Avinurme kant
Postitatud: P Apr 01, 2007 6:13 pm
Nii mul ons kogunenud kusagile paberilipakatele lünklikku infot antud kandis tegutsenute meeste kohta ja panen need kirja enne kui need papprid ja inimesed kes neid jutte rääkinud kauvad. Ei ole aega ja viitsimist neid korralikult ühte kohta veel ümber kirjutada.
Alustuseks viimane kuuldud seik vanatädi käest.
See, et metsavennad ka sigadusi tegid ja ka vääralt käitusid ei ole vist mingi uudis inimestele.
1946 a sügise paiku käidi sees Jaagup Kruubi majapidamises. Mees võimudele kaebama ega avaldust tegema ei läinud aga rääkis seltskonna keskel, et tema arvates võisid need olla metsavennad (tollal oli palju mehi Avinurme puntides ka Oonurmest ja Laekverest). Muidugi jõudis see jutt metsameeste kõrvu (kes tegelikult ei olnud seal vargil käinud) ja otsustati ninad täis tõmmata ja Jaagupit irmutama minna. Pundis oli: Kase Ärbi, Eliste Enn, Pikkov Kalju, Arno Jaaguri, Ludvig Nurmse.
Asi päädis sellega et Jaagupi laskis põllul, kartulivõtjate silme ees maha Eliste Enn. Peale seda pöörduti talusse kus oli Jaagupi 3 aastane tütrepoeg Arvo Tooming kes lasti maha Kase Ärbi poolt. Jaagupi tapmist nägi ka pealt Männiku Erna kes rääkis seda ka minu vanatädile.
Kohe peale lapse mahalaskmist lahkus pundist Kalju Pikkov kes oli sellisest käitumisest rabatud ja solvatud. Pikkovile said venelased paari päeva pärast jälile kui ta varjas end Peressaares, Heinamuru Eedi talus. Sealt olla ta põgenema saanud (kui ma nüüd oma märkmetest ja segamini kirjutatud lausetest õigesti välja loen). Kalju läks sealt edasi Sakssaaresse, Veneveresse, metsavahi talusse. Venelased piirasid maja sisse ja Pikkov avas tule kahest browningust. Viimase kuuli jättis enda jaoks. Venelsed olid kilganud ja vaielnud pärast ikka, et kes ta maha laskis. Aga punastega kambas olnud kohalik mees, Arno Liiv oli pärast vanatädile rääkinud (kellega ta läbi sai, olid nad ammused tuttavad ja klassikaaslased), et Kalju oli ikka ennast ise maha lasknud (otsaette) mitte nagu venelased räägivad, kuna ta oli sündmuspaika ja surnukeha ise üle vaadanud.
Nagu näha es pidanud kõikide meeste närvid metsaelule vastu mis tingis ka selliseid juhtumeid.
Kohalik mees Kohtla Richard läks venelaste eest kõikse pealt peitu (vist oli teenimise eest Omakaitses vai Kaitseliidus) talu lakka, siis varjas end küünis ja kusagil veel. See kestis mõned päevad ja siis oli mees koju tulnud ja öelnud, et "Persse, saagu nad mind kätte ja viigu ära aga niimoodi redutades lähen ma hulluks kätte ära"!
Praega rohkem ei viitsi kirjutada.
Alustuseks viimane kuuldud seik vanatädi käest.
See, et metsavennad ka sigadusi tegid ja ka vääralt käitusid ei ole vist mingi uudis inimestele.
1946 a sügise paiku käidi sees Jaagup Kruubi majapidamises. Mees võimudele kaebama ega avaldust tegema ei läinud aga rääkis seltskonna keskel, et tema arvates võisid need olla metsavennad (tollal oli palju mehi Avinurme puntides ka Oonurmest ja Laekverest). Muidugi jõudis see jutt metsameeste kõrvu (kes tegelikult ei olnud seal vargil käinud) ja otsustati ninad täis tõmmata ja Jaagupit irmutama minna. Pundis oli: Kase Ärbi, Eliste Enn, Pikkov Kalju, Arno Jaaguri, Ludvig Nurmse.
Asi päädis sellega et Jaagupi laskis põllul, kartulivõtjate silme ees maha Eliste Enn. Peale seda pöörduti talusse kus oli Jaagupi 3 aastane tütrepoeg Arvo Tooming kes lasti maha Kase Ärbi poolt. Jaagupi tapmist nägi ka pealt Männiku Erna kes rääkis seda ka minu vanatädile.
Kohe peale lapse mahalaskmist lahkus pundist Kalju Pikkov kes oli sellisest käitumisest rabatud ja solvatud. Pikkovile said venelased paari päeva pärast jälile kui ta varjas end Peressaares, Heinamuru Eedi talus. Sealt olla ta põgenema saanud (kui ma nüüd oma märkmetest ja segamini kirjutatud lausetest õigesti välja loen). Kalju läks sealt edasi Sakssaaresse, Veneveresse, metsavahi talusse. Venelased piirasid maja sisse ja Pikkov avas tule kahest browningust. Viimase kuuli jättis enda jaoks. Venelsed olid kilganud ja vaielnud pärast ikka, et kes ta maha laskis. Aga punastega kambas olnud kohalik mees, Arno Liiv oli pärast vanatädile rääkinud (kellega ta läbi sai, olid nad ammused tuttavad ja klassikaaslased), et Kalju oli ikka ennast ise maha lasknud (otsaette) mitte nagu venelased räägivad, kuna ta oli sündmuspaika ja surnukeha ise üle vaadanud.
Nagu näha es pidanud kõikide meeste närvid metsaelule vastu mis tingis ka selliseid juhtumeid.
Kohalik mees Kohtla Richard läks venelaste eest kõikse pealt peitu (vist oli teenimise eest Omakaitses vai Kaitseliidus) talu lakka, siis varjas end küünis ja kusagil veel. See kestis mõned päevad ja siis oli mees koju tulnud ja öelnud, et "Persse, saagu nad mind kätte ja viigu ära aga niimoodi redutades lähen ma hulluks kätte ära"!
Praega rohkem ei viitsi kirjutada.