Ehk õnnestub kellelgi välja võluda Lilleküla vangilaagri pilte?

"Lilleküla laager oli praeguse Kristiine keskuse maa-alal olnud heinamaal."


https://et.wikipedia.org/wik/N%C3%B5uko ... rid_Eestis

Laagrihoonete asetus Lilleküla orjalaagris oli selline
Kandis nimetust sõjavangilaager 286. Lillekülas oli 3. laagriosakond.
Rajati 1945. aastal.
1946. aastal oli laagris 1860 vangi, sealt edasi hakkas kinnipeetute arv vähenema.
Rahvuselt enamuses sakslased ja austerlased, aga oli ka ungarlasi.
Väljaspool laagrit asuvates hoonetes elasid 392. konvoipolgu sõdurid. Üheks tuntumaks vangiks, kellel õnnestus Lilleküla vangilaagrist põgeneda, oli Erwin Schuler.
Tema põgenemisest ja Eestis varjamisest tegi Eesti Telefilm ühes Lääne-Saksa raadio-telekompaniiga WDR 30 minutilise koostööfilmi, mille esialgne tööpealkiri oli "Minu sõbrad on kõik Eestis".
Loo peategelane Erwin Schuler - endine Wehrmachti grenader, kes põgenes sõjavangist ja varjas ennast 11 aastat Eestis Kärstnas, elades naisteriietes Helmi nime all.
Eesti Telefilmi poolt oli režissööriks Tõnis Kask. Tema meelset polnud peamine selles filmis mehe põnev elukäik, vaid asjaolu, et teda keegi ei reetnud.
Sakslast teadis vähemalt 50 inimest.
Robert Nerman "Lilleküla ajalugu 1940 - 1991".

1949. aasta maist laager likvideeriti.
Edaspidi kasutati endisi vangilaagrihooneid elamutena, kuhu majutati ka osa omaaegse vangilaagri töötajaid koos perekondadega.

Sõjavangide laager Aafrika (alates 1955. a. Võistluse) tänaval.
Oli sama 286 laagri üks osakondadest.
Hoonestuselt sobivad mõlemad piiritletud krundid.
Arvatavalt oli aga terve endise Auto-Tanki rügemendi territoorium laagri käsutuses?
Kusagil oli üleval pilt praeguse staadioni maaalast 1949. aastal.
Kuna 1949. laagrid suleti, võis pilt olla tehtud barakkide lammutamise järel.

ivalO kirjutas:... Aafrika ...

Oligi päriselt selline nimi või?

Jajaa, kuni 1955. aastani, kui Komsomoli staadion valmis sai, muudeti Võistluse tänavaks..

Praeguse Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohal asunud vangilaager. Kas vangilaager hõlmas kogu territooriumi või ainult kollasega piiratud ala, seda ei oska kommenteerida.
Sinisega on märgitud Merekindluse aegse teise suurtükitöökoja asukoht, teine(punasega) on siiani alles.

Vangilaagris 286 suri aastatel 1944 - 1949 kokku 658 vangi.
Laagri surnuaiad asusid
Vasalemma
Turba
Järvakandi
Lehtse
Lavassaare
Pirita
Liiva
Valga
Tartu

Tallinnast sugulase vanaisa mäletab seda kohta,mis mu postituses noolega on märgitud kui laskepesa ( nool sattus valelepoole teed pahaaimamatult,tegelt peaks olema seal,kus on väike männitukk ) ,kus asetses suuremat sorti kahur.See mägi on seal endise EMI hotelli kõrval,bussipeatuses selgelt näha ka tänapäeval ja betoonist seinad ning katus samuti.

Pead vist seda objekti silmas? Kunagise piiratud laagriala sisse see tõepoolest jääb, mis ehitisega on tegu, ei tea.

Leidsin kunagi Divine poolt riputatud foto üles! Ees valvuritorni juures nurgas paistavad küll mingi ehitise varemed!
Kelder peaks selle koha peale jääma.

Nii umbes Olümpiamängudeaegu Tallinnas ehk siis aastal 1980 või miskit seesugust sai seal sees isegi käidud,neid mände polnud üldse või olid väga väiksed ja sai kelgutatud seal samuti.Mul just asja sugulaste juurde uue nädala alguses ja teen pilte sellest objektist ning riputan siia ülesse.

Eelteematatud Aafrika tänava, ehk Juhkentali laager eksisteeris ka saksa ajal, vähemalt aastatel 1941 - 1942.
Arvatavalt kasutati ka peale viidatud aastaid vene sõjavange Tallinnas erinevatel töödel.
Seega võis laager vabalt kesta terve saksa perioodi, kuni 1944. aastani välja.
Punaarmee tulles vahetati lihtsalt kohad, ühed kolisid aeda sisse ja teised välja viimaseid valvama.

Juhkentali laagrit valvas Tallinna Omakaitse 3. kompanii.
Sama allüksuse omakaitselased valvasid ka "Dvigateli" tehase sõjavangide laagrit.

"Dvigateli" sõjavangide laager

Paluks positsioneerida ka KATUSEPAPI laagri, mille kalmistu asub Pirital.

(ennem kirjutasin millegi pärast Papiniidu, mis on üldse Pärnus ja kus vist iial mingit vangilaagrit pole olnud)

Selle mehe konvoeerida olid töölistalupojad Aafrika ja Dvigateli laagritest.

Trummi tänava kandis asunud Mäepealse laager.
Toimis vene ajal, kas oli ka saksa ajal olemas, selle kohta minul esialgu andmed puuduvad.