47. rügemendi I pataljon Sinimägede lahingutes

[uscha]

47/4. (raske) komp. Sinimägede lahingu esimesel päeval kaotas komp. suurema osa oma koosseisust „Stalini oreli“ tule alla jäädes. Nende positsioonid asusid põhiliselt Vaivara vanal kalmistul. Näiteks mp.rühma 12 miinipildujast jäi terveks vaid 2. Osa kompaniist oli pärast Sinimägede lahinguid Krivasoos, osa ka mere ääres.
Kompül- ustuf. Männik, Ennu
Miinipilduja rühmaülem- ustuf. Estam Jüri- sai haavata 18.09. positsioonide maha jätmisel mere ääres.
Fikseeritud kaotused seisuga 31.07.1944.a.:
Surnud - Kütti, Kiis, Kiilaspää, Rinne, Randjärv.
Haavatud - Teder, Teders, Känner, Viksi, Mets, Mänd, Harimäe, Sinimets, Rannaste, Aun, Eier

Lisan siia kõrvale ka 4. kompanii väljalangemised omaaegsete dokumentide järgi - ükski nimi ei ühti eespool mainitutega, mis kinnitab ainult seda, et säilinud dokumendid on kahjuks väga lünklikud.

Nimekirjast Richard Rosen ja Johannes Niitväli said Sinimägede lahingute eest ka 2. klassi Raudristid.

4. (raske) kompanii

Sturmmann Voldemar Zuppur - s. 01.07.1921, 24.07.1944 5 km Auvere raudteejaamast lõunas kaduma jäänud / langenud
Rottenführer Otto Ikla - s. 09.12.1920, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Sturmmann Valter Ots - s. 17.07.1913, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Ülo Kiison - s. 11.03.1925, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Johannes Zeiger - s. 24.11.1925, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Leopold Kreis - s. 12.02.1918, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Peeter Gross - s. 15.02.1923, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Voldemar Malvik - s. 14.06.1923, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Vladimir Orgla - s. 22.06.1910, 29.07.1944 Sinimägedes langenud
Grenadier Arvo Vahtre - s. 03.11.1920, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Nikolai Küünarpää - s. 04.02.1924, 29.07.1944 Sinimägedes kergelt haavata saanud
Rottenführer Heino Sepp - s. 26.06.1921, 29.07.1944 langenud, maetud Narvast 50 km läände
Grenadier Aleksander Nuut - s. 19.01.1922, 30.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Jüri Jürgenson - s. 15.07.1924, 30.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Elmar Laaneorg - s. 05.04.1924, 30.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Eugen Maripuu - s. 17.06.1917, 30.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Rottenführer August Pendra - s. 11.11.1918, 30.07.1944 Sinimägedes kergelt haavata saanud
Grenadier Richard Rosen - s. 30.05.1920, 04.08.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Sturmmann Admar Murusalu - s. 23.05.1924, 05.08.1944 Sinimägedes haavata saanud
Sturmmann Feliks Lustig - s. 03.10.1924, 17.08.1944 Vokal raskelt haavata saanud (õnnetus, OT mees lasi püssist kuuli pähe)
Grenadier Johannes Niitväli - s. 12.02.1924, 21.08.1944 vasakust jalast raskelt haavata saanud
Grenadier Artur Aavik - s. 21.08.1924, 23.08.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)

Järgnev kolmik sai raskelt haavata õnnetuses. Kõigil kolmel olid killuhaavad, mis tähendab, et nad panid midagi enda nina ees plahvatama. Dokumendis on kirjas "Verunglückt durch unvorsicht. Waffen gebrauch" - ebaõnn relva mittesihipärase kasutamise järel. Kellegi memuaaridest meenub jutt, kuidas prooviti lasta k98 otsa käivast püssigranaadiheitjast granaati aga ei kasutatud selleks õiget puukuuliga moona vaid lasti tavalise laskemoonaga ja tulemuseks oli vist isegi üks surnu ja mõned haavatud. Siin võis midagi sarnast olla.

Unterscharführer Edur Õunas - s. 23.11.1918, 15.08.1944 Sinimägedes raskelt haavata saanud
Sturmmann Aleksander Kamenik - s. 14.03.1923, 15.08.1944 Sinimägedes raskelt haavata saanud
Grenadier Endel Peedimann - s. 15.09.1924, 15.08.1944 Sinimägedes raskelt haavata saanud

[otofoto]

Unterscharführer Edur Õunas - s. 23.11.1918, 15.08.1944 Sinimägedes raskelt haavata saanud

Mein Vater, Eduard (seit 1939 genannt Edur) Õunas, wurde im Krieg blind und verlor beide Hände durch eine Handgranate. Er kam über Polen in ein Lazarett nach Stuttgart.

geni.

[uscha]

Unterscharführer Edur Õunas - s. 23.11.1918, 15.08.1944 Sinimägedes raskelt haavata saanud

Mein Vater, Eduard (seit 1939 genannt Edur) Õunas, wurde im Krieg blind und verlor beide Hände durch eine Handgranate. Er kam über Polen in ein Lazarett nach Stuttgart.Hochzeit_Isa-MuttiJPG_original.jpg

Dokumentides vigastuste lahtris samuti kirjas Beide Händen u. Spl. Gesicht (mõlemad käed ja killud näos).

[uscha]

47. rügemendi I pataljoni staabimeeste kaotused.

Grenadier August Esko - s. 25.07.1910, 30.07.1944 Sinimägedes haavata saanud
Funker Osvald Pumber - s. 12.09.1920, 30.07.1944 Sinimägedes kaduma jäänud (ilmselt langenud)
Obergrenadier Eduard Laasson - s. 07.01.1909, 30.07.1944 Sinimägedes kaduma jäänud (ilmselt langenud)
Sturmmann Eduard Ummer - s. 14.11.1915, 08.08.1944 Sinimägedes kergelt haavata saanud
Obergrenadier Jaan Kimmel - s. 01.09.1909, 20.08.1944 Sinimägedes langenud
Sturmmann Kaarel Saar - s. 15.03.1924, 03.09.1944 Sinimägedes langenud (maetud Liivametsa kalmistule)

[uscha]

47. rügemendi I pataljoni staabimehe, Rottenführer Tõnis Liik'i Jalaväe rünnakumärgi tunnistus, mis on talle annetatud Sinimägede lahingute ajal. Dokument on välja kirjutatud 6. augustil ja allkirjastatud rügemendiülema Obersturmbannführer Paul Vent'i VR II/3 poolt.
Paber on Leo Tammiksaare kollektsioonis ja ega mul vist peale selle rohkem I/47 autasustamisdokumente ei meenugi.