Uurisin põgusalt 1854. aastal Virumaalt püssi alla võetud meeste ühte nimekirja.

Nekrutikandidaatide formularnimekiri. Virumaa nekrutikomisjoni 1854. a. 11. erakorraline värbamine

Kokku on selles nimistus 332 nime.
Vanus kõigub 20 ja 29 eluaasta vahel.
Valdav enamus on vallalised, lastega abielumehi on suhteliselt vähe.
Meeste keskmine pikkus jääb kusagile 162 sentimeetri piiri.
Pikimad on 175 cm. kanti ja neid võib kirjapandud 332 mehe hulgast ühe käe sõrmedel üles lugeda.
Erialaseid oskusi või ameteid on mõnel üksikul, ju tolajal talutööd mingi eriala alla ei loetud.
Eesti keeles lugeda oskajaid on märgitud 223, mõni üksik neist ka vene keeles.
Täielikult kirjaoskamatuid on kokku 109 meest.
Seega iga kolmas ei osanud ei lugeda ega kirjutada.

Eesti mehe pikkusest ja selle muutumisest ajas saab hea ülevaate 1931 aastal välja antud raamatust ''Eestlaste rassiline koostis''. N.Köstneri poolt 1924 aastal Eesti sõdurite pikkuste mõõtmistulemused on avaldatud nii selles raamatus kui ka 1927 a. väljaandes ''Eesti statistika'' nr.69

See minu antud 162 oli väga huupi pakutud arv, tegelik peaks tõepoolest jääma 164-165 cm kanti.
Tabeli visuaalsel vaatlusel tundus, et keskmine pikkus jääb kusagile 2 arssina ja 5 verssoki kanti.
Kuna verssok on täpsemalt 4,4 cm, lisandubki siit paar senti juurde.

Veel torkab silma, et 1835 aasta nimekirjades on meestel perekonnanimed juba olemas.
1931. aasta nimekirjades neid veel ei esine ja kirjas on ainult ees ja isanimi.

Lappasin läbi 1812. aasta nimekirja algusest 118 mehe andmed.
Kirjaoskajaid neist 55 ja mitteoskajaid 63.
Tabelites on ära toodud vastavalt - По чухонский читатъ умеет (oskab lugeda tšuhnaa keeles) või не умеет(ei oska).
Tundub, et see protsent peaks üldjoontes jääma 50:50

Kui arvesse võtta, et andmed on koostatud 203 aastat tagasi, tundub minu arust kirjaoskajate protsent maarahva hulgas päris kõrge!
Huvitav oleks võrrelda Venemaa analoogsete andmetega?

Kasvult jääb Napoleoni aegne eestlane verssoki võrra lühemaks Krimmi sõjas käinud eesti soost soldatist.

Eestlase kasv ongi arenenud tõusvas joones.Esimese vabariigi ajal loeti 170-180cm kasvuga meest suureks,täna enam mitte.

ivalO kirjutas: Tabelites on ära toodud vastavalt - По чухонский читатъ умеет

Seega eestlastel, setudel jne tehti vahet, kas oskas lugeda vene keeles või oma keeles.

Minule jäi silma kolm määratlust - eesti, saksa ja vene.
Maakondade kaupa ei ole uurinud, vaatasin suvaliselt Harju ja Virumaa nimekirju.