Leidsin ühest müügipunktist ( ei ole R-kiosk ) kümmekond Eesti Sõna numbrit. Müügihinnaks 8 eeku. Kui kellegil on huvi, võin need sealt ära korjata.

8 Eeku ! See ju odavam ,kui tänapäeva ajaleht. Patt oleks neid sinna vedelema jätta.

Nagu ma aru saan on huvi täitsa olemas. Kas võtan nad Sulle ära

Jah , kes mind keelest kiskus! Eks pean siis ära võtma. Anna teada , kuidas edasi toimetame.

Kriuksu idee viis selleni, et omandasin ka 13 numbrit Eesti sõna.On aga propagandat.Pildid ilusad aga võimatu kvaliteediga.

Tolleaegne trükitehnika , mis ajalehtede kasutuses oli jah väga halva kvaliteediga . Eks omaaegset lugejat see muidugi rahuldas( ei osatud paremat tahta ) , sama käis kuni 60-70 aastateni , siis saadi midagi teravamat alles paberile.
Aga jutud ikka uhked -eriti pealkirjad ja samas kajastab see ka kohalikku argielu. Lõpeks oleneb kõik ikkagi hinnast ja huvist tolleaegse elu - olu vastu.
Nüüd me juba kahekesi -ega muud ,kui loome Eesti Sõna lugejasklubi! Esimene kokkutulek Kurtna laadal mais.

Mul veel Eesti s8na pole aga 8ks Postimees on ja 5 numbrit Meie maad!

Võtsin oma valdusse pööningule tuba ehitavate järeltulijate poolt prügikasti äärele pandud laadiku ajalehtedega. Ilmselt "Tutthabemest" K.A. Hindreyst jäänud tema toa peale. Huvitavad lehed, aga nii rabedad et pudenevad lugemisel. Kuidas konserveerida? Kas PVA liimi vesilahusega on mõtet katsetada? On ka rull kalkat, kuid läbi selle enam ei loe. Või tehakse kuskil teenust? Või nii levinud leht et pole mõtet tõmmelda?

http://dea.nlib.ee/index.php?PHPSESSID= ... bbabf&list
Siin igatahes ei ole!

pren.ska kirjutas:...prügikasti äärele pandud laadiku ajalehtedega

See oli siis jäämäe veepealne osa, mida kõike prügikast ise aga täis tuubiti!

Hind on huvitav- 29 nov Nr 36 17 0kt. 1941 Linna Teataja maksab 20 kop. Nr 73 29 nov 1941 maksab juba 50 kop ja kuu maksab 13 rubla! Kerge inflatsioon rublal? Kaua rubla ja margad käibisid paralleelselt? 42 aasta Eesti sõna on juba 10 penni.

Olavil õigus. Leidsingi veel saksakeelse käsikirja. 20 realistele eraldi vihikulehtedele ühele poole kirjutatud, küll pliiatsiga, küll tindiga; osa lehti nummerdamata. Suurim lk number oli 309. Kordus nimi Tiina, siis Wärdi, Karli, Moskva, komissaren, Münhausen, Teo Sookail jne. Siin Krugide majas elasid kunagi kirjanik K.A.Hindrey, ajakirjanik Pent Kõrboja e.Benno Krug. Hindrey küll olevat trükimasinal tippinud oma kaastöid. Jutluse tekstiks saksa sõduritele eesti nimed ei sobiks(siit pool kilomeetrit Kaubi mõisas olid paranevad saksa sõdurid), ajalehele kaastööks ka liiga pikk. Siis veel mingi saksakeelne 17- 98 leheküljeni katke pedagoogikaalasest raamatust paberi ja trükiviisi järgi nii aastast 1850- 1900.