Olen tähelepannud, et väga paljud foorumlased koguvad II maailmasõjaaegseid esemeid.
Äärmiselt palju tehakse järele Saksa esemeid ja müüakse originaali pähe, liigub ka järgi tehtud punaarme esemeid, medaleid näiteks.
Imestan, et Kurtna jne... on väga poppid, kust paljud omale midagi ostavad, et oma kogu täientada, kuid vähe on neid kes tunnevad huvi, kas ostsid ikka originaali.
Samas on siin foorumis juttu olnud, et Kurtna oli üleujutatud võltsitud esemetest.
Tünga tehakse väga palju, mingi suvalise vanamehe kätte antakse Saksa esemed, pannakase turule müüma, seal vana väidab, et originaalid, ise sõjas sai kunagi ja ikka leidub lolle, kes usuvad.
Osta- oksjonil ilmub aeg-ajalt mõni kuju välja, kes müüb oma võlts Saksa medaleid ja ikka leidub neid, kes lähevad õnge jne...
Olen ise näinud SS sõduri pannalt, mis on lastud meelega roostetama minna ja müüakse jubeda kirvega originaali pähe.
Hämmastav, et meie foorumis nii vähe sel teemal juttu on olnud.
Kuigi leidub siin kindlasti palju selliseid, kes on aastaid kogunud ja oskavad anda nõu, kuida teha vahet võltsingu ja originalli vahel.
Sellepärast alustasingi selle teemaga.

sellele küsimusele on täiesti võimatu vastata aga ma proovin anda mõned põhitõed, millest ehk abi on
kõigepealt peaks olemas olema selline kogemus, et sa oled igasuguseid originaal saksa sõjaväe (kui räägime saksa võltsingute eristamisest) esemeid näppude vahelt läbi lasknud ja oled kursis kasutusel olnud materialidega - näiteks riiete puhul muster, tekstuur, lõiked, õmblused, värvus jne. - netist või raamatutest nähtud piltidest ei ole siin kasu!
siin eestis muidugi seda kola väga palju ei ole, mida võiks lähedalt uurida ja nuusutada aga kui otsida siis leiab ikka - ja kui oled tegelenud vähemalt 3-4 aastat tõsiselt siis paned paljud asjad "kõhutunde" järgi paika
aga siin mõned punktid, mis peaksid alati paika pidama ...
1. saksa märgid ei olnud kunagi valmistatud tinast! väga palju müüakse laatadel mingeid jubedaid tinaplönne - nendest saab vist iga võhik aru, et ei ole õiged.
2. riiete õmblemisel kasutusel olnud niidid ei tohi põletamisel kokku sulada vaid peavad põlema! muidugi seda juhul kui koopia on valmistatud kasutades kaasaegseid niite - vanade puuvillaste niitide kasutamise puhul ei saa selle abil midagi eristada!
3. õmblusi UV lambiga valgustades ei tohi need kiirgama hakata - kui kiirgavad siis on ka asi mäda!

neid punktikesi võib siin kümneid kirja panna aga väga palju paneb paika ikka kõhutunne ja esmamulje

ja, mis veel paika peab 99,999% juhtudest on see - kui näiteks kurtnas on autokapotil ideaalne SS kiiver siis see on koopia, kui on ämbriga SS kraenurkasid siis need on koopiad, kui riidepuul ripuvad SS ohvitseride frentsid siis need on koopiad (100%) jne.

mis teema selle UV üldse on...

see on see sinine lambike millega valgustades sünteetiline materjal lööb särama nagu juudi jõulupuu

UV see on see sama lamp millega raha kontrollitakse, kuna saksa originaal niidid on puuvillased, siis nad ei helenda.

selge, et ta just sünteetikat siis peilib.

Täpselt nii see on -tegu ikka sama massinaga millega rahagi uuritakse. Sünteetiline materjal hakkab helendama. Puhas puuvill seda ei tee.
See muidugi üks ja peamiselt medalilintide ja riidematerjali tuvastamiseks.
Militaarvoorumis oli juttu pannaldest -panen paar pilti üles. Rohkem orgiginaalpandlaid vaadake Uscha Bunker`i seerias.
http://www.pilt.ee/view/668883/

ma mõtlin ennist, et nagu materjali vanusega midagi see UV paljastab ...kui ainult puuvilla taga on asi siis...njah seda materjali on saadaval millest vorpida.

No eks kui juba Eurosi järele tehakse nii , et võltsingut on võimalik vaid avastada korralikus ekspertiisis, mis siis rääkida vormidest või pannaldest.

Kindel võid asja ehtsuses olla siis kui oled asja ise leidnud lahingupaigalt , või vanaisa vormi sahvrist välja toonud.

Jah nagu mainisin- see meetod eristab sünteetilised materjalid ja tänapäeval ei toodeta puuvillast ega puhtast villast enam midagi.
Repromundrite materjal ka erinev originaalist. Siis peab paika muidugi Uscha jutt -peab neid ise näpu vahel kompama. Enimlevinud koopiad tänapäeval ongi riideesemed. Eesotsas mundrikuued. Kõikselihtsam variant -õmmelda ümber sinelist -sealt saab nii materjali ,voodri ,kui nööbid. Saksas müüakse aga siiamaani veel nii originaal niite , kui muud materjali. Selline asi valmis ,kulutatakse ja töödeldakse kuube vastavalt -kuni selleni ,et lisatakse õmbluste vahele ja taskupõhja tolmu ja muud prügi. Isegi hüper-super asjatundjad on sellise mundrikuue ees seljapeal.

aga on need sinelid originaalid millest ümber ömmeldakse?

ikka originaalid...sinelisitt ei maksa ju niipalju kui frents, ja kui saad "SS kuue" sineliriidest originaalipähe maha müüa.....no siis saad kõvasti rohkem raha kui sineli eest
aga osad sinelikalevid on paksud mille järgi on siis arusaadav et frents pole õige

mis hinnaga on tavaline saksa sinel?

sõltub....kurtnal müüs üks WH oma 7000( see oli ka kahtluse all kas on originaal) aga väljamaal pakuvad u 4000-5000 WH

Sõjalõpu sinelid või nn. suvesinelitel on materjal identne frentsi omaga -selles konks. Ega saksa sinel on pärissineliga (näiteks tibla oma - paks ning karvane ) suht nadi kehakate. Varajased olid villased -hiljem kasutati toormeks nõgeseid.