Kaks nädalat tagasi leiti Tallinnast Nõmmelt ühest puukuurist, vineerkohvri seest selline kena vormikuub ja vöörihm. Värvide järgi sai kiirelt paika aetud, et tegemist on Vene Keisririigi 3. kaardiväediviisi I brigaadi Kexholmi polgu sõduri või kaprali vormikuuega ja kasutusele võeti seda tüüpi kuub vist 1908. või 1910. aastal. Polgu nimi viitab Soomele aga paiknes üksus tegelikult Poolas, Varssavis. Puudu on pagunid, mis peaksid olema punased ja kollase F1 monogrammidega ja vormikuue eest on puudu 14 hõbedast nööpi. Paguneid ma ei leia siia peale ilmselt iial aga sobiva komplekti nööpe loodan ikka ajapikku kokku koguda.

Üsna erakordne on 110 aastat peale Esimese maailmasõja puhkemist selline asi veel leida. On üle elanud sõjad, koid, hiired ja muud kahjurid ning kaltsukogumiskampaaniad. Omaniku nime kahjuks teada ei ole aga samast majapidamisest tulid ka mõned fotod, millede seas ka üks Kexholmi polgu märkidega sõjamees - lisan need ka siia teemasse hiljem.

Ajakirjas "Tuna" on Kexholmi / Käkisalmi polgus teeninud eestlaste kohta kirjutatud järgnevalt: "Võrreldes kaardiväe 2. jalaväediviisiga teenis kaardiväe 3. jalaväediviisis vähem eestlasi. Sõja algul võis diviisi polkudes kokku olla sadakond eestlast. 1915. aasta suvel oli see arv umbes 300 ja 1916. aastal suvel Koveli lahingute ajal ilmselt üle 500. Kõige rohkem eestlasi teenis Leedu ja Käkisalmi polgus. Mõnevõrra vähem oli eestlasi Petrogradi polgus, Volõõnia polgus oli aga eestlasi kogu sõja vältel vaid vähesel arvul.".

Kokku võis seega enne Esimese maailmasõja puhkemist teenida nimetatud polgus ehk 30-40 eestlast. Minu vana-vanaisa, kes teenis samuti kaardiväes kirjutas oma mälestustes, et uhked paraadvormide kuued olid sõja ajaks kokku korjatud ning ladudesse paigutatud (pükse mitte). Ma ei tea, kas see tema jutt tõele vastab või kanti neid paraadvorme ka ikkagi mingis olukorras sõja ajal.

Lisan lingi ka "Tuna" artiklile, kus kirjeldatakse üldisemalt eestlaste teenistust kaardiväepolkudes Esimese maailmasõja ajal.

Eestlased Vene armee kaardiväe polkudes 1914–1916

Samast majapidamisest leiti muuhulgas ka üks foto Kexholmi polgu rinnamärkidega sõdurist. Võimalik, et tema ongi vormikuue omanik.

Lisaks tuli sealt väike komplekt fotosid ühest vabatahtlikust (triibulise servaga pagunid), kes 1915. aastaks oli saanud juba peale ohvitseripagunid. Sõjamees on kahjuks veel tuvastamata ja ei oska öelda, kas ka temal oli mingi seos Kexholmi polguga. Kui ta 1914. aastal peale sõja puhkemist vabatahtlikult sõjaväkke astus siis see nagu välistaks võimaluse, et ta enne sõja puhkemist Kexholmis aega teenis.

Paraadvormide värvitabel Polgu rinnamärgid

Kahele vabatahtliku / ohvitseri pildile on ka tagumisele küljele kirjutatud ja lõppu lisatud nimi või siis lühend sellest. Kas see võiks olla näiteks Riks nagu Richard?

ivalO kirjutas: ↑L Nov 30, 2024 11:57 am Paraadvormide värvitabel ...

Sinu postitatud värvitabelil (koostatud 2018. aastal) on puusadel olevate taskute servad punase kandiga ja punane kant on ka pükstel. Mõned aastad hiljem, 2021. aasta joonisel on need tehtud kollase värviga ja samamoodi kollane on see ka minu vormikuuel. Kas on kunstnik varasemal joonisel ekslikult teinud need detailid punasega või on see muudatus seotud kuidagi sõduri vormikuue alla tehtud märkega "1912-599" mida varasemal joonisel ei ole? Kas muudeti äkki 1912. aasta käskkirjaga punased triibud kollasteks?

Seda märkasin ka ise.
Mina arvan, et varasemal tabelil on lihtsalt teadmatusest kasutatud punast tooni.
Õige peaks olema ikka hilisem ja kollane.
Sinu kuub on ka selle tõestuseks.
Leidsin sellise väidetavalt San Franciscos asuva ohvitseri vormikomplekti foto