Kuum aprill 2016 ...
Postitatud: R Apr 01, 2016 5:52 pm
Sõjaväe Keskhaigemaja komandandile major Edgar Põdrale kuulunud 4. üksiku jalaväepataljoni ja Sõjaväe Keskhaigemaja rinnamärgid.
1939. aasta 5. märtsi Päevalehe artikkel:
Major Edgar Põdra
Neljapäeva varahommikul suri äkitselt sõjaväe keskhaigemaja komandant major Edgar Põdra. Veel teisipäeva õhtul oli kadunu lühemat aega koos kaasteenijatega parima tervise juures, järgmise päeva hommikul tabas teda kodus saatuslik haigus aju põletik, millele järgnes paarikümne tunni järele surm.
Major Edgar-Georg-Vilhelm Põdra sündis Tallinnas 17. aprillil 1897. a. raudteelase pojana. Õppis Nikolai gümnaasiumis ja siirdus vabatahtlikuna maailmasõtta. Lõpetas Venemaal sõjakooli ja teenis ohvitserina läänerindel kuni 1. Eesti Polgu formeerimiseni, kuhu astus koos esimeste ohvitseridega. Saksa okupatsiooni saabudes lahkus Eestist pagulasena Venemaale, kust hiljem põgenes suurte vintsutuste järele kodumaale. Astus kohe siin teenistusse sõjaväkke ja oli kapteni auastmes vahetpidamata teenistuses mitmel ametkohal Narvas, Kurtnas, Jõhvis ja viimati Tallinnas sv. keskhaigla komandandina. Kõrgendati k. a. vabariigi aastapäeval majori auastmesse. Oli alati sõjamehelik ja täpne, sealjuures sõbralik ja heatujuline ning armastatud lähemate kaasteenijate-sõjaväelaste poolt. Leinama jäävad manalasse varisenut abikaasa väikese pojaga ja rohkearvuline sõpradepere. Matusetalitus toimub pühapäeval, 5. märtsil s. a., sõjaväe kalmistul. Puhka rahus armastatud isamaa poeg, olgu kerge Sulle kodumaa mullakamar!
Ning üks võrdluspilt enne ja peale puhastamist leige veega.
1939. aasta 5. märtsi Päevalehe artikkel:
Major Edgar Põdra
Neljapäeva varahommikul suri äkitselt sõjaväe keskhaigemaja komandant major Edgar Põdra. Veel teisipäeva õhtul oli kadunu lühemat aega koos kaasteenijatega parima tervise juures, järgmise päeva hommikul tabas teda kodus saatuslik haigus aju põletik, millele järgnes paarikümne tunni järele surm.
Major Edgar-Georg-Vilhelm Põdra sündis Tallinnas 17. aprillil 1897. a. raudteelase pojana. Õppis Nikolai gümnaasiumis ja siirdus vabatahtlikuna maailmasõtta. Lõpetas Venemaal sõjakooli ja teenis ohvitserina läänerindel kuni 1. Eesti Polgu formeerimiseni, kuhu astus koos esimeste ohvitseridega. Saksa okupatsiooni saabudes lahkus Eestist pagulasena Venemaale, kust hiljem põgenes suurte vintsutuste järele kodumaale. Astus kohe siin teenistusse sõjaväkke ja oli kapteni auastmes vahetpidamata teenistuses mitmel ametkohal Narvas, Kurtnas, Jõhvis ja viimati Tallinnas sv. keskhaigla komandandina. Kõrgendati k. a. vabariigi aastapäeval majori auastmesse. Oli alati sõjamehelik ja täpne, sealjuures sõbralik ja heatujuline ning armastatud lähemate kaasteenijate-sõjaväelaste poolt. Leinama jäävad manalasse varisenut abikaasa väikese pojaga ja rohkearvuline sõpradepere. Matusetalitus toimub pühapäeval, 5. märtsil s. a., sõjaväe kalmistul. Puhka rahus armastatud isamaa poeg, olgu kerge Sulle kodumaa mullakamar!
