Hiiu-Rahu kalmistule on maetud Karl Dulder 14.12.1893 - 21.02.1944, kes langes lahingus nõukogude parašütistidega Laagri jaama lähedal.
Iseenesest huvitav fakt - just sellises kohas veebruaris 1944 vene langevarjurid!
Madinas osales Harjumaa Omakaitse, kuhu Dulder 1942 aastast kuulus.

madin toimus küll aga septembris,veebruari madinatest pole küll midagi kuulda old,kust sellised andmed?

küsisin kohalike veel elus olevate inimeste kääst,janemad ei teadnud küll midagi,septembri lahingu paik on Laagri ülesõidu juures kus on siiani venkude ehitatud punker olemas.

Tegelikult lasi härra Dulderi maha omavahelises tülis Maksimi nimeline mees püstoliga Tänassilma külast Saku lähedalt

Langevarjurite jutt on siis nn. ametlik versioon!
Ei hakatud ju kirjutama Omakaitse liikmete vahelisest tülist, mille käigus üks osapooltest otsa leidis.
1944. aasta sündmusi Pääsküla ja Tõdva kandis on kajastanud Mati Mandel Harju Muuseumi 1994. aasta raamatus.
Tore, et lõpuks leidus inimene, kes oma kodukoha militaarajaloo vastu huvi tunneb. Kindlasti on veel alles kohalikke, kes tollaseid sündmusi mäletavad.
Oleksi vast viimane aeg nende mälestused jäädvustada.
Minule on enim huvi pakkunud lahing Koru veskis ja Alliku külas 1941. aastal.
Lahingutes osalesid Hirvelaane pataljoni allüksused.
Ehk uurid midagi kohalikest allikatest?
Edu!

Dulderist veel niipalju et peale tulistamist komberdas mees Pääskülla(antud hetkel siis Vanasilla tee)Tammiku tallu,ajas võrdlemisi selget juttu aga kuul oli purustanud ta kolju,nii et nii kui mütsi maha võttis pudenesid ajud laiali.
Alliku küla juures toimunud madinatest ei tea keegi,kindlasti oli seal madin aga jääb Laagrist natuke kõrvale,Koru veski juures toimus lahing aga seal olid esimesena Saksa väeosad,täitsa võimalik et pärastpoole läksid sealt ka Hirvelaane poisid läbi.
Täpsemat infot oleks ainult Murimäe lahingust,kust mu isa otseselt osa võttis

Üks lahing Alliku külas toimus Tõdva jõe raudteesilla juures,kohalik talumees kes seal silla juures elas oli pärast lahingut kõik mahajäänud raua ühte kohta maha matnud,kahjuks ei õnnestunud seda eelmisel sügisel leida kuigi koht enamvähem teada.Peale sõda oli tihti sealtkandist luid ja muud sellist kraami leitud,sõbra vanaema tädi korjas sealt saksa poti mis leidis kasutust mingi sita tõstmisel ja oli alles mõned aastad tagasi ära visatud.
Kevadel plaanis seda kanti veel metalliotsijaga uurida.

kotkasass kirjutas: Täpsemat infot oleks ainult Murimäe lahingust,kust mu isa otseselt osa võttis

Sellest võiks ju siia kirjutada.

Koru veski teemast ...



järgneb

Alustuseks,kui natuke kaarti vaadata siis Alliku küla-Tõdva jõgi ja Raudtee sild?Tegelikult arvasid venelased et sakslased just sealt läbi tungivad,sellepärst korjati Pääasküla külast kõik elanikud kokku ja pandi sinna põllule seisma(koht on antud hetkel siis Laagri Maksimarketi ja Peoleo)õnneks sakslased sealt ei tulnud nii et jäi küla ellu,"lahing"?
Murimäe lahing toimus lühidalt nii.Sakslased olid juba siin(Eestis)ja wehrmahti ohvitser ütles kohalikele meestele,et puhastage oma maa ise sellest saastast.Kohalik omakaitse staap asus endise Jälgimäe kooli ruumides.Valves oli kuskil 10 meest,äkki tuli teade et venelasi oli Murimäe juures nähtud,Mehed tormasid lahingusse,mis ei olnud pikk kuskil 20 minutit,hukkus üks keila mees ja üks tänasilma mees,aga kuna venelased lasid ise oma politruki maha ja andsid ennast vangi rohkem sündmusi polnudki.

Lahing millest mina rääkisin oli toimunud raudteesilla juures 44a. taganemise ajal.Kohaliku elaniku jutu järgi oli siinkandis palju ringihulkuvaid mehi ja väiksemaid gruppe,nemad siis punastele seal vastu hakkasid.Sillast veidi eemal oleva talu peremees kes ühele saksa sõdurile süüa andis sai ka selle eest punaste poolt maha lastud,koputajaid oli eestlaste hulgas igalpool.Ka on maetud üks mees kindlasti silla lähedal oleva tee kraavipõhja,matmist näinud kodanikud lahkusid 5-8 aasta eest,autotee vene ajal ka laiemaks tehtud,niiet otsida pole mõtet.Raudteesilla juurest u, 1km. lääne suunas metsarajal oli ka vene tank ära lastud,vedelenud seal veel 60-ndate lõpus,kahjuks vene ajal sovhoositaha metsa niipalju prügi veetud,et tankijuppide otsimisest loobusin suht kiiresti.Rohkem kodukandi lugusi hetkel ei meenu.

Kuna ESM ohvede andmebaasis oleks vaja ikkagi välja tuua K.Dulderi ametlik hukkumise versioon (mitte langevarjurite nn.1944 ametlik versioon mis öeldi toona perekonnale OK juhtkonna poolt) siis on oluline täpsustada, et kes-mis asjaoludel see omavaheline tüli toimus ja keegi, kelle ütlustele tugineda? Ootan seda infot, ka privas.

Karl Dulderi elust ja tegevusest on natuke juttu "Kultuur ja Elu" selle aasta sügisnumbris (lk. 58-61).

Shiimu viidatud "Kultuur ja Elu"

1944. aastal said Dulderi maja elanikud teada traagilisest sündmusest. Harjumaa Omakaitses teeninud vanemleitnant Karl Dulder oli langenud 21. veebruaril 1944. Vanemleitnant Karl Dulder (14.12.1893 Võrumaa Nursi -21.02.1944 Tallinn. Foto pärast Vabadussõja lõppu 1921.