1. Jalaväerügement (Narva)
Postitatud: N Okt 22, 2015 2:06 pm
Formeerimist alustati Tallinnas 21.11.1918, esimeseks ülemaks määrati kindralmajor Ernst Põdder. Algselt oli polgus ette nähtud kaks pataljoni, kuid Tallinnas vahiteenistuse korraldamiseks formeeriti lisaks III pataljon, millest hiljem kujunes Tallinna Vahipataljon. IV pataljon formeeriti algselt 2. jalaväepolku määratud meestest, kes raudteeühenduse katkemise tõttu Tallinna ja Tartu vahel ei pääsenud 12.1918 oma väeossa. Polk saadeti Viru rindele, kus ta võitles kogu Vabadussõja vältel. 2. diviisi moodustamise järel jäi 1. jalaväepolk endiselt 1.diviisi koosseisu. 01.04.1919 kinnitatud koosseisude järgi oli polgus 2905 meest, neist ohvitsere 75. Koosseis jagunes 3 pataljoni (igaühes 4 roodu), lisaks õppe-, jalamaakuulajate, ratsamaakuulajate, side-, sapööri- ja komandandikomando ning töörood. 12.10.1919 oli polgu koosseisus 3219 meest.
Pärast rahu sõlmimist koondati polk Narva-Jõesuusse, hiljem Narva. 1920. aasta osalise demobiliseerimise käigus muudeti senised pataljonid roodudeks, mis moodustasid ühe pataljoni, lisaks 1 kuulipildujarood, õppe-, side-, sapööri-, komandandi-, ratsamaakuulajate, jalamaakuulajate ja pommipildurite komandod. Viimased likvideeriti 1922. aastal.
01.01.1921 määrati polgu koosseisu likvideeritud 9. jalaväepolgust formeeritud 9. pataljon, kuid see muudatus jäi lühiajaliseks: juba 12.07.1921 viidi see üle Pärnus asuvasse 6. jalaväepolku, päev hiljem määrati 1. jalaväepolgu koosseisu 4. pataljon (endine 4. jalaväepolk). 1922. aastal nimetati polk rügemendiks ja roodud kompaniideks. 01.08.1923. aastal formeeriti olemasolevatest pataljonidest juurde 2. pataljon, nii kuulus rügemendi koosseisu 1., 2. ja 4. pataljon. 15.03.1924 kehtestatud uute koosseisudega loodi 3. pataljon, samal ajal viidi 4. pataljon 3. jalaväerügemendi koosseisu. 01.10.1928 kehtestatud uute koosseisudega oli rügemendis 3 pataljoni, lisaks side-, pioneeri-, töö- ja muud komandod.
Rügemendi rahuaegsesse koosseisu kuulus staap, 3 pataljoni, sidekomando (4 jagu), pioneerikomando, suusk-jalgratturkomando (3 jagu), ratsakomando (2 jagu), töökompanii (2 rühma) ja ambulants, kokku 1713 meest ja 80 hobust.
1928. aastal asutas rügement polügooni ja suvelaagri Kurtnal Ida-Viru maakonnas Illuka vallas.
Pärast 1934. aastat asus rügementi üks kompanii ja ratsaväekomando Oru lossis, riigivanem Konstantin Pätsi suveresidentsis.
Juhtkond ja koosseis
polkovnik Otto Heinze, 1. jalaväepolgu ülem, 21. november 1918 – 24. oktoober 1919
kapten Aleksander Pulk, 1. jalaväepolgu ülem, 24. oktoober 1919 – 1920
kapten Voldemar Karl Koht, 1. jalaväepolgu ülema kohusetäitja, 1923 – 1924
kolonel Ludvig-Karl Jakobsen, 1. jalaväerügemendi ülem, 1934 – 1936
kolonel Viktor Koern, 1. jalaväerügemendi ülem, 1936 – 1939
Jaan Lukas, 1. jalaväerügemendi ülem, 1939 –
Rügement määrati likvideerimisele 01.10.1940 ja likvideeriti lõplikult 23.12.1940.
1. jalaväepolgu värav 1920-ndate aastate algul.
Ning sama koht umbes 10 aastat hiljem, "Hermanni kindluse värav rügemendi aastapäeva puhul, 25.04.1931".
Pärast rahu sõlmimist koondati polk Narva-Jõesuusse, hiljem Narva. 1920. aasta osalise demobiliseerimise käigus muudeti senised pataljonid roodudeks, mis moodustasid ühe pataljoni, lisaks 1 kuulipildujarood, õppe-, side-, sapööri-, komandandi-, ratsamaakuulajate, jalamaakuulajate ja pommipildurite komandod. Viimased likvideeriti 1922. aastal.
01.01.1921 määrati polgu koosseisu likvideeritud 9. jalaväepolgust formeeritud 9. pataljon, kuid see muudatus jäi lühiajaliseks: juba 12.07.1921 viidi see üle Pärnus asuvasse 6. jalaväepolku, päev hiljem määrati 1. jalaväepolgu koosseisu 4. pataljon (endine 4. jalaväepolk). 1922. aastal nimetati polk rügemendiks ja roodud kompaniideks. 01.08.1923. aastal formeeriti olemasolevatest pataljonidest juurde 2. pataljon, nii kuulus rügemendi koosseisu 1., 2. ja 4. pataljon. 15.03.1924 kehtestatud uute koosseisudega loodi 3. pataljon, samal ajal viidi 4. pataljon 3. jalaväerügemendi koosseisu. 01.10.1928 kehtestatud uute koosseisudega oli rügemendis 3 pataljoni, lisaks side-, pioneeri-, töö- ja muud komandod.
Rügemendi rahuaegsesse koosseisu kuulus staap, 3 pataljoni, sidekomando (4 jagu), pioneerikomando, suusk-jalgratturkomando (3 jagu), ratsakomando (2 jagu), töökompanii (2 rühma) ja ambulants, kokku 1713 meest ja 80 hobust.
1928. aastal asutas rügement polügooni ja suvelaagri Kurtnal Ida-Viru maakonnas Illuka vallas.
Pärast 1934. aastat asus rügementi üks kompanii ja ratsaväekomando Oru lossis, riigivanem Konstantin Pätsi suveresidentsis.
Juhtkond ja koosseis
polkovnik Otto Heinze, 1. jalaväepolgu ülem, 21. november 1918 – 24. oktoober 1919
kapten Aleksander Pulk, 1. jalaväepolgu ülem, 24. oktoober 1919 – 1920
kapten Voldemar Karl Koht, 1. jalaväepolgu ülema kohusetäitja, 1923 – 1924
kolonel Ludvig-Karl Jakobsen, 1. jalaväerügemendi ülem, 1934 – 1936
kolonel Viktor Koern, 1. jalaväerügemendi ülem, 1936 – 1939
Jaan Lukas, 1. jalaväerügemendi ülem, 1939 –
Rügement määrati likvideerimisele 01.10.1940 ja likvideeriti lõplikult 23.12.1940.
1. jalaväepolgu värav 1920-ndate aastate algul.
