Läksin siis täna lõunal saksas hamburgerit sööma, aga kuna mac´is oli palav võtsin jope seljast ning asusin pahaaimamatult sööma. Ei saanud veel burgeritki lõpetatud kui mu juurde saabus politsei, keegi oli näinud mu tätoveeringut varruka alt paistmas ja pani hetkest kitse. Politsei juhtis mu tähelepanu pisiasjale, et neil on sellise sümboolika eksponeerimine avalikult keelatud jne. Ma küsisin, et mis me siis teeme, kas lõikame mul käe maha nüüd et neil hing rahul oleks , aga öeldi, et kanna pikki varrukaid ja probleemi pole samas mainiti, et kui keegi veel neile kaebab, siis saan trahvi. Vot siuke värk - saksa riik on küll üks eriline kitse riik!

Siis sealsetesse randadesse oma veregrupi märgia asja pole

Tea kas nüüd hakkab ka Eestis selline asi toimuma?

Eestis vaevalt selline asi toimuma hakkab, sest tegelikult on mul poliitiliselt korrektne tätoveering ja neile ei meeldinud lihtsalt kiri mu käel (tõlgituna eestikeeli - minu au on truudus) mitte veregrupp, muud sümbolid neid ei kottinud.

sakslase on yldse igavesed kitsed. käisin seal tuttava perega koos (ka väikesed lapsed olid kaasas) niisama viinamarjamägedel jalutamas ja juba pandi kitse ja vömmm oli kohal.kusjuures niikaua kui dokumente kontrolliti,hoidis yks ment kätt kogu aeg kabuuril.täitsa haiged---ja kolm alla 10a last olid sealkörval.

aastaid tagasi sai käidud taanis noortelaagris ja nagu ikka oli seal igat sorti inimesi koos. üks taani black metali vend sodis öösel mu parajalt kulunud teksadele, mis kuivasid õues nööril sellise suure haakristi perse peale. hommikul nägin seda ja ei teinud välja, kuna püksid pidin peale laagrit "suvila leivale saatma". siis aga nägid seda haakristi miskid saksa neiud ja oleks äärepealt langenud nende kamba tuuseldada. vabandasin siis ja ütlesin et keegi sodis ja tegi halba nalja. ise ei saanudki aru, et mis värk nii väga selle haakristiga ikka on. aasta oli siis 1996

Loodame, et meie seadused ei lähe nii hulluks, et meid hakatakse vastutusele võtma selle eest, kui üks kamraad foorumis teistele kamraadidele oma aasta inventuuritulemusi või kollektsiooni näitab. Mis sest, et tihti näha koledaid haakriste ja jubedaid punatähti...

Viimane nali sakslastelt on soov paremäärmuslus ära keelustada.

Minu jaoks on igasugune äärmus mõistuse vastane, samuti see, et politseid sellised väikesed asjad häirivad. Umbes sama absurdne kui hiljutine Prantsuse kohtu otsus keelata seasupi pakkumine hooldeasutustes ära.

no ma ütleks et leidub ilmas kah igasuguseid

Asi pole mitte niivõrd seadustes kui rahvas endas. Osa rahvaid lihtsalt armastavad võimudele kaebamas käia (pole siis vahet mis võimule), teised saadavad jälle võimuesindajad vähemalt mõttes alati pikalt ja teevad ikka nii nagu ise heaks arvavad.

Sakslased on oma võimukuulekuse ja lolli käsutäitmise poolest juba ammu kuulsad. Täna kaebavad Meine Ehre heisst Treue peale, 70 aastat tagasi oleks kohe ära kitutud kui oleks olnud viisnurk kuhugi tätoveeritud.

Ja jah eks siin mängib (üli)suurt rolli ka üle 60 aasta raju okupatsiooni, koos ajupesuga.
Paljud saksad (muulastest rääkimata) isegi arvavad ja usuvad ,et sakslased vabastati nende endi käest siinpuhul siis kurjadest natsidest.

Paljud saksad (muulastest rääkimata) isegi arvavad ja usuvad ,et sakslased vabastati nende endi käest siinpuhul siis kurjadest natsidest. Laughing

Ma arvan, et need, kes jäid lääneliitlaste alale, võisid tõesti õnnelikud olla ja õigusega arvata, et neid vabastati.

yks töestisyndind lugu mis näitab sakslaste pimedat kuuletumist vormikandjatele. juhtus see vist 18.saj. löpul.
yks kodanik kes sai just vanglast välja ostis omale kahe marga eest kaltsupoest kapteni mundri. seejärel marssiss kohalikku kadetikooli,kamandas endaga kaasa kymme kadetti ja läks joonelt kohalikku linnavalitsusse, lasi arreteerida linnapea ja kassiiri ning vöttis linnakassast 5000 marka "asitöenditeks" .siis käskis viia vangid vanglasse ja kadus koos rahaga.
mis linnas see juhtus ei mäleta aga sellele mehele on seal ka väike mälestuskuju pystitatud sellesama teo eest.

Peale sõja lõppu -45 ndal aastal üritasid jõuda paljud sõdurid lääne poole, et seal ennast vangi anda amidele. Kuid polnud seal amide laagrites ka normaalne elu. Suur nälg, haigused ja suremus. Hiljem anti laagrid punaarmeele üle. Polnud punast risti kusagil näha. Kirjutesin sellest sest endale tuli see väikese üllatusena...
Kellele kätte satub lugege Pataljon "Narva" ajalugu lll osa - "Visadus võitis". Veteranid pajatavad oma mälestusi