ja mees hakkas teistele koormaks kaelas olema. Vend oli palunud, et teda sinna maha jäetaks ja talle piisavalt laskemoona ja muud sellist vajalikku paugukraami antaks. Oli siis punaseid päris kaua kinni hoidnud, päris paljud olid ka oma lõpu seal kätte saanud. Kui aga kraam otsas siis tõmbas ilmselt endal granaadi lõua all lahti. Vanaema käis Kavastus koos oma ja Arvo isaga teda välja kaevamas. Hobusevankril tõid ta koju. Ta oli maetud õhukese mulla kihi alla kohalike poolt. Peast polnud midagi järgi. Ta maeti Loksa kalmistule ja pea asemele pandi meie trikoloor. Olen ise näinud ka lapsepõlves mingisugust määrdunud sini must valget käiselinti. On olemas ka üks kehvapoolne Omakaitse meestega tehtud pilt. Midagi räägiti ka mingisugusest postuumselt antud autasust, kuid sellest täpselt ei tea midagi. Peale sõda oli punaste poolne ohvitser – ei tea kas eestlane või venelane otsinud venna naise üles ja avaldanud kaastunnet ja öelnud et ta üks hirmus kõva mees olnud ja ka seletanud mis moodi nemad seda omalt poolt nägid. Ma pole hakanud ta pojalt asja väga uurima aga võibolla mõni päev saan jutule, eks siis kirjutan rohkem. Kui keegi sellest sündmusest midagi on kuulnud siis andke märku. Toimus see 17.09.1944 ja mehe nimi on Arvo Arvisto.

Sain teada, et see toimus Tavastus, Tartu lähedal.

Harald Avarand kirjutas:Sain teada, et see toimus Tavastus, Tartu lähedal.

Kas mitte ikka Kavastus? Kuupäevaliselt 17.09.1944. peaks sobima emajõe forsseerimisega punaväe poolt.

Ilmselt jah Kavastus. Ma võisin ise segamini ajada.

Oli siis 1.P.R. mees.

Oli siis 1.P.R. mees.

Mis see täpsemalt tähendab? Vabandage minu võhiklust.

1. piirikaitserügement

Noojah, loomulikult. Tänud!

Olla ikka mees tegelikult Omakaitses olnud. Aga eks seal Kavastu kandis oli nii mõndagi mehi. 1. piirikaitserügement (ligi 2200 meest; 3 pataljoni); eesti 42. pioneeripolitseipataljon. Emajõe suudmest Varnja külani paiknesid Peipsi ranna kaitsel Tartumaa Omakaitse major A. Kitsapea lahingupataljon ning saksa 292. maavägede õhutõrjedivisjoni 3. patarei; Nina külast kuni Mustveeni asus Omakaitse lahingurügement "Tartu" (3 pataljoni, mida toetasid kaks saksa kergepatareid, paarikümnemeheline saksa politseikoerte- või sideüksus ning mõningatel andmetel ka üks ilma kahuriteta saksa rannakaitsesuurtükiväeallüksus. Vene poolel teadaolevalt 27 421 meest. Suurtükke ja miinipildujaid arvestati korpuse lõigus 17 septembril 576. Korpust toetas Emajõe ületamisel üks tankipataljon (ilmselt 22 tanki); nimetatud pataljonis ning järgnevalt korpuse käsutusse antud 45. üksikus tankipolgus ja 952. iseliikuvas suurtükiväepolgus oli kokku 56 tanki ja liikursuurtükki. Õhuruumi valitses täielikult nõukogude 13. õhuarmee, mille koosseisus oli operatsiooni alguses 708 lennukit.

Õudne ülekaal.

Andmed pärit raamatust "Korpusepoisid" lk 156-158.