Saksa sõjavangide kasutamine Eesti NSV majanduses
Postitatud: T Apr 17, 2007 10:31 pm
Tere kõigile,
Äkki keegi oskab aidata ühe tagasihoidliku teemaga. Kirjutan siin ühte uurimustööd teemal: " „Saksa sõjavangide kasutamine Eesti NSV majanduses ja ülesehitustöödel 1944-1956" ning äkki keegi teab anda vihjeid tööstusobjektide, tööstuste, ehitiste, ehitustööde, jms. kohta, kus kasutati Eestis Saksa sõjavange peale sõda.
Samuti ka laagrikohtade kohta, mis asusid Eestis.
Endal on ka osaliselt infot olemas ja seega jagaks siin seda teiega, et äkki aitab see tuua uusi nüansse ja kohti päevavalgele.
Tänud ette kõigile!
Marius
--------------------------------------------------------------------------------------
Mulle teadaolevad objektid ja laagrid:
1) Teadaolevad ülesehitustööd, muud tööd ja majandusharud ning asukohad:
a) Põlevkivi tööstus Ida-Virumaal: kaevandused, põlevkiviõli- ja bensiinitehased
b) Kohtla-Järve põlevkiviõli tehas, hiljem seal ka gaasitootmine Leningradi jaoks
c) Peterburi mnt. ehitus => betoonvalu valamine, teadaolevad andmed 1947
d) Tallinna Vanaturu platsi betoonvalu valamine => suvi 1946
e) Kohtla-Järve uue linnaosa ehitamine
f) Linnade ehitused ja taastustööd üle üldiselt
g) Narva täielik lammutusotsus Käbini poolt kusagil 1950. aastal ning linna ehitamine 0-st, milliste jõududega see teostati?
h) Estonia teatri „kiire” taastamine Nõukogude Liidu 30ndaks juubeliks.Millist tööjõudu kasutati selle „kiireks” taastamiseks, kust tulid need inimesed, kus neid hoiti igapäevaselt (juhul, kui oli tegemist saksa sõjavangidega)? Ehitus võttis aega 3 aastat, 3 aastat peale sõda!;)
i) Tallinna Sadama ülesehitustööd
j) Projekt „Gaas Leningradile”. Gaasivabriku ehitustööd algasid 1946. aastal mullatöödega ning ahjudeplokkide metalltugedega ning teiste rajatiste vundamentinde valamisega. Kuna ettevõetud tööd oldi suuremahulised, siis oli selleks vaja suurt tööjõu hulka. Selles osalesid tuhanded, peaaegu eranditult väljaspool Eestit saabunud töölised ja töödejuhatajad, vene tsiviilisikud ning muidugi saksa sõjavangid. Rohkearvuliselt oli saksa sõjavange tegevuses gaasitoru Kohtla-Järve – Leningradi kraavi kaevamisel. Toru pandi allapoole maa külmumispiiri – 1.8 m sügavusele. 1949.a. koostatud venekeelse ülevaate „Uue tööstusharu loomine” järgi võttis ehitustöödest osa kuni 7000 töölist, üsna tõenäoliselt arvati nende hulka ka vangidest ehitajad. (Gaasitrass pidi olema siiamaani alles ning kui alguses oli selle otstarve saata K-J gaasi Leningradi, siis hiljem toimis see ka miskipärast vastupidi.
k) Kohtla-Järve regiooni õlitööstust toetav peamine sõjavangide laager asus Kävas. See oli samas kohas, kus Saksa okupatsiooni ajal oli olnud sõjavangide laager venelastele. Oma mälestustes meenutab endine saksa sõjavang, et kui 1945. aastal saabudes Käva laagrisse tervitas meid väravas kontsentratsioonilaagritest tuntud loosung „Arbeit macht frei” („Töö teeb vabaks”). (seda fakti tuleb kontrollida, sest mulle teadaolevatel fotodel on küll teistsugused Käva laagri tervitused)
l) Narva hüdroelektrijaam valmis aastal 1956.a. Antud elektrijaam pidi varustama Leningradi metrood elektriga. Kas ka sellel kasutati mingitel kaevamistöödel, betoonivalu valamisel saksa sõjavange?
m) Tallinnas ehitasid vangid ka ühe staadioni (Kalevi, Dünamo, Kadrioru???)
n) Kunda tsemenditehase ja ka praeguse Lääne-Virumaa keskraamatukogu hoone ehitamine Saksa sõjavangide poolt.
o) Et Eesti on niikuinii sild Ida ja Lääne ning Põhja ja Lõuna vahel, siis võiks ju olla ka raudteesild. Raske olla, kui rööpmevahe Euroopas ja USAs on 1435 mm, Soomes, Mongoolias, Venemaal ja Balti riikides 1520 või 1524 mm. Legendi järgi on see erinevus tingitud tsaari inseneride veast. Käisid nad Euroopas ja mõõtsid rööpavaheks 1520 mm. Selle järgi Venemaa raudteed ehitatigi. Hiljem aga selgus, et nad olid Euroopas mõõtnud rööbaste välisservade vahet… Sellest ajast olevat vene keeles “insener” sõimusõna. Kui 1941. aastal Saksa väed Eestisse saabusid, ei leidnud nad eest raudtee veeremit – kõik oli viidud itta. Tööle pandi Vene sõjavangid, kes kitsendasid rööpavahet ühe rööpa ümbernaelutamisega. Tallinnas Balti jaama teedel töötasid Vene sõjavangid ja kahe nädalaga oli raudtee kitsam ning Lääne-Euroopast toodud rongid Eestis veeremas. Sama kordus 1944, ainult selle vahega, et naelutajad olid Saksa sõjavangid ja rööpavahe tehti laiemaks. Töö läks rutem, sest endised naelaaugud olid liiprites alles. Selline ümbernaelutamine pole kaasajal mõeldav seal, kus on raudbetoonist liiprid. Allikas:
p) Ellamaa turbatööstuse juures asus poliitiliste vangide laager. Allikas: Eesti Riik ja Rahvas II Maailmasõjas -XV osa , mis trükitud 1972 aastal. Eraldi peatükina tuuakse ära väljavõtted Eesti Julgeolekupolitsei IV osakonna vahikorraraamatutest 12. juunist 1942 kuni 28. jaanuar 1943. Kas seal ei võidud hiljem ka hoida saksa sõjavange, kuna turbatööstust oli ju niikui nii vaja kasutada peale sõda?
q) Okt. 1943 hakatakse rajama Vaivara laagri alllaagreid, et tarnida tööjõudu lähedalasuvatele tööstustele ja kaevandustele. Kuu lõpuks on nendes laagrites ca. 7000 juuti. Laagrid ja tööstus oli ka peale sõda ju olemas vajas taastamist, uusi ehitisi ja laiendamist, seega kasutati olemasolevat laagrite võrgustiku saksa sõjavangide majutamiseks ja tööstuses rakendamiseks
2) Tähtsad otsused
NSVL’i riigikaitse komitee väljastab otsuse Eesti põlevkivi tööstuse taastamise kohta 10.juuni 1945. Kasutatakse ohtralt Saksa sõjavange kaevandustes.
3) Vangide rahvuslik koosseis Eesti laagrites ja kategoriseerimine:
a) Rahvuslik koosseis:
i) Sakslased
ii) Austerlased
iii) Poolakad
iv) Valloonid
v) Ungarlased
vi) Belglased
vii) Leedukad
viii) Lätlased
b) Kategoriseerimine. Tsiviliseeritud riikides olid sõjavangidest ohvitserid vabastatud füüsilisest tööst. Nõukogude Liidus sellest reeglist kinni ei peetud, kuna ta ei olnud ühinenud 1929. a. Genfi konventsiooniga sõjavangide kohta (seda tehti alles kakskümmend aastat hiljem, 1949. aastal). Siin olid aluseks teised kriteeriumid, kus peamist rolli etendas sõjavangi võime teha füüsilist tööd. Sellest lähtuvalt jaotati sõjavangid kolme gruppi.
i) Esimesse kuulusid füüsiliselt tugevad mehed, kelle õlule langes raske töö kaevandustes, ehitustel, metsamaterjali varumisel.
ii) Teine grupp oli tavaliselt kõige arvukam ja neid sõjavange rakendati väga mitmesugustel töölõikudel.
iii) Kolmandasse gruppi arvati viletsa tervisega, invaliididest sõjavange, keda sunniti pidevalt tegema mitmesuguseid laagrisiseseid toiminguid.
Äkki keegi oskab aidata ühe tagasihoidliku teemaga. Kirjutan siin ühte uurimustööd teemal: " „Saksa sõjavangide kasutamine Eesti NSV majanduses ja ülesehitustöödel 1944-1956" ning äkki keegi teab anda vihjeid tööstusobjektide, tööstuste, ehitiste, ehitustööde, jms. kohta, kus kasutati Eestis Saksa sõjavange peale sõda.
Samuti ka laagrikohtade kohta, mis asusid Eestis.
Endal on ka osaliselt infot olemas ja seega jagaks siin seda teiega, et äkki aitab see tuua uusi nüansse ja kohti päevavalgele.
Tänud ette kõigile!
Marius
--------------------------------------------------------------------------------------
Mulle teadaolevad objektid ja laagrid:
1) Teadaolevad ülesehitustööd, muud tööd ja majandusharud ning asukohad:
a) Põlevkivi tööstus Ida-Virumaal: kaevandused, põlevkiviõli- ja bensiinitehased
b) Kohtla-Järve põlevkiviõli tehas, hiljem seal ka gaasitootmine Leningradi jaoks
c) Peterburi mnt. ehitus => betoonvalu valamine, teadaolevad andmed 1947
d) Tallinna Vanaturu platsi betoonvalu valamine => suvi 1946
e) Kohtla-Järve uue linnaosa ehitamine
f) Linnade ehitused ja taastustööd üle üldiselt
g) Narva täielik lammutusotsus Käbini poolt kusagil 1950. aastal ning linna ehitamine 0-st, milliste jõududega see teostati?
h) Estonia teatri „kiire” taastamine Nõukogude Liidu 30ndaks juubeliks.Millist tööjõudu kasutati selle „kiireks” taastamiseks, kust tulid need inimesed, kus neid hoiti igapäevaselt (juhul, kui oli tegemist saksa sõjavangidega)? Ehitus võttis aega 3 aastat, 3 aastat peale sõda!;)
i) Tallinna Sadama ülesehitustööd
j) Projekt „Gaas Leningradile”. Gaasivabriku ehitustööd algasid 1946. aastal mullatöödega ning ahjudeplokkide metalltugedega ning teiste rajatiste vundamentinde valamisega. Kuna ettevõetud tööd oldi suuremahulised, siis oli selleks vaja suurt tööjõu hulka. Selles osalesid tuhanded, peaaegu eranditult väljaspool Eestit saabunud töölised ja töödejuhatajad, vene tsiviilisikud ning muidugi saksa sõjavangid. Rohkearvuliselt oli saksa sõjavange tegevuses gaasitoru Kohtla-Järve – Leningradi kraavi kaevamisel. Toru pandi allapoole maa külmumispiiri – 1.8 m sügavusele. 1949.a. koostatud venekeelse ülevaate „Uue tööstusharu loomine” järgi võttis ehitustöödest osa kuni 7000 töölist, üsna tõenäoliselt arvati nende hulka ka vangidest ehitajad. (Gaasitrass pidi olema siiamaani alles ning kui alguses oli selle otstarve saata K-J gaasi Leningradi, siis hiljem toimis see ka miskipärast vastupidi.
k) Kohtla-Järve regiooni õlitööstust toetav peamine sõjavangide laager asus Kävas. See oli samas kohas, kus Saksa okupatsiooni ajal oli olnud sõjavangide laager venelastele. Oma mälestustes meenutab endine saksa sõjavang, et kui 1945. aastal saabudes Käva laagrisse tervitas meid väravas kontsentratsioonilaagritest tuntud loosung „Arbeit macht frei” („Töö teeb vabaks”). (seda fakti tuleb kontrollida, sest mulle teadaolevatel fotodel on küll teistsugused Käva laagri tervitused)
l) Narva hüdroelektrijaam valmis aastal 1956.a. Antud elektrijaam pidi varustama Leningradi metrood elektriga. Kas ka sellel kasutati mingitel kaevamistöödel, betoonivalu valamisel saksa sõjavange?
m) Tallinnas ehitasid vangid ka ühe staadioni (Kalevi, Dünamo, Kadrioru???)
n) Kunda tsemenditehase ja ka praeguse Lääne-Virumaa keskraamatukogu hoone ehitamine Saksa sõjavangide poolt.
o) Et Eesti on niikuinii sild Ida ja Lääne ning Põhja ja Lõuna vahel, siis võiks ju olla ka raudteesild. Raske olla, kui rööpmevahe Euroopas ja USAs on 1435 mm, Soomes, Mongoolias, Venemaal ja Balti riikides 1520 või 1524 mm. Legendi järgi on see erinevus tingitud tsaari inseneride veast. Käisid nad Euroopas ja mõõtsid rööpavaheks 1520 mm. Selle järgi Venemaa raudteed ehitatigi. Hiljem aga selgus, et nad olid Euroopas mõõtnud rööbaste välisservade vahet… Sellest ajast olevat vene keeles “insener” sõimusõna. Kui 1941. aastal Saksa väed Eestisse saabusid, ei leidnud nad eest raudtee veeremit – kõik oli viidud itta. Tööle pandi Vene sõjavangid, kes kitsendasid rööpavahet ühe rööpa ümbernaelutamisega. Tallinnas Balti jaama teedel töötasid Vene sõjavangid ja kahe nädalaga oli raudtee kitsam ning Lääne-Euroopast toodud rongid Eestis veeremas. Sama kordus 1944, ainult selle vahega, et naelutajad olid Saksa sõjavangid ja rööpavahe tehti laiemaks. Töö läks rutem, sest endised naelaaugud olid liiprites alles. Selline ümbernaelutamine pole kaasajal mõeldav seal, kus on raudbetoonist liiprid. Allikas:
p) Ellamaa turbatööstuse juures asus poliitiliste vangide laager. Allikas: Eesti Riik ja Rahvas II Maailmasõjas -XV osa , mis trükitud 1972 aastal. Eraldi peatükina tuuakse ära väljavõtted Eesti Julgeolekupolitsei IV osakonna vahikorraraamatutest 12. juunist 1942 kuni 28. jaanuar 1943. Kas seal ei võidud hiljem ka hoida saksa sõjavange, kuna turbatööstust oli ju niikui nii vaja kasutada peale sõda?
q) Okt. 1943 hakatakse rajama Vaivara laagri alllaagreid, et tarnida tööjõudu lähedalasuvatele tööstustele ja kaevandustele. Kuu lõpuks on nendes laagrites ca. 7000 juuti. Laagrid ja tööstus oli ka peale sõda ju olemas vajas taastamist, uusi ehitisi ja laiendamist, seega kasutati olemasolevat laagrite võrgustiku saksa sõjavangide majutamiseks ja tööstuses rakendamiseks
2) Tähtsad otsused
NSVL’i riigikaitse komitee väljastab otsuse Eesti põlevkivi tööstuse taastamise kohta 10.juuni 1945. Kasutatakse ohtralt Saksa sõjavange kaevandustes.
3) Vangide rahvuslik koosseis Eesti laagrites ja kategoriseerimine:
a) Rahvuslik koosseis:
i) Sakslased
ii) Austerlased
iii) Poolakad
iv) Valloonid
v) Ungarlased
vi) Belglased
vii) Leedukad
viii) Lätlased
b) Kategoriseerimine. Tsiviliseeritud riikides olid sõjavangidest ohvitserid vabastatud füüsilisest tööst. Nõukogude Liidus sellest reeglist kinni ei peetud, kuna ta ei olnud ühinenud 1929. a. Genfi konventsiooniga sõjavangide kohta (seda tehti alles kakskümmend aastat hiljem, 1949. aastal). Siin olid aluseks teised kriteeriumid, kus peamist rolli etendas sõjavangi võime teha füüsilist tööd. Sellest lähtuvalt jaotati sõjavangid kolme gruppi.
i) Esimesse kuulusid füüsiliselt tugevad mehed, kelle õlule langes raske töö kaevandustes, ehitustel, metsamaterjali varumisel.
ii) Teine grupp oli tavaliselt kõige arvukam ja neid sõjavange rakendati väga mitmesugustel töölõikudel.
iii) Kolmandasse gruppi arvati viletsa tervisega, invaliididest sõjavange, keda sunniti pidevalt tegema mitmesuguseid laagrisiseseid toiminguid.
