Olete sellist nn. kaevikukunsti ennem ka näinud? Kuidas aru saada, kas tegu IIMS aegse asjaga või on mõni kunstnik selle hiljem valmis teinud
http://aboutww2militaria.com/ Kahjuks hinda ei näe enam, asi on on hold... kas keegi teist võttis ära?

Arvatavasti mingi sõjavangis rahvuslikult denatsitud pannal. Iseenesest väga huvitav leid. Rindel vaevalt sellist asja teha lubati.

Vahtisin isegi seda pannalt, kahjuks oli mingi vällamaa jörbik juba küüned taha ajanud.

Pannal uuesti müügis!
Hind 290€ ja asub Tallinnas. Pärit siis jutu järgi Lõuna-Eestist ja müüki tõi üks vanamees, kes sai selle oma onu käest. Hind on tingitav! Kui huvi, siis võtke ühendust aboutww2militaria@aboutww2militaria.com

Kahtlen asja õigususes. Muidugi pole välistatud, et poisid selliseid asju valmis ei viilinud. Kui asi oleks ehe oleks ta hind ka kallim kui 290 öurot. Samas kas seda siis kallmimalt saaks maha lükata? Ikkagi suht nö "utoopiline" asi mida es saa kudagi tõestada.

Ühinen eespoolkahtleja arvamusega.
Ükski asjatundja, kes on 100% veendunud asja õigsuses, ei müüks taolist pannalt nii odavalt
Ja loomulikult ei ostaks ükski tõsine koguja seda mingist Espenlaubist, sest tõestada asja õigsust on peaaegu võimatu.
Ainuke võimalus on leida selline asi ise või siis saada absoluutselt usaldusväärsest allikast (neid õnneks on ).

Eks ta ole jah kahtlane. Aga eks ta ole keskmise lääne koguja silmis denatsitud pannal, mis peakski odavam olema. Ise mõtlesin ka, et kui juba see denatsimine ette võtta, siis peaks ju müüma seda kallimalt kui korralikku pannalt. Üks variant on muidugi see, et pandlal on olnud haakrist maha nühitud ja siis on tehtud valmis selline variant. Aga kes seda enam selgeks teeb Eks ise selliseid asju leida oleks muidugi tore

Tagakülje pildilt on ju näha, et originaalkujul seal siiski haakrist olnud on.

Küsimus polegi selles, kas seal haakrist on olnud või mitte. Selge see, et on. Asi selles kas tehtud sõjaajal või keegi peale sõda.

Ei tahaks uskuda et see sõja ajal on tehtud . Oli üsna ebapraktiline kui rihmapandlal oli auk sees , roomates tuli sealt sisse pori ja mulda ja rohututte mis selle "E" tähe taha kinni jäid . Ja ega vist lubatudki olnud saksa riigi vara tahtlikult lõhkuda . Järgmisena võis ju mõni kruvida kiivrlile sarved külge , näidates oma viikingi päritolu .

Ei tea,kuidas on lood selle konkreetse pandlaga aga vormi kallal omavolitseti küll.Sellel pildil on näiteks tavamütsile jänesenahk peale õmmeldud ja H.Nugiseksi sõnul on autoriks allüksuse rätsep.Lubatud selline'' tuunimine'' ei olnud aga tehti ikkagi.Siit paralleeli tõmmates,oli ju ka nõuka ajal kombeks pandlaid painutada,saapaid voltida jne. keelatud,tehti aga igasugu trikke.Osad demblid viilisid lausa sirbi-vasara pandlalt maha...Eks see soov massist eristuda on juba ammusest ajast noorte meestega kaasas käinud.

Ei ole päris võrreldav , kas õmbled mütsile karusnaha külge et talvel soojem oleks või viilid puruks saksa riigi sümboolika . Ka nõuka ajal tekkisid demblil probleemid , kui ta oma ümber tehtud vormiga sõjaväe patrulli kätte sattus .

Mind hakkas antud teema tõsisemalt huvitama ja sellepärast uurisin täna Haraldi käest täpsemalt järele.Kõnealuse mütsi saamislugu siis selline-kõige esimese õmmelnud endale allüksuse rätsep,see meeldinud kõigile ja varsti olnud peaaegu kõigil rühma võitlejatel säänne peakate.Probleeme tekitanud ainult naha muretsemine,kuna pidi tingimata valge olema.Peakatte selliseks ''tuunimise''mõte ei olnud mitte sooja saamine,vaid noorte meeste soov teistest erineda ehk siis lihtsalt ''poosetamise pärast''.Müts ei olnud kooskõlas kehtinud määrustikuga aga lahingolukorras vaadati sellele läbi sõrmede.Tagalas oleks sellisele isetegevusele kindlasti karistus järgnenud aga Narva rindel ei pööratud sellele tähelepanu.Mis puudutab kõnealust pannalt siis arvas vanahärra,et polnud see saksa sümboolika midagi rindel nii püha,et mõni mees ei võinuks sellele punkris lahingu vaheajal viili anda.Eelnevast jutust järeldan siis seda,et range kontroll vormiriietuse üle rindel puudus ja prioriteedid olid teised.See aga ei tähenda ,et tagalas nii oli.