Punaväe "смертный медальон" ehk kapslid isiku tuvastamiseks (žetoon)
Postitatud: E Juun 01, 2020 11:51 am
Nagu aru saan, siis neid kord võeti kasutusse, siis jälle kaotati ära ja nii mitu korda järjest. Sel põhjusel paljudel seda ei olnud. Ametlikult olid kasutuses 1942 aastani, mil ainsaks iniku tuvastamise dokumendiks jäi "Punaarmelase raamat".
Palju neid ka Eestist leitud on? 1941 oli see vast veel kasutuses.
Erinevad variandid.
Natuke infot nende kohta (google tülge!):
Sõduri surma medaljonit kasutati Punaarmee sõjaväelaste tuvastamiseks juba ammu enne II maailmasõja algust ja see kehtestati isikkoosseisu dokumendina PBC 14. augusti 1925. aasta määrusega nr 856. Medaljon anti välja kõigile sõjaväeteenistusse võetud isikutele, sõltumata vägede tüübist. Esimesed medaljonide proovid tehti lameda tinakarbi kujul, suurusega 50x33x4 mm ja mille ümber pidi olema kaelus. Kasti sisse lisati tüüpvorm, et täita teave omaniku kohta. Täisnimi, sünniaeg ja -koht, helistamiskoht ja lähikondse sugulase aadress. Tavaliselt osutati naisele, emale või isale.
Lahingute ajal selgus, et tinamedaljon lekib ja pärgamendivooder muutus kiiresti kasutamiskõlbmatuks. Seoses selle NCO 15. märtsi 1941. aasta määrusega nr 138 viidi ringlusse uued medaljonid kaheksanurkse silindrilise plastist pliiatsikotina, mille sees pabervorm pandi kahes eksemplaris.
7. oktoobril 1941 toodi NSV Liidu MTÜ korraldusel ka Punaarmee raamat peamise dokumendina, mis tõestab tavalise ja noorema väejuhatuse sõduri isikut. Ametnikele väljastati isikutunnistus.
Sõja ajal tehti muid kapslite vorme. Mõnes tehases tehti kapslikorkid punumiseks mõeldud aasaga, mis võimaldas kapslit kaela ümber kanda. Piiratud Leningradis toodeti neid ümmarguse kujuga, valmistatud poorsest plastist, mis paraku imab niiskust ja seetõttu on sellises kapslis olev vorm väga halvasti säilinud. Otsingu käigus leiate ka puust ja metallist kapsli. Metallist kapslid tehti ümmarguseks ja ristkülikukujuliseks.
Alates otsimisliikumise algusest on otsimootorid mõelnud: miks nii vähestel inimestel on surelikke medaljone? Kõik ei tea seda praegu.
Nende aastate sündmuste kohta käiva teabe ligipääsmatuse tõttu sündis versioon, mis elab tänaseni. Ütle, sõdurite seas valitses täielik ebausk: sa kannad endaga kaasas surelikku medalit, mis tähendab, et sind tapetakse. Seetõttu viskasid paljud sõdurid need enesetaputerroristid lihtsalt minema või ei täitnud tühje kohti. Tegelikult leidsid praktilised sõdurid keerulistes rindetingimustes kapsli medaljone muuks otstarbeks. Näiteks kui lõikasite kapsli põhja ja lõikasite puust välja õhukese auguga sisemuse, saate huuliku ja võite suitsetada vääristubakat ilma jääkideta. Ja vooderdis võib äärmuslikel juhtudel isevaltsimiseks kasuks tulla. Õmblus- ja gramofonnõelu, niiti ja muid väikeseid majapidamistarbeid on mugav hoida terves kapslis. Sealhulgas, mõnikord eluliselt vajalik. Kalakonksude medaljonide kapslites tuvastatud teadaolevad juhtumid.
Kuid need pole peamised põhjused, miks medaljonid surnuist puuduvad.
Üks peamisi põhjuseid on Punaarmee personali ebatäiuslikkus ja sageli muutuv raamatupidamissüsteem. Mida veenvalt tõendab järgmine vabaühenduste korralduste kronoloogia tabel, mis käsitleb personali arvestust ja Punaarmee pöördumatuid kaotusi.
Kasutusele on võetud medal ja sõjalaeva surnud kosmoselaevade töötajate matmise isikliku registreerimise säte.
01.24.1917
Esimene maailmasõda Surnute ja haavatute tuvastamiseks on sisse seatud kaelamärk.
18.08.1925
Tutvustatud on medaljon. See väljastatakse üksusesse saabumisel samaaegselt teenistusraamatuga (Punaarmee).
1937.8.25
Medaljon tühistatakse. Jäi alles Punaarmee raamat.
21.12.1939
MTÜ korraldus nr 238. Tutvustatud on medaljoni ja juhistega medaljonide kasutamiseks sõja ajal.
20.06.1940
Punaarmee raamat ja surelik medal tühistati.
03/15/1941
Kasutusele on võetud medal ja sõjalaeva surnud kosmoselaevade töötajate matmise isikliku registreerimise säte. See dokument põhineb MTÜ 21. detsembri 1939. aasta korralduse nr 238 sätetel.
10/07/1941
Lisaks medaljonile on tutvustatud Punaarmee raamatut.
17. november 1942
Medaljon tühistatakse. Motivatsioonist piisab Punaarmee raamatust. Mõned sõjaväelased jätkasid 1943. aastal omal algatusel medaljonide hoidmist.
Palju neid ka Eestist leitud on? 1941 oli see vast veel kasutuses.
Erinevad variandid.Natuke infot nende kohta (google tülge!):
Sõduri surma medaljonit kasutati Punaarmee sõjaväelaste tuvastamiseks juba ammu enne II maailmasõja algust ja see kehtestati isikkoosseisu dokumendina PBC 14. augusti 1925. aasta määrusega nr 856. Medaljon anti välja kõigile sõjaväeteenistusse võetud isikutele, sõltumata vägede tüübist. Esimesed medaljonide proovid tehti lameda tinakarbi kujul, suurusega 50x33x4 mm ja mille ümber pidi olema kaelus. Kasti sisse lisati tüüpvorm, et täita teave omaniku kohta. Täisnimi, sünniaeg ja -koht, helistamiskoht ja lähikondse sugulase aadress. Tavaliselt osutati naisele, emale või isale.
Lahingute ajal selgus, et tinamedaljon lekib ja pärgamendivooder muutus kiiresti kasutamiskõlbmatuks. Seoses selle NCO 15. märtsi 1941. aasta määrusega nr 138 viidi ringlusse uued medaljonid kaheksanurkse silindrilise plastist pliiatsikotina, mille sees pabervorm pandi kahes eksemplaris.
7. oktoobril 1941 toodi NSV Liidu MTÜ korraldusel ka Punaarmee raamat peamise dokumendina, mis tõestab tavalise ja noorema väejuhatuse sõduri isikut. Ametnikele väljastati isikutunnistus.
Sõja ajal tehti muid kapslite vorme. Mõnes tehases tehti kapslikorkid punumiseks mõeldud aasaga, mis võimaldas kapslit kaela ümber kanda. Piiratud Leningradis toodeti neid ümmarguse kujuga, valmistatud poorsest plastist, mis paraku imab niiskust ja seetõttu on sellises kapslis olev vorm väga halvasti säilinud. Otsingu käigus leiate ka puust ja metallist kapsli. Metallist kapslid tehti ümmarguseks ja ristkülikukujuliseks.
Alates otsimisliikumise algusest on otsimootorid mõelnud: miks nii vähestel inimestel on surelikke medaljone? Kõik ei tea seda praegu.
Nende aastate sündmuste kohta käiva teabe ligipääsmatuse tõttu sündis versioon, mis elab tänaseni. Ütle, sõdurite seas valitses täielik ebausk: sa kannad endaga kaasas surelikku medalit, mis tähendab, et sind tapetakse. Seetõttu viskasid paljud sõdurid need enesetaputerroristid lihtsalt minema või ei täitnud tühje kohti. Tegelikult leidsid praktilised sõdurid keerulistes rindetingimustes kapsli medaljone muuks otstarbeks. Näiteks kui lõikasite kapsli põhja ja lõikasite puust välja õhukese auguga sisemuse, saate huuliku ja võite suitsetada vääristubakat ilma jääkideta. Ja vooderdis võib äärmuslikel juhtudel isevaltsimiseks kasuks tulla. Õmblus- ja gramofonnõelu, niiti ja muid väikeseid majapidamistarbeid on mugav hoida terves kapslis. Sealhulgas, mõnikord eluliselt vajalik. Kalakonksude medaljonide kapslites tuvastatud teadaolevad juhtumid.
Kuid need pole peamised põhjused, miks medaljonid surnuist puuduvad.
Üks peamisi põhjuseid on Punaarmee personali ebatäiuslikkus ja sageli muutuv raamatupidamissüsteem. Mida veenvalt tõendab järgmine vabaühenduste korralduste kronoloogia tabel, mis käsitleb personali arvestust ja Punaarmee pöördumatuid kaotusi.
Kasutusele on võetud medal ja sõjalaeva surnud kosmoselaevade töötajate matmise isikliku registreerimise säte.
01.24.1917
Esimene maailmasõda Surnute ja haavatute tuvastamiseks on sisse seatud kaelamärk.
18.08.1925
Tutvustatud on medaljon. See väljastatakse üksusesse saabumisel samaaegselt teenistusraamatuga (Punaarmee).
1937.8.25
Medaljon tühistatakse. Jäi alles Punaarmee raamat.
21.12.1939
MTÜ korraldus nr 238. Tutvustatud on medaljoni ja juhistega medaljonide kasutamiseks sõja ajal.
20.06.1940
Punaarmee raamat ja surelik medal tühistati.
03/15/1941
Kasutusele on võetud medal ja sõjalaeva surnud kosmoselaevade töötajate matmise isikliku registreerimise säte. See dokument põhineb MTÜ 21. detsembri 1939. aasta korralduse nr 238 sätetel.
10/07/1941
Lisaks medaljonile on tutvustatud Punaarmee raamatut.
17. november 1942
Medaljon tühistatakse. Motivatsioonist piisab Punaarmee raamatust. Mõned sõjaväelased jätkasid 1943. aastal omal algatusel medaljonide hoidmist.
Kuid kuna viimaks jäi isiku tuvastamiseks vaid Punaväelase Raamat, siis oli selline "medaljon" isegi asisem. Kuigi palju tõhusam on vana-hea nimega lusikas saapasääres. Samas polnudki Punaväe prioriteet igat langenut tuvastada. Aitas ühishauastki.
