no nii kaasfoorumlased. võõramaa lehel jäi silma üks teema
http://www.wehrmacht-awards.com/forums/ ... hp?t=59164

küsimus on mind juba ammu kummitanud:mis ajab inimesi koguma seda vana kola(antud juhul saksa), tihtipeale roostes ja veel maksma soolast hinda.
ET KUST SELLINE HUVI ALGUSE SAI?
Pange kõrvale eestlastele omane tagasihoidlikus ja reakige

Ise hakkasin koguma ....no vot täpselt ei mäletagi enam...igatahes olin tatt kui leidsin vanaisa kodust keldri eest roostes saksa kiivri mis mulle hakkas kohe meeldima, teadmata ise mis see täpselt ongi, ja loomulikult koju kaasa ei lubatud mul seda "potti" võtta no ja siis seal vanade majade vahel kolades leidus iga küüni palkseina vahele topitud padruneid, kuulipilduja linte ja salvesid põõsastes, muidugi veel kiivreid, mürsukesti ja mis eriti eredalt on meelde jäänud: igalpool vedelevatest vanadelt atradelt sai ära keeratud käepidemeks pandud 20 mm flaki
kesti
hiljem hakates kalal käima oli ju jõgi ka loomulikult igat nodi täis...oh seda lusti...muidugi saadi jälile ja korjati ohtlikud asjad kohe käest ära.
sealt see siis käima läks. huvi algas saksa asjade vastu puht välimuse ja asjade kujundusliku poole pealt ja nendel rööbastel ta ka püsib.
sellisest asjast nagu eesti leegion sain teada alles siis kui ilmus Voldemar Pinni raamat A.Rebasest. siis hakkasid alles seda sõja tegelikust olemusest aru saama, ja muidugi umbes sellel ajal sai avastatud antiigipoed kus asju oli külluses ja MILLISTE HINDADEGA (pandlad 50 kr, eesti leegioni frents koos varustusega 3000 jne) aga no teadagi mida ei olnud, oli niipalju vaba raha oli ju ikka aastal 94/95 ja 3000 kr üpris suur raha.

mina sain selle "haiguse" u. 7 aastat tagasi ühest arvutimängust - hakkasin mõtlema, et miks igas mängus peab alati tapma sakslasi ... siis otsisin välja paar kodus olevat raamatut 2. maailmasõja kohta ja hakkasin lugema - tassisin garaažist tuppa 2cm FLAK'i moona kasti (siis ma muidugi ei teadnud, et see FLAK'i oma on - teadsin, et mingisugune sõja aegne saksa kast on lihtsalt) ... ja järjest edasi läks - tulid mõningad uued teadmised ja uued asjad ja asjad ja asjad ja asjad ... nüüd tuba täis ja peab uue toa otsima mida täitma hakata
aga kes sellise "haiguse" kunagi saab siis teadku, et sellest on väga raske vabaneda

Minul on see haigus õnneks veel kontrolli all. Roostes pandla eest ma ei ole nõus 3000 - 5000 välja käima. Tavaliselt üritan vältida edasimüüjaid ja osta otseomanikelt, kuid see muutub iga aastaga aina raskemaks, kuna Saksa kraami jääb siin Eestis aina vähemaks
Alguse sai raamatutest aastaid tagasi. II maailmasõda oli nii huvitav teema ja suguvõsas oli ikka neid kes võitlesid Saksa poolel. Sealt see huvi alguse sai.
Alguses muidugi sai kõvasti loetud, siis juba filmid mängud jne... Haigus aina süveneb Mida rohkem saan teada, seda suuremaks läheb huvi.

see on tõesti haigus
algul sain naabrilt saksa kiivri ja siis sõber müüs 25 krooniga saksa tääki(see oli ammu)ja nii edasi ja edasi
ise olen sellega rahul aga vahest teeb see raha koti kole tühjaks

ja selle "haigusega" on jah lood nii nagu nad on, aga tuleb asja võtta kaine peaga ja rahulikult. kuigi kohati on see väääga raske

ja 3000 kr ei hakkaks mina ka roostes pandla eest välja käima

Mind on saksa sõjaväe teema huvitanud samuti poisikesest peale. Praegu võib arvata ,et küll oleks vene aeg seda nassvärki kokku ajanud. Tolajal aga puudusid teadmised ja inimestel oli hoobilt suu vett täis ,kui teema üles võtsid. Sellevõrra olin ka hämmastunud ,et saksa sõjamehi järsku nii palju meie hulgas ! Peale tiblaaja lõppu läks see tõeline tants lahti -siis olid kõik teadma - ja teomehed. Ja muidugi tänapäevaks on saanud sellest suisa hüsteeria. Kõik aga saksa nänni korjama! Viimane kui roostes kiivrikest läheb kaubaks.
Valu lööb pähe ,kui mõelda mismoodi oleks koormate viisi riideid saanud vene ajal kaltsukorjamisega. Ehh ! Sinna oleks pidanud tööle minema.

Ehh ! Sinna oleks pidanud tööle minema.

kuhu? second handi või ?

No vene ajal oli mingisuguse keerulise nimega asutus ,mis tegeles korduvkasutusse mineva materjali kogumisega. Viimane nende suurem ladu asus Vana-Narva maanteel. Rahva käest koguti kaltsu ,vanapaberit jne. Vastu anti aga tolleaegset defitsiiti -purgikaaned , vällamaa pesupulber jne. Muide vene aja lõpus ka raamatuid "Lennujaam " jne.
Ja sealt Narva maantee kaltsumägedest -oi jeerum - selle varanduse eest oleks võinud täna Tiigertankiga sõita.

Vanapaberi hulgast sai korjatud kunagi esimesed Signalid ja palju muud kirjandust.

Ja sealt Narva maantee kaltsumägedest -oi jeerum - selle varanduse eest oleks võinud täna Tiigertankiga sõita.

kas ise olid tunnistajaks või olid kuuldused?

Mina arutlen lihtsat loogikakäiku appi võttes. Tolajal ei huvitanud sellised asjad absoluutselt mitte kedagi ja maainimene andis villase kaltsu (nende eest sai rohkem nänni) meeleldi kaltsuauto peale , mis noil aegadel mööda külasid vurasid. Minu isiklik kogemus kahjuks ainult makulatuuriga seotud.

Ise olen vaid makulatuuripunktis käinud.Ennesõjaaegseid raamatuid oli virnade viisi.Postkaarte pudises vahelt välja.Ainult häda oli selles et seal töötasid samasugused mehed, nagu täna vanarauas.Pudeli õlle eest said sobrada, aga õlut polnud saada...Asemele pidid viima tunduvalt rohkem vanapaberit, mida ei viitsinud teha.Seda et kaltsu eest purgikaasi sai mäletan ka.Vanaisa andis koormasse raudteelase sineli hoolimata minu vastuseisust.

mul õnneks haigus veel süvenenud pöle -jah tatikana sai sõda mängitud- teistel puust PPS-id ja smaisserid, aga mina-- õemees tõi sturmgeferi. puuosa puudus küll aga ülejäänud oli tipp- topp. natuke küll roostes, tagusin tutika PPS salve alla ja sõda võis alata- andis taga vedada! nüüd pole aimugi kuhu /hitleri vikat / sai. eks viirus areneb!

Mina arutlen lihtsat loogikakäiku appi võttes. Tolajal ei huvitanud sellised asjad absoluutselt mitte kedagi ja maainimene andis villase kaltsu (nende eest sai rohkem nänni) meeleldi kaltsuauto peale , mis noil aegadel mööda külasid vurasid. Minu isiklik kogemus kahjuks ainult makulatuuriga seotud.

Ivalo ei valeta, mulle üks tutav rääkis kunagi, et nägi ise kuidas Vene aja lõpul käis keegi eestlane Saaremaal Saksa nänni otsimas küladest ja tuli tagasi autokärutäie asjadega. Igasugu kraami olevat olnud, kiivreid, vorme jne... Tol ajal ei huvitanud see kraam eriti kedagi avalikult ei räägitud kogumisest. Eks Sa seleta võimudele hiljem miks kogud fašistide kraami.
Muuseas üks mu tutav tõi alles hiljuti endale Hiiumaalt kiivri, seal kasutati seda sita kulbina, sang oli külge kruvitud

Leidsin just ühest Signal'ist teemakohase päevapildi. Võiks arvata, et sellised vaated kangastuvad siinse seltskonna kõige aplamates unenägudes .

http://pilt.ee/photo/570435/15837526/

Leidsin just ühest Signal'ist teemakohase päevapildi. Võiks arvata, et sellised vaated kangastuvad siinse seltskonna kõige aplamates unenägudes .

http://pilt.ee/photo/570435/15837526/

ahhjaa, neid sitakulbiks tehtud kiivreid olen ka kohanud.
ja nii aastaid tagasi mängisid ühed tatid meil ka maal kusagilt kolhoosi tagant leitud kõvera PPŠ raamiga , puukaba taha teibitud ja mille omanikuks ma varsti sain.