Jupike Halliste ürgoru kallast sai põllu osaks. Kündmisel hakkasid silma teist tooni mullaga ruudud. Seal ukerdas vahel detektoriste. Keegi andis meile mälestuseks leitud tinakuule. Üsna lohakalt tehtud- valukoonus küljest murdmata, tangidest jäänud pooltevahed silumata. Lennates võib selline kuul laperdada ja suriseda. Kaks suurust- läbimõõduga 10,5 ja 12,5 mm. Ma ei tea, kas kõik leitud kuulid olid deformeerumata. Vähemalt need olid. Üldiselt vastu luud põrgates peaks ju kuul laperguseks minema? Või oli tolleaegsete relvade kuulikiirus nii väike? Vaevalt et langenule uusi kuule kaasa jäeti. Ja kui oletada, et see rootslaste matmispaik, siis kuulid haavades said olla vastase e. poolakate omad?

Tinakuulid praeguselt põllult

Kahtlen,et tegu matmispaigaga.Teist tooni mullaga ruudud võivad kuuluda majaasemetele.Oleneb muidugi kui suured need ruudud on.

Eks seda on detektoristid täpsemalt määranud. Rahvas peab seda põllualust vanaks matmiskohaks. Paar kilomeetrit eemal Kangru mäelt peale maaparandust ja vihma väljatulnud luustikud olid kaasasolnud esemete järgi küll tsiviilid. Samas Kuivsaapa vabatalus olla Karl XII ahjus poolakate eest peidus olnud ja sealt ka kuivad saapad jalga saanud. Vihtla orus pandi tagasi püsti teeehituse käigus maa alla maetud rõngasrist- olla lahingukoht. Kõik kolme kilomeetri raadiuses. Vahepeal Kalmetu või Kalmistu mägi, kus luud ühes kohas ja nagu põletatud- vast katkuaegne.

pren.ska kirjutas:Eks seda on detektoristid täpsemalt määranud. Rahvas peab seda põllualust vanaks matmiskohaks. Paar kilomeetrit eemal Kangru mäelt peale maaparandust ja vihma väljatulnud luustikud olid kaasasolnud esemete järgi küll tsiviilid. Samas Kuivsaapa vabatalus olla Karl XII ahjus poolakate eest peidus olnud ja sealt ka kuivad saapad jalga saanud. Vihtla orus pandi tagasi püsti teeehituse käigus maa alla maetud rõngasrist- olla lahingukoht. Kõik kolme kilomeetri raadiuses. Vahepeal Kalmetu või Kalmistu mägi, kus luud ühes kohas ja nagu põletatud- vast katkuaegne.

No vaata nüüd ise enda poolt kirja pandut- üks rahvajutt teise otsa, mingisuguste määramatute faktide toel tekkinud legendid (Kuivasaapa - järelikult ja Karla ise oli kostil ja sai kuivad saapad jalga; maa sees kivirist - järelikult lahingupaik; maapind kohati teist värvi - detektoristid panevad vaatamata hauapanuste ja luustikujäänuste puudumisele paika lahinguohvrite matused jne.). Rootsiaegsed kaardid on üsna detailsed ja tänasele kaardile kergesti paigutatavad, äkki leiad ka antud paikkonna oma üles netist (mulle hetkel ei meenu see sait, kus Eesti omad väga super resoga üleval).