Aastaid tagasi rääkis üks tuttav mulle Pärnumaale Potsepale maetud üksikust metsavennast. Kuna mainituga kaasnevad asjaolud olid siiani endale selgeks tegemata, sai korraldatud väike kodulooline uurimustöö. Käisin ära sündmuskohal, vestlesin kohalikega ning närisin ennast läbi tervest virnast 90-ndate alguse Pärnu Postimehest. Nagu arvata oligi, hakkas hargnema põnev ja samas ääretult traagiline lugu. Töö tulemus siis selline ...




Koht, kus langesid Mart Adamson ja Mihkel Sooveer. Fotol nähtav härrasmees on Saueaugu talu peremees, kes nägi toona lehmakarjas olles põgenevat Alfred Tõnisson'i ja Jaan Puiestik'u oma silmaga ...





Mart Adamson'i haud 06.10.1995 ...



... ja tema kalm tänase seisuga ...





Käisime ka ära grupi punkrite umbkaudsetes asukohtades aga kuna emake loodus, maaparandus ja metsaraie on teinud pool sajandit tublit tööd on punkrite ( olid maapealsed ) leidmine tänaseks välistatud.

PS. Loodan, et kamraad Estoloog lisab siia võimalusel täiendavaid andmeid grupi liikmete kohta ...

Haud võiks muidugi ilusam olla

Haud võiks muidugi ilusam olla

Vahepeal on asi paremaks muutunud ...



... ning et mitte "tühisõitu" teha, värvisin ära piirdeaia ...

Metsavend Mihkel Sooveer on maetud Audru surnuaeda minu vanaema haua kõrvale.Aastakümmneid ei olnud seal mingit märgistust.Mingil ajal pandi sinna tagasihoidlik hauatähis.Kuskil on arvatud, et hauakoht pole päris õige (ehk Aino Lepa raamatus).Vanaema hoiatas oma lapsi mitu korda enne surma, et teda ei tohi liiga hauaplatsi äärele matta, sest seal on Mihkli haud.Nii, et koht täitsa õige.Kui surnuaias käin teen alati selle platsi ka korda, süütan küünla, vahel panen lilled.