Mälestuste järgi asusid 20. SS-Flak-Abt. 1. patarei neli 8,8cm õhutõrjekahurit umbes kilomeetri laiuses lõigus. Ühe versiooni järgi kaks 8,8cm kahurit lõuna pool Jõepera ja kaks kahurit põhja pool. Teise versiooni järgi olid kõik kahurid põhja pool Jõepera. Kahuritele ehitati määrtustekohane positsioon (rindvall jms). Mulle tundub esimene versioon tõenäolisem, aga mine tea.

Kas keegi pole ehk kunagi käinud kahuripositsioone otsimas? Kohalikega rääkinud? Probleemiks võib muidugi olla, et sinna võidi hiljem uusi kahuripositsioone rajada teiste üksuste poolt.

Igatahes on Jõepera lahing mälestustega vist kõige paremini kaetud ED lahinguepisood üldse. Millegipärast on Flak-Abt. veteranid olnud eriti aktiivsed kirjutajad. Enamus kirjutistest siiski vähelevinud, mistõttu paneb need siia üles laiemale publikule lugemiseks (eks piltide kvaliteet on kohati, nagu on).

Kõigepealt Aksel Kübar 1. patareist (Võitluse Teedel. 1993, nr 1)

Heino Rudi 1. patareist ja Arnold Heinmaa 3. patareist. Nende vahel on üks 3. patarei mees, kes Jõepera all ei viibinud (kõik Võtluse Teedel Võitluse Teedel. 1997, nr 1)

Evald Tomsoni mälestused (Vaba Eestlane. 23.02.1984). Päevane rünnak enne öist rünnakut on paraku siiski fantaasia/vilets mälu.

Tomson jätkub

Lõpeb

Siis veel keegi Raivo Tuulemaa (võib-olla varjunimi) 1. patareist (Vaba Eestlane. 19., 22. ja 26.02.1958). Ajaliselt distantsilt kõige lähemal ja justkui kõige detailsemad, aga paraku vist ka kõige ilukirjanduslikumad. Jutt uuest pealetungilainest hommikul pole usutav.

Siis veel see ka:
https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata ... i-jutte-02

Heino Rudi mälestustest ... Heino Prunsvelt, Sõjasurmad 2013, lk 159:

SS Freiwillige Rottenführer Hans Kool, 30.04.1913 Tartu / Idarindel langenud
SS Freiwillige Oberkanonier Arved-Hillar Laupa, 15.11.1924 Järva-Jaani / Jõepera Meerapalu lahingus langenud
SS Unterscharführer Martin Leino, 22.11.1923 Pärnu / SS-Flak.Abt.53

Rudil paistab hea mälu olevat olnud.

Neljas: Jaan Pollik, 21.06.1920, Oberkanonier, langesmiskoht Jõepera.


Kui võtta ED veebruarikuiste surnute (kuni 28.02) koguarv 72, lahutada sealt Narva rindel tuvastatavad surmad (tõen. 59), siis jääb järele 13.
Riipalu sõnul oli temal 9 surnut Peipsi ääres, Rudi sõnul õhutõrjujatel 4. Kokku 13. Klapib väga hästi.

Paar sõnaseadet ka propagandameestelt:

Rindeleht 22.04.1944 Postimees 18.02.1944

Aga mida siis ütlevad sõjaaegsed dokumendid?

Punaarmee dokumentidest saame teada, et maabus 533. laskurpolgu I pataljon, millele oli tugevduseks antud polgu tankitõrjepatarei üks rühm. Hõivati Kalasaare talu. Kella kümneks killustati pataljon vasturünnakute mõjul väiksemateks gruppideks, neist osa imbus metsadesse Jõeperast läänes. Idakaldale jõudis tagasi 37 meest (tagasiteel saadi tuld Saksa lennuväelt), u. 280 hukkus või jäi teadmata kadunuks.

Saksa madalama tasandi dokumente pole säilinud. Kõrgemal tasemel loeme, et vastane maabus Jõpera all kl 5 või veidi pärast seda umbes ühe pataljoniga. Likvideeriti ooberst Gallase (talle allus ka Riipalu), 2. grenaderirügemendi ja õhutõrjujate koostöös. Vastase kaotusteks hommikul hinnati 150 meest. Pataljoni riismete likvideerimisega metsades läänes tegeles GR2 seejärel kuni 24. veebruarini, pidades lahinguid ja võttes üle 30 vangi.

Saksa 617. gem. Flak-Abt. kaotas Jõepera juures 8 meest haavatutena. Tartumaa omakaitse VI pataljoni 29. kompaniis oli neli hukkunut. Vaadates ajalehtede surmakuulutusi, võib järeldada, et need olid Karl Vihm (11.07.1897), Daniel Mälton (17.03.1906), Bernhard Muuga (05.02.1920) ja Gustav Lehiste (11.07.1897) Rasina omakaitse kompaniist.

Saksa andmeil laskus vastase jalavägi 15. veebruari hommikul kella 07 ajal vastaskaldal Pnevo piirkonnas jääle, kust hiljem uuesti tagasi tõmbus, eelnevalt toimusid piirkonnas Stukade rünnakud (otseselt ei öelda, et see jalavägi seal jääl ka pihta sai). Nõukogude dokumentide järgi oli see 90. laskurdiviisi 19. laskurpolgu tugevdatud rühm, mis pidi teostama luuret, aga taganes vastase tule alla sattudes.

Kokkuvõttes näib, et maabunud 533. polgu I pataljonist suur osa liikus edasi sisemaa poole, kus sattus vasturünnakute alla, misjärel ellujäänud (sadakond meest) tõmbusid metsa. Mõne veterani (Tuulemaa) jutustused masside hävitamisest 8,8cm positsioonil näib olevat fantaasia. Mis puutub mälestustes esinevasse päevasesse rünnakusse, siis dokumentidega võrdlemisel paistab Rudi olevat kõige täpsem - kaugemal nähti vastase jalaväge ja seda ka tulistati. Teist maabumiskatset Jõeperas ei olnud.

PS Saksa dokumentide andmeil võeti Jõepera juures 15.02 hommikul 14 vangi. Hiljem lisandus metsades veel üle 30 vangi.
Saksa hukkunute andmebaas ei kinnita GR2 kaotusi surnutena Jõepera juures 15.02, küll aga hukkus rügemendi Stamm-Kompanie kaks meest samal päeval sealt läänes Haavametsa juures. (Arvatavasti aktsioonis metsa põgenenute vastu.)

Tuulemaa paistab olevat tegelikult Peeter Kauri - igatahes väga sarnased mälestused: https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata ... r-kauri-02

Lisab selle veel siia taustaks.